Friday, November 6, 2009

Jah!

Me olime sinuga nagu peatamatud idioodid. Sa ei teinud teist nägugi, kui me rannas püherdades liiva krõmpsutasime. Koerad jooksid meie poole ja klähvisid: Jah! Me loopisime neile pulki ja ronte ja tõime need ise ära enne, kui nad arugi said. Me musutasime ja sügasime neid koeri ja jooksime nendega marudalt vahutavatesse laintesse, kajakad karjumas meie peade kohal: Jah!
Kui meil süüa polnud, lõhkusime sügavkülmast jää välja ja lutsutasime jäätükke ja sa küsisid: Noh, on vastik? Ja ma vastasin: Jah!
Ma andsin sulle peksa nii, et rusikad välkusid. Ausõna, mu luud olid fosforist ja helendasid naha all, nagu tulnukal. Olin biorelv su elu vastu. Küsisin, kas teen sulle koslepit, kas annan sulle ühe korraliku keretäie; sa ei vastanud, aga mina mõtlesin ikkagi: Jah!
Issand, kui aeglane maailm kõik oli. Autod kõik veeresid aegluubis ja kellad tiksusid agooniliselt tiks-tiks-tiks, nagu hiinapiina tilgad. Me lükkasime inimesi üle sõiduteede ja kruttisime valgusfoorid kiiremaks, sest me ei suutnud – ei suutnud taluda seda aaaeeeglusstt, nagu tatt, nagu tatt-tt-tt see venis, kõik venis, nagu tatt ja mina ja sina lükkasime neid kõiki edasi, nagu sahaga. Raisk, kas kiiremini ei saa või? Sa vaatasid mulle oma hullude silmadega otsa ja ütlesid: Loomulikult saab! Jah!
Me jooksime mööda lastehaiglat ringi, nagu lollakad, kriisates, nagu hüäänid ja lapsed jooksid meile järgi ja karjusid: Persse kõik! Ma imesin kõik morfiinipakid tühjaks samal ajal, kui sina kõik kemoteraapia kiired endasse ahmisid kemoravi all rakud lõhestasid ning kõik! röntgenkiired endasse ahmisid, kuni lõpuks minu juurde tulid, küsides: On ju kena päevitus? Ja ma vastasin: Jah!
Me tapsime kõik loomad! Kõik! Loomad! Lõime neil pead sodiks, murdsime kaelad kahekorra ja lükkasime nad kõik hakklihamasinasse ja tegime kõik maailma kotletid valmis. Tegime kõik valmis, et enam ei peaks tegema ja kokkadele karjusime: Minge koju!
Me sõime päikese ära ja saime räiiiged kõrvetised.
Ma tahtsin sinuga aega veeta, aga sina olid nii ametis järvede tühjaks joomisega. Mul pole aega, ütlesid sa! Ma joon järve tühjaks! Ja ma küsisin: Mis edasi? Jood ookeanid tühjaks? Ja sina vastasid: Jah!
Ma sõin kõik majad ära ja saatsin termiidid persse. Nad ei saanud mu jutust aru ja molutasid. Minge koju! karjusin ma. Mispeale läksid termiidid metsade kallale. Seal olin aga mina juba ees ootamas. Ma möirgasin: Te olete nii aeglased, termiidid, te olete nii aeeegglaseedd. Ma lömastasin nad kõik ning asusin siis puid juuripidi maa seest lahti kangutama. Samal ajal tõmbasid sa Kuu peal istudes Maa pealt õhku ära, kihthaaval kadus atmosfäär. Vaata, siin kotis on stratosfäär! karjusid sa Kuu pealt. Mina vaatasin üles ja hüüdsin: Jah!
Me närisime end maa sisse, jahvatasime pulbriks kõik luud ja kivid. Appi! karjusid sa. Ma murdsin hamba! Mispeale murdsin ma kõik su hambad ja sina kiskusid minu suust minu omad. Me oleme täitsa lollid ütlesid sa verise mokaga. Kas verise mokaga on parem lämiseda? küsisin ja sa vastasid: Jah!
Jah! Me jõudsime Maa tuumani. Maa tuum on nii igav! karjusid sa ja ma karjusin: Jah!
Tapa mind! karjusid sa ja ma tapsin su. Tule tagasi! karjusin ja sa naasesid vaimuna, kummitades mind selja tagant, hüüdes: Jah!
Appi, mida ma tegin? küsisin endalt.
Sa lõid mind oma kummitusrusikatega, lõid neid minust läbi ja ma jäin Maa tuuma poole suud maigutama. Ajapikku see kustus ja muutus mustaks.
Ilma, et keegi oleks midagi küsinud, ütlesin endamisi: Jah!
Siis veelkord, elavnedes: Jah!
Kus sa olid? Sind polnud kuskil enam näha ega kuulda. Kuhu sa jäid?
Oled sa veel siin? küsisin. Sa vastasid: Jah!
On sul juba küll? küsisid.
Ei, vastasin. Vastus on: Ei.
Armastad sa mind veel? küsisid sa.
Hoia mind, nagu last, palusin. Sa hoidsid mind, nagu last, kuigi ma ei tundnud midagi. Vaatasid mind oma kummituse silmadega.
Sa ei meenuta mulle mitte kedagi ega midagi, ütlesid sa. Mitte midagi.
Hoia mind mitte kunagi, ütlesin ma.
Sa kadusid naerdes.
Nüüd oled tõeliselt üksi, kostus veel kaugelt.
Jah, ütlesin.
Veelkord, elavnedes: Jah!
Ja ma tapsin end ning muutusin kummituseks ja tulin sulle kummitusena järele – kummitustemaale.
Ma tahan seda kohta absoluutselt täiesti putsi keerata, ütlesin, kihevil ja virvendades, nagu õhk tulise asfaldi kohal.
Ma ei jõua! Ära oodata!
Sa vaatasid mulle oma meeletute silmadega otsa ja karjusid: Jah!
Karjusid!
Jah!

14 comments:

  1. Mulle täitsa meeldib, et sa spämmid siin. Keegi peab seda ju lõpuks tegema.

    ReplyDelete
  2. On küll energia kanaldamine, õige jutt.
    Aga mis asjad on kemoteraapia päevitavad kiired?

    ReplyDelete
  3. Spämmimine on väga 6ige m6te. Mulle üldse väga meeldib praegu, kuidas ZA/UMis on. 6ieti on.

    Need kaks kopeerine endale pulgale ja loen kodus. RObertil nett maas, käib netikohvikus.

    ReplyDelete
  4. re: ahjualune
    Ühe kemoteraapia variandiga kaasneb ka kiiritusravi. Aga võib-olla tuleb see koht lihtsalt ümber muuta.

    ReplyDelete
  5. Hmmm, Jim, kemo peaks olema ikka kemo ja kiiritusravi kiiritusravi. Seda ma oma küsimusega mõtlesingi. Kui neid vähki ohjates ka kombineeritult kasutatakse, siis ikka enamasti vaheldumisi, kordamööda, või alul kemo ja siis kiiritus peale. Mõlemat korraga inime lihtsalt ei kannatavat välja. Aga võib-olla need kaks siin kannataksid, neil vist ongi kõigega hästi kiire.... :-)

    ReplyDelete
  6. M6lemad on väga head müramise tekstid. Mulle väga meeldis. Ajas naerma ja parandas tuju. Mischievous vist on see s6na. Väga armas oli see, kuidas tüüp tahtis kummitustemaa ka täiega putsi keerata. Kas Jim on vaadanud eepilist multikavägivallavideot "Kings of Power"? Mulle tundub, et on. Ja teises tekstis oli jälle tesla coil mulle suureks tujuprandajaks. Mulle väga meeldib kui v66rkeelne nohkariväljend on niisama pohhuilt teksti sisse visatud. Et siis: aitäh! Rohkem sellist värki.

    ReplyDelete
  7. Ei ole vaadanud, aga YouTube'ist just nähtu paneb ütlema: väga tuus. Leidsin nüüd tüübi blogi, kus ta annab ise torrentite linke, nii et varsti näen kogu asja ära.
    Heh. "Tesla coil". Seda kohta ma kaalusin, et kas ta võiks seda tahta või äkki midagi muud, aga kuna see tuli nii automaatselt, siis muidugi tahtis. Geek love.

    Siiani olen vastukajaga väga rahul.

    ReplyDelete
  8. Ei, "olen vastukajaga rahul" on ikka ka väga Nero ja igati hea viis seda öelda.

    ReplyDelete
  9. ohvau ma algusest peale teadsin, et Jimi tekst. taustaks mängis mingi päris halb lugu /kent hehe/, niiet üleüldse hea öine.

    miljööväärtuslik tagasikaja st.

    ReplyDelete