Friday, February 13, 2009

Joanna Ellmann: Mitmekeelne juudi kogukond

Lehekülg jidišikeelsest Piiblist
Juutide keele ja kultuuri vastu on palju huvi tuntud. Enamasti arvatakse, et juutide emakeeleks on heebrea või kohalik keel. Tegelikult aga on juutidel on palju erinevaid keeli sõltuvalt, mis paikkonnast nad pärit on. Juudi kogukonnas on mitmekeelsus igapäevane nähtus, mille keskel sirguvad lapsedki täiskasvanuks, rääkides sünnist saadik mitut keelt vabalt. Siiski on juutide mitmekeelsus teema, mida pole piisavalt käsitletud. Antud töö eesmärk on tutvustada juudi kogukondades enim räägitavat jidišit ning tutvustada selle eesti murret.

Juudi keeltest on kõige tuntumad jidiš ja ladino. Siiski peale nende on veel mitu keelt: laaz, targuni keel, javani keel, mugrebi ehk ismaeli keel, buhhaara, jahuudi ehk juudi-araabia keel, aramea keel ja karamiini keel..

Juudi keeled koosnevad mitmetest komponentidest. Kõik nad on sulamkeeled ning kõikide nende üheks koostisosaks on heebrea element, mis on kõige tähtsam ja vanem. Teisteks komponentideks on eelmise ning praeguse asukohamaa keel.

Jidiš kujunes omaette keeleks juba IX–X sajandil. Jidiši sõnavarast on 70% germaani, 20% heebrea ning 10% slaavi sõnavara. Juudid pidid oskama lisaks jidiši ja heebrea keelele ka kohalikku keelt. Nii tekkis kolmkeelsus. Sajandivahetusel teravnenud võitluse tulmusena nõudsid sionistid heebrea keele kõnekeelena taastamist. Nad seostasid jidišit pagulusega. Esimesena mõistsid juutlust keele ja kultuuri kaudu jidišistid.

Eesti andis esimese riigina juutidele kultuuriautonoomia (1926). Eestis olid juudid vähemalt kolmkeelsed. Vanad juudid on Eestis praegugi kolmkeelsed. Neid on eestis elavast 3000 juudist u 1000.

Iisraeli ühiskonna ühekeelsus on vaid näiline. Praeguse noore põlvkonna jaoks on tähtis inglise keele oskus, mis tasapisi muutub lingua franca’ks. Ameerikas on jidiši mõju New Yorgi kõnekeelele märkimisväärne. Inglise-jidiši segakeel tekkis, kui jidiši kõnelejad hakkasid järk-järgult minema üle inglise keelele. Suur interferents ja tõlkelaenude hulk eristas jidiši kõnelejate inglise keelt tavapärasest keelest. Selleks, et saaks seesugune segakeel tekkida peab olema kõnelejaid palju. Sarnane protsess oli ka Venemaal. Põhjuseks oli seal ortodoksete juutide elulaadi ning juutide elunemise eriloa lakkamine. Nii kolisid juudid linnadesse ning nende keel segunes vene keelega. Nõukogude venestamispoliiika tõttu piirdub praeguste vene juutide omakeelne sõnavara sageli vaid 5–10 sõnaga. Võib järeldada, et juutide ühekeelsus on vaid näilikkus ning juudid on alati vähemalt kakskeelsed, millest üks kuulub kindlasti juudi keelte hulka

Eestis hakkas juudi asundus välja kujunema alles XIX sajandil. Kogudus tekkis aastal 1829. Eestis on jidiš uus nähtus ning sarnaneb enim Kuramaa jidiši murdega. Ajaloos on Eesti juutlus ainukordne nähtus ning sarnane areng on toimunud vaid Kuramaa juutide hulgas. Seda ainulaadsust iseloomustab see, et Eesti juudid ei kuulunud emantsipeeritud juutide hulka, nad elasid Vene Impeeriumi seaduste järgi ning seega oli nende elunemine piiratud, eesti jidišil puudus slaavi mõju, kuid baltisaksa mõju oli suur, Eesti juute peetakse üheks urbaniseeunumaks juudi kogukonnaks üldse, Eesti oli esimene riik, kus juudid said täieliku kultuuriautonoomia, neil oli omakeelse hariduse saamise võimalus ning haruldane keelesituatsioon (jidiši, eesti, saksa ja vene kontaktid).

Kuramaa jidiši murret, mille põhjal hakkas arenema eesti jidiš, peetakse haruldaseks ja arhailiseks. Kuramaa jidiši põhijooned on tänini eesti jidiši murdes esindatud – vokaalide kvantiteet säilub, kasutatakse s ja si, moodustatakse konjunktiivi.

Eesti jidiši ainulaadsed omadused on ü ja ö säilimine, osade keelejuhtide kõnes p ja t gemineerumine kahe vokaali vahel, samuti hääldatakse eesti keele mõju tõttu ühesilbilisi sõnu kolmandas vältes ning kasutatakse spetsiifilisi eesti laene, mida üheski teises jidiši murdes ei leidu (lage ‘lagi’).

Jidiši kirjakeeles esineb vaid üks eesti laen ja seegi on tulnud vene keele kaudu (kilke ‘kilu’). Osaliselt on aga eesti keelest laenatud loodust ja taimeriiki puudutavaid sõnu (jõhvike, jähvike – jõhvikas), igapäevast sõnavara (sepik) ja juriidilist sõnavara (riigikogu). Eesti jidišis on eesti keele mõjuline pehme interferents, mis toimib ladina ja kreeka päritoluga nn rahvusvahelistes sõnades ning mitmesuguste laenude puhul. Eesti kirjakeeles on jidiši laene vähe, küll aga esineb neid küllaltki palju Eesti juutide kõnekeeles, kui nad räägivad eesti keelt. Mitmekeelse ja ükskeelse isiku kõne erineb kahe mitmekeelse isiku kõnest, samuti tahetakse eristada juuti ja mittejuuti. Jidišist laenatakse deskriptiiv-emotsinalset ning juutide traditsiooni ning elulaadi puudutavat sõnvara, samuti tõlgitakse fraseologisme eesti keelede ning ka vastupidi. Jidiši laenude integreerimine on eesti keeles esinevate rohkete käänamis-ja pööramistüüpide tõttu raske . Samuti ei ole seda küsimust piisavalt uuritud. Siiski eesti laenude jidišisse toomine ei ole raske, kui esti õna lõpeb a-ga või e-ga. samuti on kerge laenata kuningas-tüüpi sõnu (jõhvikas, jõhvika, Ej jõhvike).

Eesti keel on palju mõjutanud eestis olevat jidiši murret. Näiteks puudub eesti jidišis kesksugu, samuti on probleaatiliseks kujunenud soomääramine sõnadel. Tavaliselt jäävad siiski konsonantlõpulised sõnad meessoosse ning vokaalilõpulised naissoosse. Kuna eesti keeles puuduvad artiklid ja sood sõnadel, on tähele pandud, et tihti räägivad Eesti juudid jidišit kasutades ühe ja sama nimisõna puhul kord meessugu, kord naissugu ning vahel ka ilma artiklita.

Võib öelda, et keel, mida juudid räägivad, on põimunud läbi erinevatest muudest keeltes ja, et nende keele arengut mõjutab palju keskkond, kus nad elavad. Samuti on vähenenud heebrea keele mõju ning kasvanud asukohamaade keelte mõju. Nii nagu kõik keeled, on ka jidiš pidevas arengus ning muutumises. Eesti jidiš muutub aga arvatavasti suuresti mõjutatuna eesti keele arengust.

12 comments:

  1. Juudidjuudidjuudid!
    Very... mm... enlightening. Joanna katsub Päewaleht Online´i juudiparanaoiat meie leheküljele trafficuks suunata? Põhjendad millegi muuga oma müstilist artiklivalikut?
    Veits jäi muidugi inglitest ja deemonitest puudu. Minu jaoks vähemalt. I like my juudid with plenty of paranoia and biblical references!

    ReplyDelete
  2. Mystiline artiklivalik oli see, et ma sain just hetktagasi kinda meili kätte, et ta ei oska millestki kirjutada ja ma peaks seda tegema. ja kirjandusest on minu meelest siin piisavalt mõneks ajaks jahutud. also. ma ei viitsinud mystikat kah jahuda. a mis juudiparanoia? see on lihtsalt keel ju. ämn. a mulle ei meeldi juudid koos paranoia ja piibliga. liiga palju sellest jahutud mu meelest. ingleid ja deemoneid ja mõtlesin korra postitada kyll aga siis mõtlesin ymber.

    ReplyDelete
  3. aaa ja see tekst tegelt on nagu mitte juutidest, vaid nende keelest. kui sa seda lugesid, siis märkasid.

    ReplyDelete
  4. Mõistlik tekst. Natuke, nagu Akadeemiat loeks. Ma ise mõtlesin Vietnami salvist, allveelaevade ajaloost või Baldur's Gate'ist kirjutada, kui mul midagi kirjutada ei olnud.
    "Juudid" ei ole eriti ebanormaalne sõna. It's the reoccurring "Eesti" that makes me wary.

    ReplyDelete
  5. Aitäh Luiga!
    Ja minu meelest oleks tõesti väga äge, kui sa Vietnami salvist näiteks kirjutaksid. Tahaksin täitsa lugeda. Siia ylesse panin just postituse luuleleid, et Robertil siis midagi enda jaoks lugeda oleks. oeh.

    ReplyDelete
  6. siinses kontekstis natsa lambikas küll, kuid siiski tttäiega huvitav artikkel, jea!

    ReplyDelete
  7. Ei, päris lambikas ei ole ka - mulle nüüd juba täitsa meeldib see idee, et vahepeal on "Stop! Hammer time!" täielik Akadeemia käib läbi.

    Piibliparanoiat mõtlesin ikka pigem selles va humoresti mõttes proua Ellmann. Ei armasta ka seniilset püramiidijahu, õudne hakkab olla.

    Ja muuseas - naised saunas räägivad, et Luigalt olevat mingi tõsisem genokalaks tulemas... Lihtsalt niisama, haibi mõttes.

    ReplyDelete
  8. no sel juhul taolisi "alright now kids, it's time to learn new stuff" poste võiks edaspidigi tulla, seda vähem ma neid siin lambikaiks peaks, muide vietmani salvi lõhn juba ninas, jään huviga ootama haha.

    ReplyDelete
  9. ei ta noh mõjub jah praegu lambikana, aga ma ise mõtlesin täpselt, et hakkan kirjutama sellist tyypi asju ja mingeid filosoofia ja kirjanduse asju. nii-et kyll neid tuleb veel. ja lambikana mõeldud ei ole tegelikult :)

    Täielik Akadeemia jah tuulab korraks keset arvutimänguderägastikku läbi! :D

    ReplyDelete
  10. Mul on terve virn kooli jaoks kirjutatud huvitavat pahna, tahate, laon selle kõik üles? Ega muuseas näitusearvustused ei pea uued olema, näitused ise on ju kogu aeg samad. Eelmise aasta omad käivad küll.

    ReplyDelete
  11. RK: Väga lahe oleks, Mudlum! Hakka aga vaikselt laduma, leia mingi pildike ka külge ja läheb!Iga kolmas-neljas päev, ma arvan, oleks mõnus üks õlakehitus läbi lugeda. Hoia reservi. Ning muuseas - kui paned üles, siis võta enne tekst wordist, siis pane wordpadi. Ja alles sealt kopi-peisti artiklisse. Minu teadmist mööda on niimoodi vähem HTML body erroreid ja muud ja teksti saab kenamini toimetada.

    ReplyDelete
  12. Minu meelest oleks ka väga khuul, kui Mudlum laoks need yles! Ja eriti äge oleks lugeda näitusearvustusi! Ootan juba!

    ReplyDelete