Monday, November 2, 2009

Bertolt Brecht "Dialektika ülistus"

Käisin vanaema juures maal. Vanaema juures maal ma: lugesin "Sõja ja rahu" neljandat köidet, harjutasin pindade katmist tikkimises, tegin vähesel määral maatöid, käisin surnuaial, vaatasin ETV-d ja kanal 2-e, rääkisin vanaemaga juttu, sõin rammusalt, käisin saunas, vaatasin uue kassipoja pealt, milline abitu, habras ning imeline on noor elu, ning kuidas see täismehe peast imelikuks muudab ja leidsin riiulist B. Brechti luulekogu "Dialektika ülistus"(eesti keeles 1963, saadaval antikvariaatides ja nõukogude riiulilabürintides, mida korralikud inimesed oma primaar- või sekundaarelamutes hoiavad). Kõik mainitud tegevused meeldisid mulle üliväga.

Brechtiga oli mul esimene kokkupuude läbi Remote Viewersi loomingu, seda kokkupuudet mainisin ma oma eelmises artiklis, mille ma kirjutasin kolm aastat tagasi, Za-Um-i algusaegadel. Pärast teadasaamist, et selline kõvard olemas on, tekkis mul loomulik huvi tema loomingu vastu. Peale antud luulekogu olen ma lugenud ka tema eesti keeles ilmunud näidendite kogu. Näidendeid ega luuletusi ei oska ma väga hästi hinnata. Ma olen hinnangute andmises ülepea nõrk, ja mulle ei meeldi eriti näidendeid ega luuletusi lugeda. Ma lugesin Shakespeare'i ja leidsin, et need olid normaalsed näidendid. Ma lugesin Stalini-aegset janti kulaku paljastamisest ja leidsin, et see oli normaalne näidend. Ma lugesin selle tüübi, kelle nime ma ei vaevutud meelde jätta, näidendit "Marat/Sade", ja leidsin, et see on hea, sest mulle meeldib Jean-Paul Marat narrilt palju. Enamasti, kui ma võtan riiulist raamatu ja avastan, et seal on näidend, siis ma asetan selle sinna tagasi, olles vaadanud, et tegelaste nimistus on "kohtunik" ja "kohtuniku naine". Venelased on tegelikult kirjutanud täitsa mõistlikke näidendeid ja teatris käia mulle üldiselt meeldib. Ma arvan, et mõnest Brechti näidendist võiks teha tantsuetenduse, kus enamik teksti on kärbitud, ja tegelased on kostümeeritud maitsekalt utreeritud klassivõitluslikeks kujudeks. Kõik Brechti näidendid on klassivõitlusest, isegi need, mis tunduvad esmapilgul millestki muust olevat. Teda saab selles suhtes usaldada. Mingil hästi valitud hetkel tuleks lavale tuua punane lipp. Inimesed läheksid seda vaatama ja sellest räägitaks teatriajakirjades, mingi äge ning stiilne helitaust peaks ka olema.

Luulekogu, eks ole. See räägib klassivõitlusest. Ja natsidest ja kommunistidest ja sellest, kuidas Hitleri Saksamaa on nõme, ja see on kirjutatud ajal, kus oligi päriselt olemas nõme Hitleri Saksamaa. Brecht oli Hitleri vihkamislistis viies tüüp. Ta harrastab vabavärssi, aga mitte ainult. Ma ei tea, kui hea August Sanga tõlge on. Üldiselt väga pead küljest ära ei vii, aga mingil määral jääb meelde ja mõtet on üle vaadata. Toon ära ka paar enam meeldinud näidet.

PARTEI ÜLISTUS

Ühel inimesel on kaks silma
parteil on tuhat silma.
Partei näeb üle seitsme riigi
aga üksik inimene näeb üht linna.
Ühel inimesel on oma tund
aga parteil on palju tunde.
Üht inimest saab hävitada
aga parteid ei saa hävitada.
Sest ta on masside eelvägi
ja juhib nende võitlust
klassikute meetoditega, mis on tuletatud
tõelisuse äratundmisest.


***

Esimene pilk aknast välja hommikul
taasleitud vana raamat
vaimustus nägudel
lumi, aastaaegade vaheldus
ajaleht
koer
dialektika
dušši võtta, ujuda
vana muusika
mugavad kingad
mõistmine
uus muusika
kirjutada, aeda harida
reisida, laulda
sõbralik olla.

Need meeldivad mulle ikka üsna hästi, emotsioon tekib. Ma tahtsin siia artikli juurde kaanepildi ka panna, aga internetis ei olnud sisemise kaane pilti, selle kaane oma, mis paberist kattekaane sees on. Ma ei tea, kas ma pildistan selle kunagi sisse ja panen siia üles. Selle peal on kümme rõõmsat punast lippu, lehvimas ühes suunas, korratus rivis. Senikaua võite Brechti pilti vaadata, tal on soni ja sigar ja kulmud ja ta oli ekstsentriline ja laskis ennast terasest kirstus matta, et ussid ta ihu ei õgiks, ja ta mõtles välja eepilise teatri, mille point on ennast pidevalt vaatajast võõrandada, nii et kogu aeg säiliks tõdemus, et tegu on vaatemängu, mitte tõsieluga, ja ta tahtis, et ta oma havanna sigarit ei pillaks, kui maavärinad tulevad. Enjoy!

(Antud postitus läheb ka minu isiklikku blogisse, mille leidmiseks peab olema mõistust, sest selle nimi on minu nimi.)

1 comment:

  1. "Kohtunik" ja "kohtuniku naine"...
    Oivaline blogimõmin! Luiga blogbo link on muuseas ka siinsamas vasakul ribal olemas, oma diskreetsel moel. See on hea globb, Robile meeldib see. Seal on lumememm, mis näeb välja nagu Hitler. Eks selline peab ka maailmas kord tehtud olema.

    ReplyDelete