Monday, November 9, 2009

Adeanedm Striam

Teos valmis meie suure kinofestivali tütarfestivali Animated Dreams jaoks. See vist trükitakse koos hunniku teiste asjadega välja ja kleebitakse Sõpruse Kino seinale. 18 November kui ma ei eksi.






Ehk jagan natukene mõtteid?
Kui aus olla siis asi sai vägagi pliiatsist imetud. Ma olen selline naiivne kuju ja hellitasin inspiratsioonilöögi lootusi. Kõnnid tänaval, taod juba pikemat aega üht kivi endaga kaasa ja siis äkki! Päris nii hästi muidugi ei läinud. Õigupoolest oli juba õite ärevakstegevalt tähtaja külje alla see kuupäev nihkunud kui lõi sisse seesama enesesäilitusinstinkt mis mind Luiga ja Robertiga Ruhrgebietilt päästis paar aastat tagasi.
Tunnistades endale, et millegi kohutavalt nutika välja mõtlemisega ma hakkama ei saa otsustasin lõpuks kontseptuaalselt igava Alice Imedemaal laadse sürrealismi kasuks. Ette määratud 1 kuni 4 lehekülge ei anna eriti palju ruumi narratiiviga mängimiseks aga see-eest võimaldab visuaalile keskenduda.
Kusjuures enne koomiksit võiks olla see nunnu lehekülg kus tutvustatakse antud tüki tegelasi.

In order of appearance:

Seiklus (samuti Konflikt või Sõda)
Tüdruk
Vägistus
Hirm
Pisike Lenin Lendkala Püüdmas
Ninakonn
Mihkelschleim(id)
Emme

Ma pikemalt siin vast ei peatuks, tõlgendage seda nüüd kuidas süda lustib. Aga, et segadusi vältida ma mainin ära, et see konks mille tütarlaps üles korjab, see on aastasadu au sees olnud meditsiini valla tööriist: riidepuu.

Rääkides teose vormist! Ma proovisin teda ka värvida. Nii filigraanselt iga detail korralikult värvituna kui ka graafilisemate suurte värvipindadega ja isegi ülbete kunstnikumökerdamistega aga tulemus jättis alati soovida. Ma kahtlulstan, et asi on suures koguses mustas pinnas mida on keeruline värvidega kombineerida. Puhas must kipub neid vaat ära sööma.
Probleeme tuli ka kompositsiooni küsmustes, juba esimesel lehel on mustvalges hästi töötav võte kus momentide vahelist sujuvust teeb tugevamaks kaadri piirjoone ära jätmine ja kaadrite kattumine (st siis dünaamiline, kineetiline koomiks as opposed to Watchmeni ruudustikud.). See töötab hästi sest valge läheb üle valgeks. Värvidega see nii lihtsaks ei osutunud.
Võiks nii kurtmise mõttes mainida, et kui varajasemad koomiksid olen valmistanud lähtudes mingist nutikast tegemist väärivast ideest siis seekordne pliiatsi imemine jättis mind ilma heast tugevast vundamendist millest tuletada kõik vormiliste probleemide lahendused. Oli kõvasti pea murdmist lehekülgede kompositsiooni ja rütmi üle. Üldse oli kogu ettevõtmine veidi sellise ebameeldiva maiguga nagu remondiks vankrit keset lõbusõitu.

Aga siin ja nii ta siis on.

Teised ideed olid muide:
  • Tüdruk linnas jalutamas emaga, ema jääb auto alla. Tüdruk ärkab üles, ema toob hommikusööki ja lohutab "kõigest unenägu!". Tüdruk ärkab üles, ema on end üles poonud. Tüdruk ärkab päriselt üles, on lastekodus.
  • Tüdruk ärkab üles, rõve külm talvehommik, paneb riidesse, peseb hambad ja näo ära, kammib juuksed ära, ärkab üles ja avastab, et peab kõik uuesti tegema. Oleks kusjuures lõppenud sama kaadriga millega valminud koomiks lõppes.
Näe, sellest unenäo sundmõttest ei saanudki üle.

14 comments:

  1. Pros:

    tehniliselt on ilus. on ikka päris huvitav vaadata küll, kuidas keegi kogu aeg paremaks läheb millegis, mida ta teeb.

    köögipoolele piilumise koha pealt on m6nus, kui autor ise pastakast imemist tunnistab.

    riidehoidjaga tehtud abordid are cool, i guess.

    Cons:

    unenäomotiiv on ikka päris juhm küll, eino sorri, oleksid v6inud kirjutada mulle ma oleks sulle kuus paremat stoorit sittunud.

    ikka veel ei n6ustu ma su "as opposed to Watchmen" teootiaga. suurt munnigi ei saanud aru, mis kaadrites toimus. muud kui et tegelaste disain on äge ja et mingi sürr käib.


    Your Friend the Pessimist.

    ReplyDelete
  2. Btw: mida müstiline pealkiri tähendab?

    ReplyDelete
  3. Spämmin siia veel paar asjakohatud kuid toimetuslikku m6tet:

    1. tegin blogrolli. See on enne vikilinke ja näeb minu arvates kuidagi nunnu välja. Sealt saab kohe näha, kui Luiga N6ukogudemaal midagi vahvat on sündinud, v6i kui dojktor jack midagi krüptiliselt tuusa ütleb. Lisage sinna meelepäraselt ka oma jopede magusaid ning loetavaid lehekülgesid. Mulle need meeldivad. Meeldib neid lugemas käia.

    2. Jüri, Sander! Kas Sander korrigeerib KOHUTAVALT ÄGEDALT Punaste Purjede pildilt ülaservast shopijoone ära ja me paneme selle koos Kahe Torniga üles. Teeme väikse 1972 suuvesistaja?

    Minu arust v6iks olla selline. Inimesed tahavad seda näha.

    ReplyDelete
  4. Kui sa seda tähthaaval vaatama hakkad siis tegelikult teebki kokku animated dreams. Aga sa ei saa seda lugeda, sest sa magad.

    1972 võiks välja panna tegelikult siis kui Jüri on Astrahhani ka ära teinud (ja ma talle värvid peale visanud). Pealegi tahaks veel korrastada neid pilte veidi, poolikud on.

    Selle paneelijaotuse koha pealt nii, et Watchmen ju töötas küll aga ta on natukene 80s kah ikkagi. Me oleme nüüd siin (post?)postmodernismis ja oleme üle saanud sellest va ruudustiku ikkest ja võime lehti komponeerida nii kuidas parajasti vaja on. We3 on üks koomiks mis seda väga tõsiselt on teinud, ta on selline paras lühike lõunapausikas, loe seda. Kõige retsim leht (võib-olla isegi liiga jõhker minu konservatiivse maitse jaoks? Samas vaata kuidas need tillukesed mehaaniliselt paigutatud ruudukesed kuulipilduja rütmi edasi annavad) on siin netiavarustes olemas http://jadamfu.files.wordpress.com/2009/02/we3-1.jpg

    ReplyDelete
  5. Hmm, kiiresti uuesti pilku peale visates on We3 siiski suht ruudustikune. Mäletasin, et oli rohkem lahedat kompositsioonimängu.
    Igatahes, progress, mees, progress! Tulevik on dünaamiline lehekompositsioon! Või tahad Sina nüüd retrofiiliks hakata?

    ReplyDelete
  6. See pilt on kena. Aga pead ju sinagi tunnistama, et seal on tegelt korralik ruut-ruudu sees kompa. Postmodernistlik trikitamine kuulipilduja rütmi andmiseks, kus sündmuste seeria jääb vasakult-paremale loetavaks on teine lugu, kui päris vihikulehe moodi joonteta ja sketshine asi.

    Aga okei, aitab kah.

    N6ustun, et 1972te v6iks korrastada ja kindlasti oleks kolm pilti korrapärasem ja parem variant. Ja et v6iks posti teha küll, it´d be EPIC!

    ReplyDelete
  7. Väga tuus voodoo-war-sõber, hull kolme näoga kuri võõrasema-tädi, lahe naeratav ristike maas, kuu nina on m*nn. Stoorist eriti aru ei saa tõesti, mingi sürr käib.
    Väga ilusti joonistad. Kunstnikkude köögipoolest tahaks edaspidigi kuulda, ka Jüri nägude seeria tagusest.
    Boss oled, Aleksander. Ma ei näe, miks sust ei võiks tulevikus saada lõpuboss.

    ReplyDelete
  8. Jüri Making Of lood on väga hea mõte. Sellised võiksid olla, koos kõigega, mis Jüri pea sees toimub ja kuidas ta pigem teeks spliffi kui joonistaks. Ei tasu arvata, et Jüri tegelikult väga vaimukalt ja elegantselt kirjutada ei oskaks. Võiks olla kohe nii et pilt on ja siis Jüri räägib, milline tuju tal oli ja siis kui ta selle tegi ja mida ta sinna kõrvale netist passis. Ja kas tegi ka Jüri praemunasid, mis on ni sitaks head, et mine põrgu!

    ReplyDelete
  9. Mis lahedaid asju Animated Dreamsilt vaadata on? Ja PÖFF-ilt ka, keegi on uurinud kava, soovitage palun huvitavana tunduvaid filme, kasvõi natuke, kui full preview jaoks materjali koos pole!

    ReplyDelete
  10. Mingit suuremat ülevaadet ei ole teinud aga ise lähen neljapäeval vaatama:

    20:00 „Mary ja Max“ - for the nunnu. Väike tüdruk ja vanamees hakkavad juhuslikult kirjasõpradeks ja kirjutavad üksteisele paarkend aastat. http://www.maryandmax.com/
    Näeb kahjuks välja nagu suvaline nukukas.

    ja

    23:00 „Metropia” - for the visuals. Narratiiv tundub igav düstoopiaseiklus aga asja välimus on whoa. http://metropiathemovie.com/

    samuti tundub põnev laupäeval 16:00 Nõukogude animeeritud propagandafilmid.

    ReplyDelete
  11. Mary ja Maxi kiidetakse. Tomatomeeter tublisti üle üheksakümne prosa ja vist Kannis või mingil muul festaril tekitas festarikõmu.

    Mulle tundub veits vesine.

    ReplyDelete
  12. bler, no kas ma leidsin ühe veebibrauseri, mis mul kommenteerida laseb ?

    ajea. tuus-tuus, ütlen.

    Sulle aga mustade pindade ja värvide (küll väga tuhmide) üks viimasema aja eeskujusid Mike Mignola ei istu ? ta palett on neh selline tagasihoidlik.

    ma ise lugesin sel suvel end ta pulpist poolpimedaks, ta sketchbookid on kah väga inspireerivad

    ReplyDelete
  13. Mike Mignola on väga kõva ja on mõjutanud mu b&w käsitlust ehk rohkem kui miski muu. (Muide see siin on mu esimene koomiks kus näod ei ole Mignola permanentsetes surmavarjudes!) Katsetasin ka neid Hellboy suuri värvipindu aga probleem tuleb ikka nendes kaadritevahelistes sujuvates üleminekutes. Muidugi rumal kunstnikupoiss ei katsetanud seda head mullitamise blendimist mis Mignolal on. Sedasi võiks isegi töötada. Aga sedasi oleks ka liiga 'inspireeritud' mul on tunne.

    ReplyDelete
  14. Ma isiklikult leian, et kui endale ausalt tunnistada, et ollakse 'inspireeritud', siis pole kahju küll miskit, pigem kasu - õpid kelleltki midagi.

    Mitte just koomiksiteemasse aga ma uurisin igast materjale Picasso kohta alles hiljuti (nagu veel eelmine nädal lausa) ja no see tõbras ikka täiesti labaselt kopeeris teiste kaasaegsete geniaalseid lahendusi aastaid, kuni ta siis lõppeks leidis ka enda 'geeniusele' väljundid. Geenius ta just pold aga sittakanti andekas küll.

    Etsiis: vähem muret, rohkem labast vargust ! yarr

    ReplyDelete