Saturday, March 6, 2010

Videomängu Obskuuria No 04 - Artgames

Seekordne Videomängu Obskuuria naaseb pärast liiga pikka Spelunky disaini lahtimõtestamist taaskord kergesti hoomatavasse bulletpoint formaati ja teemaks jällegi kunsti täis mängud.

increpare - "Theatrics" (flash)

Teatri või teatrižanrite strukturalistlik analüüs nuputamismängu vormis. Loe seda lauset nüüd uuesti, siis loe veel üks kord ja mõtle: "kui äge!?" Isegi, et tegelikult ei ole sellist asja olemas nagu Editors Pick on see siin siiski Editors Pick. Mäng on valminud mini-Ludum Dare konkursi "Comedy and Tragedy" raames ja ta autor on increpare. increpare muide on kas grupp mehi või masin taevas. Sa võid ta teisi eksprerimentaalmänge uurida ta kodulehelt. Need on põnevad, neid on palju ja neid tuleb pidevalt juurde. Sellest mehest kirjutatakse kunagi veel raamatuid.

Cactus & Mr. Podunkian - "Dungeon" (foorumi thread, otsedownload)

Platformeri rüüs sotsiaalne eksperiment. Mäng anti välja sellesama mini-Ludum dare konkursi raames ja kaasnes foorumipostitusega, mis hoiatas, et mäng on raske. Autoriteks on omanäoliste kunstipäraste mängude ja eksperimentide poolest tuntud Cactus ja imelise Cave Story imelise ripoffi The Underside poolest tuntud Arthur Lee. Kui vähegi huvi on siis mängi enne kui edasi loed. Spoiler: Mäng vaatab su arvutist kõvaketta mahtu, kasutajanime ja muid andmeid ning genereerib selle baasil arvu mis määrab ära millise 'variandi' mängust sa saad. Mõni variant on teise tekstiga, mõni teeb okkad piksli võrra kõrgemaks, mõni vaenlased liiga kiireks. See ajas inimesi segadusse, osade jaoks oli mäng kohutavalt kerge, teiste jaoks võimatu, osad rääkisid krüptilistest sõnumitest jne. Kuna autorid on tuntud nimed siis mäng äratas erinevates foorumites siirast tähelepanu, riukalik mäng aga kasvatas oma link:foorumiteemad peagi segaduse, halamise ja vandenõuteooriate kompostiks. Comedy & Tragedy. Paar päeva hiljem lasti välja link:"Clarity" mis seletas mängu idee lahti ja lasi soovi puhul proovida eri variante.


Metafooridest ladestunud nuputamisplatformer, mis kasutab oma põhilise mängumehaanikana dimensioonide muutmist. Või vaatenurga. Või seisukoha. Mäng on tähelepanuväärne atmosfääri, visuaali ja helidisaini poolest ning kindlasti ei puudu ka eksistentsialistlikud teemad ja tähelepanekud aja relatiivsusest. Kuni sa mõistatad käesoleva taseme manöövreid ja shifte, räägib sulle tuleviku sina kuidas ta on kolm levelit edasi kinni jäänud ja vist ei saa kunagi sealt edasi ning sureb janu kätte ära. Mõnikord on keegi Steven kes ütleb, et nüüd on hea olla. Mõnikord ei ütle keegi midagi ja siis on kõige õudsam. Autor on Edmund McMillen keda ZA/UM'i lugejad võib-olla juba teavad kui Aetheri autorit. (ZA/UM'i artikkel)


Lihtne pixelmäng kus intelligentne, orgaaniliselt voltuv tasemekujundus laseb sul aeglaselt avastada väikeseid keskkondi. Märkimisväärne on see kuidas narratiivi deprivatsioon hakkab mängija peas looma oma metanarratiive. Ainuke gimmickmehaanika on kaamera, mis juba avastatut ei lase kunagi silmist, st mida rohkem sa ümbritsevat kaardistad seda eemale tõmbub kaamera. Nõnda seisneb ka mängu rewardmehaanika ülevaate andmises. Võib-olla peaksid sa teda mängima enne kui ma jõuan öelda, et sellest ülevaate saavutamise avastamise rõõmust ja melanhoolsest ilust koorub ikka ja alati välja ainult hapu koledus ning kõik on korrumpeeruv. Ka elüüsiumi väljadel viljapõllud põlevad ja lapsed surevad nälga. Mäng on valminud Casual Gameplay disaini konkursi raames, teemaks Exploration.

1 comment: