Friday, February 13, 2009

Yo! Tšeki luuletust! - Hando Runnel "Kaotaja"

(Pildil on kogumiku kaas, millest tekst pärineb)

Mõtlesin tuua sisse postituste traditsiooni "Wazzap? Tšeki luuletust!" mille eestvedamine võib jääda täiesti vabalt ka ainult minu kanda, kui keegi ei ole nõus seda jätkama. Täna tutvustan enda meelest Hando Runneli kõige paremat luuletust "Kaotaja", mis suhteliselt tundmatu tekstina ning häbiväärselt on jäänud ülejäänud ta loodu kõrvale varjuna seisma. Mind hämmastab selle teksti juures tavaliselt võrdlemisi lihtsa sõnakasutusega Runneli keelevilumus. Tekst on pärit 1978. aastal ilmunud kogumikust "Kodu-käija". (toim: postituse pealkiri ja kõnelaad on kunstlikult noorsoopärasemaks punnitatud. postituse pealkirja autor on Robert Kurvitz)


Kaotaja (Hando Runnel)

Kohvikus istudes, närvlikult näksides
sõelutud jahudest vaalitud, ao ajal ahjudes küdsatud,
autodel aeldud, loetud ja loobitud, närbunud, näotunud,
jahtunud, jäikunud, kümnetest kätest su lauani liikunud
kukleid,
rüübates mõrasest, miljonist mugivast huulest ja himurast
hambast vermele kratsitud tassist tökat-tumedat lürri,
rüübet, mis kuumalt küll enam kui külmalt toob teadvusse
Kohvimaa kauguse kujus, rõhuva ruumsuse tunde ja enese tühise
tähtsuse taju siin juhuste tuulte ja saatuse üksluises
üsas,
nõnda siis istudes kohvikus lonkava laua ja
tardunud toolide ringis, teadmata, millevõrd tänane päev
oli täiem või tühjem kui homne või eilne või üldsegi elu,
millega harjutad end, aga millest ka surmaöö eel
suuremat selgust ei saa, kui oleksid imik, kes päeva
prääksunud on ema ja isa ja mõlema äri-ja kõrtsi-
kaaslaste rõõmuks, kes mehisel meelel on timminud täis,
et tänada taevast ja toojat ja titte ja isa, kes ärev ja uhke
ja ogar, et loodud on lüli, mis maailma lõpu ja alguse
vahel jääb jätkama mingit
missiooni,
nõnda siis kohvikus istudes, kulunult kössis ja
varjatult väsinud poosis, läikvel ja vidukil silmega
sihtides naisi, kes naerdes on treppidest tõusnud ja
keha ja kaela ja kulmude rütmiga koduselt öelnud,
vabana usust või tabust või kombeist või kahjast, mis
seovad kadedaid keeli, rõõmust, mis on, kui raatsida rännata
tunnete tulvas ja olla ning ühtida, üksnes et sõlmida
inimsoo ühtsust,
nõnda siis istudes, pakkudes istet ja süljates suitsu,
piinatud pilguga naaldudes rüütatud rindade vastu,
kord-korralt paljaks neid võttes ja pannes neid tagasi
torpa, sättides soengusse sõrmi ja hingates higiseid
hääli, kuulates kuklaga külma ja kehaga kurnavat kuuma,
süüvides mõnesse neist, kelle silmade rüüstatud rikkus
rudjub sind rohkem kui eluhoo teeseldud
ürgsus,
nõnda siis armudes hetkeks, et põlata järgmisel pilgul
kõike, mis kõneles veel ühe usu ja lootuse keeles,
küsides arvet ja astudes hajuvalt treppidest alla,
oled kui see, kes küll on, kuid kes kaotanud
enda.

2 comments:

  1. loodan et meeldib milze "Hansapank katsub alakatele pihta saada" no:rendusku:ri su postitus läbis. Mõtlesin ka lu:letuzt end veidz üles spaissida, aga s:is oleks jubba li:ale läind ju!!!

    ;)

    P.S. Tekst oli keelekasutuslikult ladus aga üksluise sisuga. Ei eruta mind see Runneli olelelemine, olematajäämine. Ta on äge siis kui ta lihtsamalt laseb: "mõtelda on mõnus" ja "kodu". Kodu oli tõesti üllatavalt liigutav patriotismi kohta. Vist ilmselt ka esimene ja viimane kord kui mulle selline asi peale läheb. Postitan selle nüüd, tungiva küljemärkusega Kõik 1 Kõige laulu ja sealse teksti esitluslaadi kohta, mis alljärgnevale palju juurde annab:

    On maantee ja manteel käänak
    Ja käänaku kõrval küla
    see ongi minu kodu
    ja tähed ta kohal ülal
    see ongi minu kodu
    ja tume mets seal taamal
    see ongi minu kodu
    muid märke ei oska ma anda
    muid märke ei olegi temal
    siin on mu saatus ja sugu
    mu aja ja elu lugu

    ReplyDelete
  2. mulle meeldib selle ylemise teksti juures - nagu ma ka märkisin - keelekasutus. umbes sõnad "Küdsatud", "rudjuma" jne. seetõttu postisin. tavaliselt tal on lihtne keel. a "kodu" teeb see ka heaks, et ta on kirjutatud sellel ajal, kui patriotism nii idiootne kah ei tundunud. (muide "kodu" on ka pärit samast kogumikust, mis ylal olev tekst).

    no "wazzap tšeki luuletust" stiil on see, et iga jobu, kes mind vähegi teab, saab yhtlasi ka aru, et selline pealkiri polnud minu mõte. :D aga las olla.
    runnel oli sissejuhatus aga kunagi järgmine kord, kui seda teen eksju. siis ma kavatsen oma selle luuleanalüüsi yhe mõtte "head luuletajad on varjus" tõestuseks teksti Ringo Ringveelt panna.

    ReplyDelete