Friday, April 30, 2010

"Ära ole idioot" I

Nagu me nägime, oli inimkonna miinimumprogrammiga lugu keerukam, kui alguses arvatud. Ehk siis, selle saavutamiseks algses vormis tuleks riigistada kogu nende omand, et see neile taas uuesti välja jagada. Mulle on isegi soovitatud, et ma ta siit maha võtaksin, aga sel juhul oleks tegemist ajaloorevisionismiga. Ikka juhtub, et tekivad mingid mittetöötavad ideed, tagurlik oleks need maha vaikida.Viimasel ajal on tekkimas isegi tunne, et miinimumprogramm ei ole teps mitte see kõige tähtsam asi, aga sellest mõni aeg hiljem.

"Ära ole idioot" on individuaalsema lähenemisega lühike artikliteseeria sotsiaalse teadlikkuse vallast, ning seda võib lugeda ka debüüdiks minu moe- ja elustiiliteemaliste artiklite alal, mida laiem üldsus näha on soovinud. See on suunatud põhiliselt noortele inimestele, kuna ma eeldan, et neil on kõige raskem, aga siit võib leida kasutuskõlblikumaid ideid ka teistele sotsiaalsetele gruppidele. Esimene artikkel puudutab finantsküsimust.

Ära laenu võta. Eriti mitte pangast. Pangalaenu võtmine on see, et sa kulutad raha, mida sul veel ei ole. Enamasti saavutab see sulle mingi küsitava väärtusega hüve, suurendades samal ajal sinu töökohustust ja vähendades tegelikku sissetulekut. Siia alla käib ka see, et sa ei peaks endale krediitkaarti tegema. Alapunktides on käsitletud mitmesuguseid erinevaid laenusid, mida sa võtma ei peaks.

1.Ära võta laenu, et haridust omandada. Kui sa ei saa soovitud aines tasuta kohale, siis see on märk ülevalt poolt, et sa ei peaks sinna minema. Ürita sisse saada mitmetele erinevatele erialadele. Või mine ja õpi mingit ametit. Sul on riigieksameid võimalik iga aasta uesti teha ja tegelikult on sul võimalik iga aasta uuesti proovida ülikooli ka sisse astuda. See, kuidas sinu ühed riigieksamid kaheteistkümnenda lõpus on maagiline moment, mis otsustab su ELU, on jabur ja reaalsusega lõdvalt seotud jutt. Mõttetu on mõelda, et elu on midagi, mida aja peale elatakse. Samuti, get this, on haridus midagi, millega sa saad maagiliselt palju ise ära teha. They love the word "ise" nowadays. Samuti ei tasu oma vähest haridust häbeneda või eristada oma reaalsetest võimetest. Ma tean ühte härrasmeest, kes oskas nii mehkalt inglise keelt rääkida, et ta pandi tõlkefirmas kohe keskmist astet juhtima, hoolimata lõpetamata keskharidusest.

Samuti ära mine ja omanda raha eest mingit kõrgharidust, mille põhiliseks ideeks on "kõrgharidus kõrghariduse pärast", mille temaatikaga sa ilmselt hiljem tegelema ei hakka. Ära maksa semiootiku hariduse eest. Mõttetu on maksta mingit raha, mida sul ei ole, hariduse eest, mille funktsioon on ähmane, professoritele, kellel ei ole reaalset kohustust isegi omaenese loengusse kohale tulla.

2. Ära võta korterilaenu. See eestlaste "oma kodu" kultus, eks ole. It's a hoax. Enamuses arenenud Euroopa riikides ei tehta sellist rumalust. Kui me oletame, et sa oled kakskümmend, kui sa selle taaga endale kaela võtad, siis sa saad selle makstud ehk selleks ajaks, kui sa oled viiekümnene. Üsna suur on võimalus, et selleks ajaks oled sa mingi kinnisvara juba pärinud. Üldiselt tundub, et üüri maksta on... pingevabam. Kui sa ei ela oma kinnisvara peal, siis väheneb ka kiusatus sellesse narrilt palju raha matta. Korteri üürimine tagab sulle mõningase vabaduse ja mobiilsuse ja sul on kergem ümber mõelda oma partneriga koos elamise asjus. Üldiselt võidavad kõik.

3. Autolaenu ära võta eriti. Auto ja kõik sellega seotud kulutused on ebanormaalselt mahukad. Need on tehtud lubadest, liisingust, ülevaatusest, kindlustusest, remondist, bensiinist, kummivahetusest, parkimisest ja trahvidest. Ja kindlasti mõnest asjast veel. Et teile aimu anda, kui kuradi kallis see on: autopeegel maksab viis tonni. Auto on mõistlik umbes siis, kui sa plaanid sellega päriselt mingit tööd tegema hakata. Muul ajal ning linnasiseselt, well, Äripäev soovitas ärimeestel taksoga sõita. Tulevat lõppkokkuvõttes odavam ja mugavam välja. Kui leitakse, et autot on ikkagi vaja - näiteks armastatakse iga kahe nädala tagant Maailma Lõpus käia ja sinna kastide kaupa asju viia - siis ma soovitan muretseda see mingi inimgrupi peale, et kulutusi üksikisiku kohta minimeerida. Kui olete selle süsteemi enam-vähem sulavalt tööle saanud, võite ennast õlale patsutada - olete õppinud ühisvara kasutama.Neid nõuandeid kuulda võttes saad sa kas a) teha vähem tööd ja selle võrra rohkem vedeleda või b) teha kogu selle raha eest, mis sul üle jääb, midagi normaalset. Reisimas käia näiteks. Üldiselt soovitan ma laenamise asemel kogumisega tegeleda. Võta kulutamist nagu kohustust - ürita see edasi lükata. Eriti mõistlik on see siis, kui sa endale mingit tehnikavidinat osta tahad. Selle asemel, et see endale kohe muretseda ja aasta aega takkajärgi maksta, pane aasta aega kõrvale ja muretse see siis. On võrdlemisi suur võimalus, et see on vahepeal odavamaks läinud või on välja tulnud toode, mis ületab eelmise võimeid. On ka võimalik, et sinu huvi toote vastu hajub aja jooksul. Ürita meeles pidada, et kusagile ei ole kiiret. Ma ei ütle, et kulutamise kui sellisega midagi valesti oleks. Tänapäeval ei kasuta me raha mitte ainult enese elushoidmiseks või uue raha tegemiseks, vaid ka enese justkui õnnelikumaks otsmiseks. Sellega, kui sa lähed ja ostad endale viietonnised kingad ja sööd kuu lõpuni tatart soolaga ja tavalisi nuudleid,on pigem hästi kui halvasti. Ent see, kui sa muretsed endale mingit paska, mille eest sa iga kuu järgmised aasta,kümme, kakskümmend aastat viis tuhat krooni kuus välja pead käima,on enam kui kahtlane. Inimese rõõmul on kombeks devalveeruda. See tähendab, et sa oled kolme aasta pärast oma kingapaari üle vähem rõõmus, kui esimesel päeval, kui sa nad said. Ja niimoodi juhtub kõikide asjadega. Seega on mõistlik mitte kulutada raha suurte asjade peale, mille eest sa maksad ka siis, kui sa enam nende üle rõõmus ei ole või isegi enam ei taha, vaid selliste väiksemate asjade peale. Sest lihtne arvutus ütleb, et seda viite tonni, mida sa iga kuu maksad, ei saa sa teps hetketujude peale raisata. Samuti tasub ka meeles pidada: “Yo! Be careful buyin' shit'n all 'cause one day you might find the shit you bought now owns ya ass, motherfucker.”

Laenu on mõtet võtta selle jaoks, milleks laen välja on mõeldud - selleks, et sellest uut raha teha. Seda nimetatakse ettevõtluseks, see on tänapäeva maailma alustala ja sellega ei ole oluliselt midagi eriti valesti. Ja ettevõtluse koha pealt annasin ma teile veel järgmise näpunäite: ära tee sellist paska, mida sa juba tead, et igal pool tehakse, seal on ilmselt kõik kohad juba kinni ja konkurentsi täis. Tee midagi, mida veel ei tehta, aga mis sinu meelest hea mõte oleks. Head mõtted ei ole tegelikult eriti haruldased, viitsimine midagi teha on seda sootuks rohkem. Seda nimetatakse innovatsiooniks. Ettevõtlus on peale niisama vedelemise tegelikult üks normaalsemaid eluvalikuid. You can like express your individuality through the shit you do for a livin' yo!Monotoonse, igava töö palju tegemine seevastu on tervisele kahjulik. Ma ei tee isegi nalja - raske töö keerab inimese ajapikku niisama untsu, kui hardcore alkoholism, ja alkohoolik sai oma vaeva eest vähemalt palju purjus olla. Hoidu sellest. Katsu selle osakaalu oma elus minimeerida.
Järgmine kord räägime perekonnast, pereväärtustest, alternatiivsetest peremudelitest, puudutame enese teise inimesega sidumise ohte ja mõne sõnaga ka inimarengu indeksit Eestis. Stay tuned!

Illustreerival pildil autor, üles võttis Ruudu Ulas.

32 comments:

  1. WHOAH! DUDE! Kus alles lendas KÜTUSEGA peale!!! See mingi eriti JOKUTAMA ei jäänud praegu...

    ReplyDelete
  2. "ei tasu oma vähest haridust häbeneda või eristada oma reaalsetest võimetest."

    Kas sa ei pidanud silmas:

    "ei tasu oma vähest haridust häbeneda või s a m a s t a d a oma reaalsete võimetega"

    ?

    Hea pealelend muidu. Mina küll püsin samal Bat Channelil.

    ReplyDelete
  3. Väga vinge pealelend! Ära ole idioot on vägagi kõnekas pealkiri :D

    ReplyDelete
  4. Võib küll niimodi olla, nagu Jim ütles. klassikaline "lause läheb käest ära" juhtum.
    L.

    ReplyDelete
  5. Kapitalism on pidevas kriisis. Inimesed ei suuda tarbida nii palju kui toodetakse. Ettevõtja maksaks töötajale nii vähe kui võimalik et kasumit suurendada. Ometi peab majanduse toimimiseks tagama inimestele piisava sissetuleku, et tarbitaks piisavalt et ettevõted pakrotti ei läheks.
    Laenud on väga hea moodus tekitada inimestes mulje, et nad suudavad lubada endale seda mida tegelikult ei suudeta. Aegajalt, nagu praegu, ületootmisest tingitud kriis süveneb.

    Kui laenude andmist piirata tuleks ühiskonnas põhjalikumalt rikkust ümber jaotada, sest vastasel juhul tarbimine vaibuks. Seega vähem laene tähendaks et enamatele inimestele tuleks tagada kindel töö ja sissetulek, et majandus stabiilsena püsiks.
    Vaevalt et inimesed ise otsustaksid mitte laenu võtta kui neile seda igal võimalusel pähe määritakse. Loodetavasti käesolevast kriisist õpitakse.

    ReplyDelete
  6. See varanduse ümberjaotamine on üks suhteliselt mõistlik mõte ja ma olen sajaga poolt, aga kuidas seda teha?

    ReplyDelete
  7. Riigi piires saab tulu ümber jaotada astmelise tulumaksuna, mida suur osa Euroopa riike ka teeb. Samuti saab töötajatele lihtsalt rohkem palka maksta (vastavalt siis kehtestatud seadustele).
    Ka ettevõtete riigistamine on kasuks kui tulemuseks on odavad ja kättesaadavad teenused (samas alati ju ei ole). Eesmärk ei tohiks sel juhul olla majanduslik kasum, vaid sotsiaalne teenus. Tulemusena ei peaks inimesed kulutama nii palju näiteks veele, elektrile, transpordile, haridusele, arstiabile jne vaid jääks raha rohkem sellele mille nimel muidu laene võetakse.

    Tulu ümberjagamisega on aga loomulikult hulganisti probleeme.
    Näiteks Soome, kus on ametiühnigud väga tugevad, kaubeldakse välja liiga kõrged palgad, siis ettevõte konkurents langeb, läheb pakrotti ja lõpuks jäävad kõik tööst ilma. Globaaliseernunud majandustingimustes on ametiühingutel ikka päris raske endale endale paremaid tingimusi kaubelda.

    „Arenguriigid“ ju põhimõteliselt võistlevad, kes suudab väliskorporatsioonidele soodsamad tingimused kehtestada . Tihti võidab see kes maksab töötajale kõige vähem. Ettevõtjad liigutavad tootmise lihtsalt kuhugi Indiasse ja kogu lugu.

    Ametiühignud ja kõrged maksud ajavad läänest ettevõtjad tootma sinna kus on odavam. Nii kahjustavad lääne ametiühingud, kui nad liiga ahneks lähevad, lõpuks töötajaid.

    Kui nüüd näiteks need ettevõtted riigistada siis oleks töökoht ja palk vist ikka stabiilsem, aga ilsmelt ka väiksem. Tulemus ei pruugiks olla üldsegi parem kui praegu, kus laenude peal elatakse. Tekiks selline väike sotsialistlik riigike, mis jääb globaalses konkurentsis nõrgaks.

    Seega tuleks veel enam kui ühe riigi piires töötajate olukorra parandamisele, keskenduda töötajate õiguste parandamisele rahvusvahelises plaanis.

    Selleks on olemas International Labour Organisation (osa UN ist), kes seab standardid kuidas töötajaid peab kohtlema. Nendest nõuetest siis peavad liikmesriigid kinni pidama. ILO l on 182 liikmesriiki. Nii et vastav institutsioon on olemas. ILO teene peamiselt on minu teada miinimumnõuete kehtestamine (töötingimused jne).


    Ilmselt on kokkuvõtes lahendus siiski astmeline maksusüsteem ja ametiühingud , kuid maksumäär ja töötaja õigused ei tohi ettevõtjaid ära ajada. Selle tulemusena võib äkki saada umbes sellise Rootsi moodi heaoluühiskonna. Siin mä ngivad kindlasti rolli ühiskonnas domineeerivad väärtushinagud. Paljude eestlaste jaoks on minu arvates solidaarsus mõiste, mis seostub Nõukogude Liiduga ja see tekitab kindlasti probleeme welfare state i ehitamisega.

    Mingis intervjuus rääkis mingi Rootsi suurettevõtja, et tema arvates on väga õiglane et ta palju makse maksab, sest tänu nendele maksude sai võimalikuks selline ühiskond mis võimaldas tal saada nii hea hariduse ja meeldiva keskkonna kus oma äri ajada. Sõõrumaa seisukoht võiks olla üsna erienev. Kuidas täpselt selline süsteem Eestis saavutada nõuab juba spetsiifilisemaid teadmisi. Kindlasti on aga isegi siin võimalik ausam maksusüsteem ja sotsiaalsüsteem tervikuna. (Sotsiaaldemokraatia)


    Teine võimalus on globaalne kommunism. Good luck.

    ReplyDelete
  8. See artikkel nõuab ka minupoolset täiendust.

    Ma olen kaks korda võtnud laenu, et omandada haridust, millega pärast sittagi pole peale hakata ja kus õppejõududel pole isegi kohustust tundi kohale tulla. Üks kool oli EHI, kus ma õppisin filosoofiat, semiootikat, Vana Testamenti ja Viidingu-Petersoni käe all näitlejaks. Tase oli ma ütleks väga hea sellel koolil. Kuigi ma jätsin ta pooleli, sest ajad olid väga sitad, 90ndate lõpu suur kriis oli käes, polnud tööd ega raha ega lootustki kummalegi.Tavalise müüja koha peale oli 50 kandideerijat ja reeglina inimesed, kelle vanus oli suurem kui 24 eluaastat, enam mingit tööd ei saanud.

    Kui peaks huvi pakkuma, siis ma võin teinekord rääkida, mismoodi ma töötasin Pirita katlamajas nahkmütside õmblejana või mingis absurdses koolimuuseumis koolide aktuste kavade arvutisse sisestajana, mihendane karjäär lõppes kolme kuu pärast kuulsusetult sellega, et ma lihtsalt ei läinud enam tööle... või kuidas ma töötasin Raekoja platsi käpikupoes (rahvuslik käsitöö ja suveniirid)ja laenasin oma sõpradele kasiinos mängimiseks kassast raha...

    Krt, kuhu ma jäingi.. sõnaga ära ole idioot on väga hea loosung, samas ei oleks elu midagi väärt ilma õiguseta teha vigu, teha neid jumala palju ja ikka ja jälle ja pealegi neidsamu.

    Praegu käib meil koolis 59 aastane daam, kes leidis oma elukaaslase vanglast tulnud mehes, töötab kriminaalhoolekandes, on sügavalt usklik ja võttis õppelaenu selleks et omandada kunstiharidus suurepärases kunstiakadeemias, mille tase on küll tõepoolest mannetu ja õppejõud ei ilmu loengutesse, kuid mis sellest hoolimata ja just seetõttu õpetab sind paremini aru saama, mida sa tegelikult tahad või kuhu poole teel oled.

    Ma tahan sellega kõigega öelda, et igal laenujuhtumil on veel alati mingi muu, avaram kontekst, mis ei piirdu otsese kasu või kahju kokkuarvamisega.
    Kas ma õpin midagi selle pärast, mis must saab või selle pärast, mis ma juba olen?

    Kas ma laenan raha inimestele, kellest ma tean, et nad ei maksa tagasi? Ka teist ja kolmandat korda? On ette tulnud küll.

    Raha on ju lõppeks ikkagi ainult raha. Ja ka need asjad ja teenused, mida selle eest saab on ikkagi ainult asjad ja teenused.

    Ega mammona pole mingi jumal.

    ReplyDelete
  9. ettevõtjana võin kinnitada, et meelis paneb segast. ei ole mingeid vastandlikke huvisid omanikel ja töövõtjatel.

    need üldistused ei pea paika kohe üldse. meelis on siin ja eelnevalt korduvalt tõestanud, et ta ei ole endale selgeks teinud mõningaid elementaarseid asju nagu mis on turg (mis on pakkumine, mis on nõudlus, millised on turu omadused), kuidas toimub väärtuse loomine ettevõttes ja ühiskonnas, mis on raha (kuidas toimib tänapäevane finantssüsteem) jne.. kokkuvõttes - mis on turumajandus.

    see vundament tuleb omale laduda tahtes niivõrd põhjapanevaid üldistusi teha - ja abiks ei ole siin mitte "what's hot on wikipedia"-sektsioon vaid õpikud.
    üldiselt aga on seda vasak-parem sitta niigi kõik kohad täis ja sellele (väga heale) blogile need wannabe-majandusetüüdid nii meelise kui ka minu poolt eriti nagu midagi juurde ei anna.

    ReplyDelete
  10. samas, 10 punkti perek. luigadele

    ReplyDelete
  11. Looks like someone has forgotten to

    play nice

    with other kids

    ReplyDelete
  12. Mida sa räägid.
    Sellepärast et omanikel ja töötajatel on tihti erinevad huvid, ongi meil ju streigid. Näiteks Soomes praegu.
    Miks on nii suur debatt uue töölepingu seaduse ümber, mis annab tööandjale suurema vabaduse jne.

    Eelkõige on lihtsameelne sinu üldistus:"ei ole mingeid vastandlikke huvisid omanikel ja töövõtjatel".

    Foorumi idee peaks olema debatt. Ootaks ikka pisut sisukamat vastukaja.

    ReplyDelete
  13. debatt-šahmatt! viskan pompöösse kinda ja laskun ee.. alatult ambrasuurile (or smth). alaku meelis vs munn deathmatch round 2.

    1. igaühel on tuline õigus töötada kus tahab. kui töötada ei taha, on ikka uskumatult lihtne hakata iseendale tööandjaks. ei oska pihta hakata? - koolitatakse ja innustatakse igal sammul. vajad kapitali? - palun, riik läbi kredexi käendab.

    2. mis debatt selle TLS-i ümber siis oli? ühelt poolt inimesed, kes taipasid õigel ajal, et majandus vajab struktuurseid muutusi ja teiselt poolt loosungid "kuradi kapitalistid tahavad kõik reaalse töö tegijad koondada, et küüned veelgi rohkem enda poole hoida".
    sa muidu seaduse eesmärgist said aru?

    3. streigid on lahedad. konstruktiivne ja efektiivne viis elu edasi viia. nagu nt kreekas praegu. soome streikidest:
    http://www.e24.ee/?id=243889

    ReplyDelete
  14. Probleem on aga just nimelt selles, et inimesed tihtipeale ei kohane muutusetega majanduse struktuuris. Näiteks deindustrialiseerumise tulemusena on lääne euroopa täis nö „töölisklassi“ linnaosi kus on äärmiselt kõrge tööpuudus. Selle tulemusena ka sitt tervis, kõrge kuritegevus jne. Juurde tekib üha enam töökohti, mis eeldavad kõrget haridust näiteks IT valdkonnas. Töötuteks aga jäävad tihti inimesed kel on madal haridus ja kes IT spetsideks ikka kuidagi ei saa.

    Aga ära nüüd minust valesti aru saa. Ma olen selle poolt et tootmine muutuks efektiivsemaks. Pole mõtet maksta 500le töölisele, kui sama teeb ära paar masinat. Oluline on aga see, et need 500 töölist süsteemi hammasrataste vahele ei jää.

    Ei saa eeldada et nad kõik hakaksid ise ettevõtjateks. Eesti 100 00 töötut hakavad endale tööandjateks?

    Leian et siin peab olema riigi ülesanne luua neile põhjalik ümberõpe süsteem, luua uusi töökohti ja tagada terviklikult tugev sotsiaalne turvavõrk. Väidan et korraliku sotsiaalsüsteemi ehitamiseks on vaja ehitada nö paksem riik. Astmeline tulumaks esiteks. Õpime Rootsilt.

    ReplyDelete
  15. "Leian et siin peab olema riigi ülesanne luua neile põhjalik ümberõpe süsteem"

    sellele kirjutan iga kell alla.

    "luua uusi töökohti"

    põhiline viga, mida sa teed, on eeldamine, et riik suudab töökohtade loomisel ja teenuste osutamisel olla erasektorist efektiivsem. ükski valitsus, komitee ega administratiivsüsteem ei suuda pikaajaliselt olla turgudest nutikam. plaanimajandus on maailmas feilanud over & over again.

    on mõned teenused, mida riik suudab erasektorist tõhusamalt osutada (nt tervishoid) ja mõned, mille outsource'imine on arusaadavalt kahtlane tee (korrakaitse, riigikaitse) aga väide, et riigistatud ettevõtted loovad paremaid ja odavamaid teenuseid on teoorias Unsinn, mida on ka praktika korduvalt tõestanud.

    mis rootsit puudutab, siis kõigi skandinaavia sotsdem-edulugude mootoriks on olnud maavarad. rootsi rikastus müües sõja ajal mõlemale poole terast. soome ressurss - mets (kusjuures vähe ei teenitud ka nõukogude metsa vahendamiselt). norras teadagi nafta. selliste sisenditega pole sotsialistliku heaoluriigi loomine eriline raketiteadus. klassikaline "enne rikkaks siis õilsaks" keiss. aga "õilsus" rikkust majja ei toonud.

    ReplyDelete
  16. Nõustun Anonymous One viimase kommentaariga.

    Meelis, ma olen ka nõus su ideega, et keskmisele Kesk-Eesti prolele ei ole liiga jõukohane ise asjadest aru saada ja riik ei tee täna piisavalt et „otusid ree peale aidata.“

    Aga lahendustega ei ole nõus. Astmeline tulumaks, come on. Mõtle enne välja täpselt kuhu sa riigina seda raha kulutad (ja see pole töökohtade ise loomine nagu just kirjutati), siis arvuta, palju sul raha puudu jääb, siis vaata, kas annaks kuskilt äkki kokku hoida, ja alles siis tõsta makse. Prioriteet peab olema seal, kuhu raha kulutada, mitte kust seda kokku ajada, nagu sul.

    Meil on täna juba täpselt Euroopa Liidu keskmine maksukoormus (45% SKP-st, 2009). Vastu riigilt nagu ei saa seda keskmist teenust, mulle tundub. Kui sa viskad rohkem raha tänasesse riigiaparaati, sitta sa sealt mingit leevendust saad oma muredele.

    Minu isiklik arvamus on, et 1) Omajagu turumajanduse kriisi õppetunde kulub keskmisele prolele ära, kuna ta on reeglina laisk ja loll ja peab õppima rohkem ise enda eest hoolitsema 2) Lahenduseks on arendada normaalne haridussüsteem, nii et inimesed oleks targemad ja oskaks rohkem asju, kui täna, siis nad poleks ka nii hädas kogu aeg.

    Hr Luiga nõuanded muide on ka harivad ning võiks kuuluda brošüürina välja andmisele, nii et hea algus tema poolt selles missioonile, klapib minu nägemusega Õigest Kursist.

    ReplyDelete
  17. Tööandja-Töötaja konfliktist.

    Siin on oluline kas räägime ühe- või mitmeetapilises ajalises plaanis.

    Töötaja ja tööandja on konkurendid siis, kui koostöö on piiratud või kas üks või teine on kergelt asendatav (palju teisi prolesid keda tööle võtta või palju teisi firmasid kuhu minna, või tööots nagunii ainult üheks hooajaks ja kõik.) Sellisel juhul tõesti, mõlemal poolel on motivatsioon võidelda ainult enda huvide eest teise arvel, party like there’s no tomorrow.

    Kui need tingimused ei kehti, on nad ikka partnerid pigem.

    Arvestatav osa töökohtadest EI kuulu nende tingimuste alla, s.t. kui töötajal on mingid arvestatavad oskused, siis tööandja on huvitatud temaga pikaajalisest koostööst ja on temaga õiglane. Samamoodi, töötaja tahab töötada edukas firmas kes on temaga õiglane ja panustab palju. Haritutel töötajatel edukates firmades on reeglina head palgad ja keegi pole neid survestamas, et nende palga arvelt rohkem kasumit teenida (ehkki kui nad saaks 5000 eek kuus vähem, nad ei läheks töölt ära).

    Parim viis tagada, et sinuga halvasti ei käituta, on olla tark ja kasulik oma tööandjale, siis ta õpib sinust lugu pidama ja on sinuga hea :).

    Ehk siis, üldistades, vajadus ametiühingute ja riikliku sekkumise järgi on piirkondades, kus 1) on suur tööpuudus, 2) enamus tööandjatest pakub lihttööd ja töötajal puudub reaalne võimalus ümber õppida ja töötada mõnes mõistlikus valdkonnas. Ma kujutan ette, näiteks Ida-Virumaa, Kesk-Hiina, Subsahara-Aafrika jne kuuluvad siia alla ja Meelis võiks neid vabalt regullida suurema sotsiaalse kasu nimel, aga sama oluline on meeles pidada, et enamus piirkondi ei kuulu sinna (sh Tallinn, Glasgow), ja vähemalt sama oluline on igasugused Meelised neist kohtadest eemal hoida.

    ReplyDelete
  18. Eesmärk on luu stabiilne riik. Selline sotsiaalkindlustus süsteem mille puhul inimesed kes on jäänud töötuks, aidatakse võimalikult kiiresti jaulue. Ainult turu peale siin loota ei saa ning vajalik on riigi sekkumine.

    Riik peab looma kriisi ajal sotsiaalseid töökohti mis hoiaksid inimest tööl , säiliks tööharjumus. Sellised töökohad peavad muidugi olema mõtekad, näiteks hooldustööd jne. Selline tegevus peab olema hoolikalt kaalutletud ja mitte olema valimispropaganda. Keskerakond võtab tööle reisisaatjad aga vähendab transporditöötajate töökoormust. Hoiab kokku lasteadade pealt jne. Arvan samuti et investeeringud on parim viis töökohti tekitada, aga sinna vahele on vaja tekitada selline sotsiaalne turvavõrk.

    Samal ajal kui inimesel on sotsiaalne töökoht peab tal olema võimalus käija ümberõpe programmides, otsida uut tööd jne. Samuti peab olema märgatavalt kõrgem töötu abiraha mis vähendaks töötuks jäänud inimese jaoks stressikoormat, mis kogu majandusstruktuuri muutusega tema jaoks kaasas käib. Pikaajalise töötuse effekt inimesele ja ühiksonnale on väga masendav ja selle vastu tuleb kõikide vahenditega võidelda.

    Et sellist poliitikat ajada peab riigis toimina ka astmeline maksusüsteem. Seega lähtuda tuleb eelkõige inimesest. Rõhk peab olema praegusest oluliselt rohkem ümberõppe toetamisel. Selleks on olemas ka Euroopa toetusfondid. Aga seni kuni uut tööd pole peab riik tagama turvalisuse sotsiaalse töökoha abil.

    Olukord nagu Suurbritannia endistes tööstuslinnades on igal juhul jube. Näiteks ida Glasgows on pool tööealisest elanikonnast töötu. Aga sarnane on olukord alates 70ndate lõpust ka endistes töölisrajoonides Liverpoolis, Mancheteris jne. Perekonnad kus ollakse juba teist põlvkonda töötu. See on lõpuks palju suurem koormus ühsikonnale, kui see kui tagada neile sotsiaalne töökoht.

    ReplyDelete
  19. „Vastu riigilt nagu ei saa seda keskmist teenust, mulle tundub. Kui sa viskad rohkem raha tänasesse riigiaparaati, sitta sa sealt mingit leevendust saad oma muredele“- Võimul olevatelt parempoolsetelt erakondadelt ei ole vist väga oodata korraliku sotsiaalteenust. Selleks on vaja võimu vahetust kõigepealt.

    „Omajagu turumajanduse kriisi õppetunde kulub keskmisele prolele ära, kuna ta on reeglina laisk ja loll ja peab õppima rohkem ise enda eest hoolitsema“- Point ongi see et see õppetund on liiga karm inimese jaoks. Olen loomulikult nõus et haridusse tuleb rohkem investeerida. Ennem peaks aga haridussüsteemi parandama ja tagama selle et inimesed oskavad rohkem asju kui nad külma kätte jätta ja öelda: „Õpi nüüd loll prole“.

    Seega parandame haridusüsteemi et oleks vähem „lolle prolesid“ aga juba olemasolevate proledelele teeme sellise truvavõrgu mis ta ilusasti kinni püüab ja ühiskonnale uuesti kasulikuks teeb. Shokid ei tule siin kellegile kasuks.

    Olen absoluutselt nõus et haritud eliit saab teenitud palka ja ei ole konflikti töötaja ja tööandja vahel.

    Euroopas on ikka ka väga arvestatav osa kergesti asendatavaid töötajaid. Igasugused baaridaamid, turvamehed, koristajad. Neid on ühiskonna toimimiseks vägagi vaja, aga nende positsioon on väga ebakindel. Tundub et sa näed koristajat kui lolli prole aga ilma temata istuksid kõrgesti haritud ja ausat palka teenivad töötajad väga sitases kontoris. Oluline on nüüd tagada see et kui koristaja lahti lastakse, siis ei jää ta kuhugi baltijaama taha odekolonni jooma vaid talle tekitakse kiiresti ajutine sotsiaalne töökoht riigi poolt, näiteks haljastuses ja õpetatakse võibolla mingi ägedama aparaadiga koristama nii et ta on tööturul kasulikum.
    „vajadus ametiühingute ja riikliku sekkumise järgi on piirkondades, kus 1) on suur tööpuudus“- Eestis on 100 000 töötut umbes.

    Glasgow kohta ma juba rääkisin. Tule külla kunagi. Lähme ida Glasgowsse kus tiksuvad ringi põhimõteliselt kirjaoskamatud, nugadega võitlevad noorukid, kes pole kunagi tööl käinud ja kelle koolis on üleval autahvel kolmele õpilasele, kes sealt kunagi on ülikooli jõudnud. Sellist süsteemi on vaja vägagi reguleerida.

    ReplyDelete
  20. Ps. Sotsiaalsete töökohtade loomine peab toimuma erasektroiga koos. Näiteks Comarket võtab tööle Tallinna töötuid. Selleks aga et eraettevõtjatel oleks huvi sotsiaalseid töökoti luua, tuleb neile anda maksusoodustusi. Soodustused sotsiaalsmaksu tasumisel.

    ReplyDelete
  21. milleks meile 100 000 uut FIEt? piisab kui 1% töötutest hakkab ettevõtjateks, pakub tööd keskmiselt kahekümnele inimesele ja juba on töötute hulk langenud 21% ...

    okei, 1 ja 20 on utoopilised numbrid - võtame 0.5 ja 15.. ikkagi 8000 hõivatut. see on oluliselt parem tulemus, kui sotsiaaltöökohtadega iial saavutada on võimalik. mis peamine: need 8000 töökohta poleks riigile kulu vaid tulu. täna teeb riik üsna palju, et nii juhtuks. nagu kirjutasin on kapital ja oskusteave praktiliselt igaühele väga hästi kättesaadav.

    see on ainult üks meede, mis aitab töötusega võidelda. asi on aga selles, et suured muutused ei toimu üleöö. läheb paratamatult aega ja kuni asjad juhtuvad, peavad hädalised kannatama, mis inimlikul tasandil on tõesti jube. oluline on aga et kurss oleks õige.

    meetmed nagu sotsiaaltöökohad jne on suurepärane võimalus jätkusuutlikult avaliku sektori võlga üles ajada ja täna me näeme liigagi hästi, mis see pikas perspektiivis tähendab.

    ReplyDelete
  22. Kui inimesed pikaks ajaks töötuks jäävad on väiksem võimalus et nad pärast tööturule naasevad. Seega sotsiaalsed töökohad hoiavad tööharjumust ja tagavad suurema materiaalse turvatunde. Kuna kapitalistlik süsteem on tsükliline siis tuleb buumi ajal ehitada reserve mille abil siis languse ajal inimkannatusi vähendada. See on siis see mida me ei teinud.
    Sa väidad et: „sotsiaaltöökohad jne on suurepärane võimalus jätkusuutlikult avaliku sektori võlga üles ajada.“

    Ma vaidleks vastu ja ütleks et väga pikalt töötu abiraha maksta on palju suurem koormus. Kui töötu abiraha tähtaeg on täis ja inimesel pole enam üldse mingit abi, siis hakkab tema positsioon üha enam tema tervist rikkuma. Tema ravikulud on taaskord väga kulukad. Ühe pereliikme töötus mõjutab kogu perekonna heaolu. Seega „lolli prole“ lapsel jääb kõht tühjaks. Kuskilt ikka läheb ikka mingi piir eksole.
    Sotsiaalsete töökohtade jaoks on olemas Euroopa sotsiaalfond. Sealt saab Eesti 1.3 miljardit lähiaastatel kokku. Samuti tuleb kasutada riigieelarvet. Eestil ja Hispaanial pidi oleme Euroopa väikseim panus tööturu toetuseks. Samuti saab raha kohalikelt omavalitsustelt. Samal ajal on ju selge ka see et ega kõikidele tänastele töötutele pole vaja sotsiaalseid töökohti kuna paljud saavad jalad ka ise alla (kohanevad muutusetega). Aga neid kes ei saa tuleb aidata. Euroopas on see väga levinud meetod kriisitingimustes.

    Oluline on aga see et sotsiaalne töökoht üksi pole lahendus. Oluline on investeerida rohkem haridusse, ümberõpesse. Pluss, on äärmsielt oluline et järgmise buumi ajal kogutaks reserve tulevase mulli lõhkemise stabilseerimiseks.

    ReplyDelete
  23. kuna vestlus hakkab ennast ammendama ning edasine läheks juba vaidlemiseks vaidlemise pärast lisan siia ühe kujutluspildi, mille panin asendustegevusena täna kirja lükates niiviisi edasi kliendile helistamist.

    illimar lippas peldikusse, kõõksatas ning oksendas läbi nina. kotid vaatasid trussikute vahelt välja.

    ees seisis raske töö. seemendama tuli hakata polkovniku leske, kes tselluliidile vaatamata leemendas täiel rinnal pantrimustriliste linade vahel. nina maomahladest kibe, tõmbas illimar mesinikusirmi silmile ja kukkus andma.

    äädikakärbes maandus laes oleval peeglil lese laubale.

    ReplyDelete
  24. Thanks guys, you have really bummed me out today!

    ReplyDelete
  25. Ma arvan, et Morten Punasel on ka tuju nigel.

    ReplyDelete
  26. Also - Meelis. Vist on aeg kõrva taha panna, et sõnad

    ASTMELINE

    ja

    TULUMAKS

    on Eestis umbes sama teretulnud kui sõnad

    PEDEKAS

    ja

    HOMORAST

    gay-baaris.

    ReplyDelete
  27. Hea võrdlus Robert.
    Aga siiski,

    Eestis oli ka sõna sotsioloog mõnda aega tagasi vist sõimusõna. Ning sotsiaaldemokraadid olid kommunistid. Veits vist pilt muutub. Kasvõi näiteks see kui palju inimarengu aruanne on tähelepanu teeninud.
    Neoliberaalne rahvuslus, nagu Marek Tamm Eesti sotsiaalset sumbumist iseloomustas, hakkab loodetavasti vaikselt vaibuma.

    ReplyDelete
  28. Thanks for trying to cheer me up, yo!

    :)

    ReplyDelete
  29. Rahvuslus küll, aga liberaalsus, sõbrake, ei kao veel kuhugi, sest midagi pole asemele võtta. On sul näidata mõnda normaalset teovõimelist sotsiaaldemokraadist poliitikut mulle siitmaalt?

    P.S. Ma olen su mugandatud vaadetega nõus, mis ülal kirjutasid, kui kellelegi korda läheb.

    ReplyDelete
  30. No ei tea, see uus-keynesianism olevat välismaal popp, kas selle kohta nüüd päris "liberalism" saab ütelda? Ma pole majandusteadlane ega politoloog, võibolla kuidagi läbi ussimunni saab, aga isegi siin oleks juba tubli samm edasi tehtud.

    SDE nimekirjaga on nagu on. Needs moar Marju Lauristin.

    ReplyDelete
  31. Välismaal ongi nii, aga Meelis ütles Eesti kohta ja ma ka.

    ReplyDelete