Monday, April 19, 2010

The modern world is 'shrinking' faster for some people in some places than it is for others in other places.

Robert palus mul postitada midagi vasakpoolset.

Essee on kirjutatud Glasgow ülikooli jaoks, ZA/UM'is ilmub täiendatud kujul.


The contemporary world is becoming increasingly interconnected. People are able to travel to different parts of the planet faster than ever before, the global financial system is functioning at the speed of light, and media enables us to follow news from all over the world. Different terms are used to describe this process. British left wing geographer and social scientist Doreen Massey explains in “A Global Sense of Place” (1994) that while Marx talked about the “annihilation of time and space”, contemporary phrases include “global village”, “overcoming spatial barriers”, “disruption of horizons”, or “compression of time and space”. The following will explain, what causes the “shrinking of the world”, but also how different regions and people experience it differently. The emphasis will be on the importance of financial capital and access to telecommunication and computing technologies, which contribute to increasing global interconnectedness. It will be explained, how certain regions and people are much less connected to these networks, making others feel that the world in “shrinking”. Based on Doreen Massey, it will also be analyzed, how control over mobility and access reflects and reinforces power, and can actually weaken those in a less dominant position.


The world is “shrinking” because of developments in technology, transport, and communication. These developments have enabled economic, political, social, and cultural activities, which were up to now experienced on a local scale, to be experienced on an increasingly larger scale. Marxist geographer David Harvey introduces the concept of “space-time compression” in his “Condition of Postmodernity” (1999) and explains that the concept of space and time is socially constructed dependent on the mode of production and its characteristic social relations. He argues that capitalism, our driving mechanism for strong technological change and fast economic growth, has also changed the meaning of space and time. For example, how Plains Indians or African Nuer understand time and space is completely different from each other, and from societies within the capitalist mode of production. Harvey (1990: 240) explains in the article “Between Space and Time” (1990:240) that: “…the history of capitalism has been characterized by the speed-up in the pace of life, while so overcoming spatial barriers that the world sometimes seems to collapse inwards upon us”. Harvey explains that time is absolutely crucial under capitalism as the exploitation of labour time and the turn over time of capital are the source of profit. Also capitalism expands to new geographical territories and so the elimination of spatial barriers is essential to capital accumulation. While capitalism drives strong technological change and fast economic growth, it has also changed the meaning of space and time.


The extent of time-space compression in the contemporary world is seen best in the example of the financial system. Harvey emphasises the importance of capital, and explains that accelerating exchange and consumption have improved systems of communication, while innovations like electronic banking have increased the speed of the flow of money. Similarly Pollard (2005) explains that the interconnectedness of the global financial system has been made possible due to the development of telecommunication and computing technologies. Because of innovations such as satellites, real places come together in an electronic space and enable the flow of money to become “hypermobile”.


Neo liberal policies of governments, along with international institutions like IMF, have contributed to the interconnectedness of the finance markets by promoting their deregulation, eliminating exchange and capital controls. As there is an increasing freedom in how money moves over boarders of nation states, the financial system has brought some parts of the world very closely together. Though, Pollard (2005) also emphasizes that it would be wrong to argue that the interconnectedness of monetary networks has led to an “end of geography”, as certain areas of the world are clearly less connected to the flow of money. Most foreign direct investments (FDI), which are made by transnational corporations, are between developed countries. In 1998, 60 per cent of FDI were made from one developed country to another, while excluding parts of Asia, Latin America, and much of Africa. The global financial system - from that perspective - is really a web of connections between different financial systems, which mostly unites the global triad of Europe, North America and some parts of Asia, especially Japan, Hong Kong, and Singapore.


Doreen Massey describes this uneven geography with the term “ power geometry of time-space compression”, and explains that different social groups and individuals are placed differently in relation to the flow of interconnection. She puts a strong emphasis on power relations in the experience of time- space compression and explains,” Some people are more in charge of it than others; some initiate flows and movement, others don't; some are more on the receiving-end of it than others; some are effectively imprisoned by it“. Massey illustrates this by giving an example of people, who control "flows and movement" by organizing investments and international currency transactions, contrasting them to refugees and undocumented migrant workers. She also compares people, who mainly receive information like pensioners in Britain, to people in the favelas of Rio, who have contributed a lot to the world of music and football, but rarely leave their suburbs.


It could be argued that there are many networks and flows with very different geographies. Money moves increasingly over the boarders of nations, while tourists from the richest nations are welcomed all over the world. At the same time the “developed” world carefully controls the movement of people from "other regions".


According to Massey, control over mobility and access not only reflects and reinforces power, but also weakens others. She gives this example: every time you use a car, you improve your mobility, but by doing so you contribute less (financially) to the public transpork network, making it less socially acceptable, potentially decreasing the mobility of those who rely on public transport. Similarly, Thrift - one of the world´s leading human geographers - emphasizes that new networks of connection also form new networks of disconnection. New telecommunication networks have contributed to the development of global financial systems, but they have also created “electronic ghettos”, that are excluded from the financial networks. For example, in Los Angeles banks have closed branches in low income neighborhood areas like South Central Los Angeles, and opened new branches in more prosperous areas just a few miles away. Financial exclusion reinforces the patterns of poverty, as in the example of “electronic ghettos” - regions not attractive for investments became increasingly excluded from global interconnectedness.


Technology is becoming global, especially in knowledge intensive economic activities like financial services and telecommunication. The development of global digital economy is believed to bring economic and social changes in the scale of the industrial revolution, though only those who have the knowledge and opportunity to use these technological advantages, have access to the global economy. Geographer Peter Daniels (2005) explains that as many regions don’t have the needed infrastructure, the gap between “developed” and “developing” is likely to increase. For example, in 2002, only 1 in 440 Africans (Kenya and South-Africa excluded) had access to the internet. Access to internet and telephone technology has regional but also local inequalities, as for example in Ethiopia 86 per cent of internet users are men. This reflects Massey's perspective: along with the importance of internalized capital, other issues like “race” and “gender” influence our experience of the “shrinking world”. She explains that the mobility of women is often restricted not by “capital” but men, and so forms a different sense of space.


In general the uneven geography of time-space compression could be characterised by the words of Robert Kaplan who explains in the “Coming of Anarchy” (1994): “Think of a stretch limo in the potholed streets of New York City, where homeless beggars live. Inside the limo are the air-conditioned post-industrial regions of North America, Europe, the emerging Pacific Rim, and a few other isolated places, with their trade summitry and computer-information highways. Outside is the rest of mankind, going in a completely different direction.”


The world is becoming increasingly interconnected due to developments in transport, technology and communication that, based on Harvey, are driven by the power of the capitalist mode of production. The elimination of spatial barriers is best expressed by the example of monetary networks, as innovations in telecommunication and computing technologies have improved the speed of the flow of money. Though, it was argued that the interconnectedness of the monetary networks has not led to the “end of geography”, as certain areas of the world are clearly less connected to these networks. Massey describes this inequality as the power geography of time and space, and emphasizes that different groups and individuals have different relations to the flow of interconnectedness. For example, neo liberal policies promote free movement of capital, while “western developed” nations carefully control the movement of people from the “developing” world. Based on Massey, it was also argued that those in control of mobility and access reinforce their power, and can weaken others. While technology is becoming global, it can benefit only those who have the knowledge and opportunities to access it. Telecommunication networks have contributed to the development of global financial systems, but they have also created “electronic ghettos” as for example banks close their braches in less prosperous areas, excluding them from financial networks. Similarly, in Africa where internet access is low, it can increase the gap with the “developed” world. From that perspective it could be argued that unregulated capitalist system will reinforce the patterns of poverty and inequality, and form a very different experience of the “shrinking” of the world for different regions and people. Although it was mainly emphasized that the power of financial capital is contributing to the “shrinking of the world”, it was also explained that issues of “race” and “gender” can influence the mobility of groups and individuals.






Fuck government niggaz politic over perico/
Rebelde conocido, enterado vivo/
Como otro Argentino desaparecido,

30 comments:

  1. Ma mõtlesin, et siia lõppu oleks hea natukene muusikat ka kuulata.

    Siis kui lõputiitrid jooksevad, niiöelda.

    ReplyDelete
  2. kogu ilusa jutu kokkuvõte on siis:

    toimub areng > kapitalism on arengu põhjus < kapitalism on paha > areng on paha

    meelevaldne luul if you ask me. vasakpoolsus on lahe ja romantiline iga kell aga kui keegi seda sousti päriselt ka usub, siis on paraku tegemist mitte just kõige sügavama mustriga rehviga

    ReplyDelete
  3. Essee peamine eesmärk on rõhutada, et me ei saa rääkida lihtsalt globaliseerumisest, vaid et erinevad inimesed eri piirkondades kogevad seda vägagi erinevalt. Maailma võib kujutada paljudest vooludest koonseva võrguna. Antud essee keskendub interneti ja finantssüteemidega seotud vooludelele. Massey on näiteks kirjutanud, et iga piirkond on unikaalne, kuna igal pool on voolude puutepunkt erinev. Mõnedes piirkondades on need voolud tugevamad ja kohtuvad omavahel, samal ajal kui teistest piirkondadest liiguvad voolud kõrgelt üle. Seda võib võrrelda näiteks lennuliiklusega. Me saame istuda Londonis lennukisse ja maanduda Tokyos, ületades sealjuures piirkondi, kus elavad inimesed , kel on oluliselt väiksemad võimalused sellest osa saada.

    Essee rõhutas, et tehnoloogilised saavutused loovad voolud millest saavad kasu eelkõige need, kel juba praegu on teiste ees eelis. Seega, eesmärk on ühendada globaalsete vooludega ka need regioonid ja inimesed, kes sellest praegu on eemale jäänud. Vastasel juhul ebaõvõrdsus suureneb. Seega ei ole õige öelda, et essees üritatakse näidata et areng on paha. Pigem on eesmärk rõhutada tugevamat regulatsiooni vajadust kapitalistlikus süsteemis. Näiteks, kui vaba turumajandus süsteemis ei ole ettevõtjal huvi Los Agelase getosse investeerida, siis riigi funktsioon peaks olema ise investeeringud sinna suunata, et piirkondlikule arengule kaasa aidata. Riik peab tagama selle, et lõhe inimeste vahel, mis väljendubki ligipääsus erinevatele vooludele, oleks võimalikult väike.

    Küsimus on palju keerulisem globaalses plaanis. Kuidas ühendada globaalse finantssüsteemi ja investeeringutega, aga ka tehnoloogiliste saavutustega (nagu internet ja mobiiltelefonid) piirkonnad, mis nende levikust on eemale on jäänud. Paljud riigid üritavad küll investeeringuid oma aladele meelitada, aga tihti tehakse seda tööliste sotsiaalse turvalisuse arvelt. Samas on ka küsimus kuidas ühendada aafrika või aasia väikesed külakesed globaalsete võrkudega nii, et nad saaksid säilitada neile omapärase kultuuri. Viimased 60 aastat on domineerinud moderniseerumis teooria, mille põhjal peaks nö. kolmas maailm muutuma selliseks nagu on Lääs. Tulemus on aga veelgi ebavõrdsem maailm, kui see oli 60 aastat tagasi. Kuidas tutvustada lääne tehnoloogiat nii, et see toimiks ja oleks vastuvõetav ka teistes kultuurides ja keskondades.

    On väga lahedaid näiteid kuidas masaid, kes elavad küllaltki suures eraldatuses Keenias ja Põhja Tansaanias, on hakanud kasutama mobiiltelefone. Nendes piirkondades pole kunagi olnud tavalisi telefoniliine, aga nüüd on tänu Keenia valitsuse läbimõeldud programmidele tehtud hüpe otse mobiilideni. Keenias pole 80% inimestest ligipääsu pankadele, aga mobiilid võimaldavad inimestel SMSi teel ülekandeid teha. Masaide puhul on telefonidel aga vägagi praktiline funktsioon, mis aitab masai karjapidajatel eemaloleva turuga kontakti pidada ja turu hindadega ennast kursis hoida. Selle asemel, et hea õnne peale turule minna, teavad nad nüüd täpselt millal on tark mõte oma loomad müüki viia. Hea näide sellest, kuidas Lääne tehnoloogia ei lämmata kohalikku identiteeti vaid vastab täpselt kohalikele vajadustele.

    Neo-klassikalise majandusteooria viga ongi see, et kujutatakse ette, et kõigil on turul võrdsed võimalused ja kõik alati võidavad. Antud juhul üritatakse väita, et turuväline sekkumine on absoluutselt vajalik, et tagada võrdsemad tingimused üha ebavõrdsemas maailmas. Tulemuseks oleks see, et inimeste kogemused globaliseerumisest (space-time compression, shrinking of the world, etc) nii ühe piirkonna siseselt, kui ka globaalses plaanis ei oleks nii kardinaalselt erinevad.

    http://i.telegraph.co.uk/telegraph/multimedia/archive/00667/kenya-lions-maasai_667344c.jpg


    http://i.telegraph.co.uk/telegraph/multimedia/archive/00667/kenya-lions-maasai_667344c.jpg

    ReplyDelete
  4. trenni mõttes tore intellektuaalne exercise aga sisulises plaanis ajad sa siin niivõrd palju asju (põhjuseid, tagajärgi, baaskontseptsioone, eri mastaapides protsesse) segamini, et ei teagi, kust otsast selgitama hakata.. suht selge on, et sul puudub ettevalmistus teema käsitlemiseks ja ega mul endalgi seda just rekkadeviisi üle ei ole.

    alustan siiski siit: kui tehnoloogilistest saavutustest tekivad eelised neile, kel eelised juba on, miks siis pole - arvestades pidevat tehnoloogilist progressi - võim maailmas koondunud kitsaste ringkondade kätte vaid de facto on maailm multipolariseerumas (BRIC-riigid on kiire majadusliku ja poliitilse mõjuvõimu kasvu faasis, analüütikute - nt BCG, Ernst & Young jmt - üldine konsensus on, et pikas plaanis on tänastele lääne korporatsioonidele ohuks numero uno neist riikidest tõusvad MNC-d such as Tata, Gazprom, majanduse tertsiaalsest sektorist nt Wipro Technologies)?

    mainstream majandusteoreetikutel on nendele küsimustele vastused olemas, sina näid kummalisel kombel väitvat, et globaliseerumine on halb sest takistab globaliseerumist

    ReplyDelete
  5. Meelise jutt seostub mulle juba aastakümneid käinud diskussiooniga kolmanda maailma riikide vaesuse ja ebavõrdsuse loomisest. Susan George on üks väljapaistvamaid autoreid, kes sellest kirjutanud on.

    Põhimõtteliselt kontrollivad turgu IMF ja Maailmapank, G7 jt diktaatorlikud organisatsioonid (keegi pole neid valinud) kes otsustavad, kuidas vähem arenenud riigid peaksid oma majandust tegema. (Eelnevalt muidugi mingitele hulludele diktaatoritele meeletult laene andes et riik lõa otsa saada) Kusjuures need arenenumad riigid ei ole ise üldse kunagi käitunud nii, nagu nad nüüd teistele soovitavad. Sellest arenguökonoomika paradoksist kirjutab selle nädala Sirbis üsna tabavalt Raivo Soosaar http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10531:ueheksa-taehelepanekut-arenguoekonoomika-vallast&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3295

    See, et massiivsete kapitalidega maades nagu Venemaal ja Indias on tekkinud suured kohalikud korporatsioonid pole ime. Pigem imestan, et neid näiteid nii vähe on, arvestades kuivõrd suur on rahvaarv ja majanduslik potentsiaal.

    ReplyDelete
  6. Käesolevaga garanteerin, et Anonymous 1:28 ei ole mina vaid on probably David Icke

    ReplyDelete
  7. okei. teeme siis käed sitaseks ja hakkame üle interneti vaidlema. mis kuradi ebavõrdsuse loomine? täna saab vaene balti talupoeg osta säästumarketist kauge maa puuvilja hinnaga 19 eek kilo. see on talle täiesti kättesaadav isegi miinimumpalga juures. 20 aastat tagasi sai sama balti talupoeg sama raha eest käppa imeda. 100 aastat tagasi koguni seent toksida. üha suuremale osale inimestest on kättesaadav üha kõrgem elatustase. lihtsalt üks (väike) osa inimestest jääb alati teistest tuntavalt jõukamaks, see ei ole kunagi muutunud ega muutu kunagi. kommunism ei saabu never-ever. aga kuna see kunagi ei muutu ja alati sõidab keegi renoveeritud detomaso panteraga, samas kui sina pead leppima opel astraga, jätkub alati pinnast ka anekdootidele nagu "ebavõrdsuse süstemaatiline tootmine" ja "põhiliselt kontrollivad turgu IMF ja NBA"

    ReplyDelete
  8. selgituseks veel niipalju, et ma ei ole mingi "parempoolne". evin vankumatut seisukohta, et vasakpoolsus ruulib soimariga. vasakpoolsus on stiilne, rebel, romantiline, manics, das kunst, all that shit. aga kui keegi tõmbab vasakpoolsuse lipu all persest selle "IMF, G7, hey have u read naomi klein"-kaardi siis on kogu fun rikutud.

    ReplyDelete
  9. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  10. Selleks et sa aru saaks mida ma kirjutan, on ilmselt vaja natuke põhjalikumalt sulle seletada mis kontekstist me üldse räägime. (Põhjused, tagajärjed jne)

    Alates 80ndate algusest sunniti suurt osa kolmanda maailma riike oma majandust avama. Seda põhjusel, et läänes langes tänu nafta kriisile tarbimine ja kolmanda maailma riigid ei olnud võimelised enam niipalju ekspordi pealt (mineraalid, kohvi jne) teenima. Seda ka põhjusel, et lääs muutus protektsionistlikumaks. Selle tulemusena ei olnud aga paljud riigid võimelised tagasi maksma eelnevalt võetud laene. Nii läksidki 80ndate alguses pankroti Mehhiko, Brasiilia, Nigeeria ning paljud teised riigid.
    Kuna läänes kardeti kogu gloobaalse finantssüsteemi kokkukukkumist, siis andis IMF nendele riikidele laene, et nende makromajandust tasakaalustada. Laenudega olid aga kaasas nõuded strukuraalseteks reformideks (SAPs). See tähendas riigi varade erastamist, turgude avamist, riik ei tohtinud enam oma ettevõtjaid toetada (erinvalt läänest), samuti nõuti et kulutataks vähem sotsiaalsektorile.

    Sellistes oludes hakatigi nendesse piirkondadesse tegema rohkem investeeringuid. Odav tööjõud ja soodsad maksutingimused meelitasid väliskorporatsioone ning samuti lõikasid neo liberaalsest süsteemist kasu kohalikud ärimehed. Venemaal näiteks tekkisid oligarhid tänu sellele, et rikkamad ostsid nälgivatelt inimestelt kokku aktsiad varasemalt riigi kätes olevatest ettevõtetest.

    Seega, et me oleme näinud suurte korporatsioonide tõusu arenguriikides ei tähenda seda et inimeste elu oleks terviklikult seal paraneneud. Näiteks peale turu avamist ei ole kohalikud väike tootjad võimelised konkureerima odava väljamaise importiga ning on sunnitud maalt linna migreeruma. Selle tulemusena aga kasvavad kolmanda maailma linnade ümber vaeste slummid. IMFi nõuded piirata sotsiaalsektori finantseerimist on aga toonud kaasa omakorda kohutavad tagajärjed. Nii näiteks oli 80ndatel Aafrikas suur kasv HIV levikus. Samal ajal nõuti aga paljudelt riikidelt, et nad keskenduksid vähem tervishoiu finantseerimisele.

    Nii võibki öelda et moderniseerumisteooria ideaal, mis on kolmanda maailma muutmine lääne sarnaseks, on loonud küll üksikuid edukaid kolmanda maailma korporatsioone kuid areng ei jõua tegelikult välja rohujuure tasemini ( trickle down effect does not work).

    Seega sa kirjutasid: „ kui tehnoloogilistest saavutustest tekivad eelised neile, kel eelised juba on, miks siis pole - arvestades pidevat tehnoloogilist progressi- võim maailmas koondunud kitsaste ringkondade kätte.

    Vastus on see, et avatud turud ja erastamine lõid jõukamatele elanikele kolmandas maailmas võimaluse veelgi jõukamas saada. Samal ajal aga suurendades vahet ülejäänud elanikonnaga. Võim ja raha maailmas ongi kitsaste ringkondade käes. Praegu on maailm oluliselt ebavõrdsem kui see oli 10 aastat tagasi (seda väidab ka UNi raport). Vaesed riigid aga ei arenegi, siis kui keskendutakse ainult majanduslike näitajatele ja vaadatakse üle sotsiaalsest arengust, sealhulgas ka haridusest ja tervishoiust.

    Samuti sa kirjutasid et ma väidan et globaliseerumine on halb sest ta taksitab globaliseerumist.

    Ma väitsin et globaliseerumine on hea, aga et see tooks kasu enamatele on vaja vaba turumajandust reguleerida ning keskenduda lisaks majanduslikule ka sotsiaalsele arengule.

    ReplyDelete
  11. palun täpsusta, mida konkreetselt pead silmas vaba turumajanduse reguleerimise all? vaba turumajandus on teoreetiline konstruktsioon, mida praktikas puhtal kujul ei eksisteeri. nn vaba turumajandus on reaalsuses kõikjal maailmas segamajandus ehk siis ongi juba reguleeritud.

    kuidas ei jõua areng rohujuuretasandile?
    tata nano, dacia logan, säästumarket, diili säästuäass - kõikjal maailmas toimub võidujooks järgmise 1BN tarbija vajaduste rahuldamiseks - ja need 1BN tarbijat tulevad nimelt arengumaade rohujuurekihtidest. siin ongi eelis BRIC korporatsioonidel lääne korporatsioonide ees.

    AIDS hakkas aafrikas vohama siis, kui tekkis AIDS. sugu on seal kultuurilistel põhjustel täiesti valimatult (i mean *täiesti valimatult*) tehtud aastatuhandeid.

    ReplyDelete
  12. Muide, need inimesed ja liikumised (näiteks Attac), kes toetavad jätkusuutlikke ja sotsiaalselt õiglaseid globaliseerumispoliitikaid ei ole lihtsalt nurgas inisejad, vaid neil on ka täiesti mõistlikke ja teostatavaid ideid. Näiteks Tobini maks.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Tobin_tax

    Ja õu, anonüümne nr 1, see näide et nõuka-ajal polnud poes banaane, on masendavalt labane. Tule millegi pisut veenvamaga lagedale.

    ReplyDelete
  13. ma ei mõtle nõukaaega, banana boy. pean silmas keskmist inimest suvalises punktis maailmas 20 ja 100 aastat tagasi

    ReplyDelete
  14. tegelt on mõttetu jätkata. miski ei veena ümber vaprat eastpaki seljakotiga trooperit*, kelle pea on üllaid ideid täis. mis sest, et ta ei tee mikro ja makromajanduse baastasandil oma persel ja küünarnukil vahet.

    and for that matter, miski ei veena ümber mind.

    *ma ei pea silmas meelist vaid tobini maksumeest mõttekaaslastega

    ReplyDelete
  15. offkoors pole makro-ja mikromajandus kuidagi seotud.. jajaa
    ega minagi kavatse rohkem vaielda, me räägime niikuinii teineteisest mööda. samas ei saanudki ma aru, milline on eelkõneleja kujutlus sellest, kuidas ühiskond ja majandus peaksid toimima (kas tõesti on hetkeolukord ideaalne?), sest ta tegeles agaralt vaid selle tõestamisega, et vasakpoolsus on romantiline bullshit.

    ReplyDelete
  16. "offkoors pole makro-ja mikromajandus kuidagi seotud.. jajaa"

    mitäs nyt silmas pidasid? ei saa aru.

    praegune olukord kaugeltki ideaalne. väga palju paska, mis vajab klaarimist, on out there. aga see ei tähenda, et *süsteem* on mäda ja vajab väljavahetamist (või radikaalseid muudatusi) vaid, et peavalu tuleb ikka ravida valuvaigistiga ja hambavalu vana hea plommimisega, mitte mõlemat giljontiiniga.

    ReplyDelete
  17. Anonymous said...
    palun täpsusta, mida konkreetselt pead silmas vaba turumajanduse reguleerimise all? vaba turumajandus on teoreetiline konstruktsioon, mida praktikas puhtal kujul ei eksisteeri. nn vaba turumajandus on reaalsuses kõikjal maailmas segamajandus ehk siis ongi juba reguleeritud.

    Ok ma olen nõus et vaba turumajandust ei eksisteeri. Ka globaalses plaanis regulaarib seda WTO näiteks. Küll ma väidan, et ühiskonnas ebavõrdsust vähendada tuleb riigil suurendada makse ning suunata investeeringuid, et tagada tasakaalustatud areng. See on aga vastu neo-liberaalsetele ideaalidele.

    Anonymous said...
    kuidas ei jõua areng rohujuuretasandile?
    tata nano, dacia logan, säästumarket, diili säästuäass - kõikjal maailmas toimub võidujooks järgmise 1BN tarbija vajaduste rahuldamiseks - ja need 1BN tarbijat tulevad nimelt arengumaade rohujuurekihtidest. siin ongi eelis BRIC korporatsioonidel lääne korporatsioonide ees.


    Ettevõtjad loovad oma harud just nendesse piirkondadesse, kus on võimalik kõige enam kasu saada. Selle tulemusena ongi Los Angelase getos pangad, poed jne kinni pandud. Sama on Glasgows ja paljudes teistes endistes euroopa tööstus linnades, kus deindustrialiseerumise tulemusena on tööpuudus oluliselt suurenenud.

    Glasgow ida osas on tõesti odavad rohujuure tasemel teenused inimestele kätte saadavad. Seal võib näda oluliselt rohkem odavaid kebabi restorane ja külmatatud toidu poode. Tulemus on see et Glasgows on rohkem südame atakke kui kuagil mujal euroopas. Paremates linnajagudes on inimeste keskmine eluiga 70-80ne ringis. Ida Glasgows veits üle 50ne.

    Seega kui rikastel, paremates piirkondades on võimalik valida väga paljude erinevate toodete vahel, jääb vaestele alles säästumarket. See tähendabki et vahe rikaste ja vaeste vahel suureneb.
    See lõhe on omakorda märgatavalt suuren arengumaades. Kui Rio De janeiro jõukamates piirkondades elavad miljonärid kes elavad nagu miljonärid läänes, on linna ümber kujunenud viimaste aastakümnetega hiiglaslik slumm. See iseloomustab enamusi kolmanda maailma suurlinnu. Hetkel elab maailma slummides umbes 1 miljard inimest. Seal ei ole aga mingieid säästu marketeid. Aastal 2005 elas UN raporti järgi 2.5 miljardit inimest alla 2 dollari päevas. Need inimesed ei lõika kasu kasu globaalsetest tehnoloogia saavutustest.

    Küsimus ongi kuidas umbes kolmandiku maailma rahvastiku eluolu parandada. Ma väidan et seda saab teha rohujuure tasemel neid inimesi aidates ja mitte loota selle, et suurlinnadesse tekkinud miljonäride edu neid vaesusest välja viib. Selle pärast tegutsevad arenguriikides ka tuhanded NGOd. Tänu NGOde tegevusele on väga paljudes kogukondades eluolu paranenud.

    Anonymous said...
    Muide, need inimesed ja liikumised (näiteks Attac), kes toetavad jätkusuutlikke ja sotsiaalselt õiglaseid globaliseerumispoliitikaid ei ole lihtsalt nurgas inisejad, vaid neil on ka täiesti mõistlikke ja teostatavaid ideid. Näiteks Tobini maks.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Tobin_tax

    Tobin tax on väga hea mõte, aga WB ja IMF ei võta seda tõsiselt. Samuti on väga hea idee mikro-krediit laenud. Grameen pank on siinkohal väga hea näide, kes annab laenu kogukondadele kellele pangaf muidu ei annaks.

    Ilmselge on see, et elu on muutunud paremaks viimase 100 aasta jooksul (paremad materiaalsed tingimused, pikem eluiga jne). Viimase 20 aasta jooksul on aga elu arengumaades muutunud paremaks eelkõige uuele eliidile ja läinud halvemaks või vähemalt mitte paremaks suuremale enamusele. Seda tõestab ka absoluutses vaeuses elavate inimeste kohta käiv statistika. Samuti on kasvav tööpuudus üha enam suurendamas lõhet rikaste ja vaeste vahel läänes. Seda illustreerib ka Eesti. Seega idee on väga lihtne.Meil on olemas ressursid millega inimeste elu parandada, aga selle asemel on üha enam suurenev lõhe. Seda on kinnitanud kõik võimalikud arenguga seotud inistutsioonid, sealhulgas ka maailmapank. See pole minu arust üldse teema mille üle vaielda. Küsimus on kuidas olukorda muuta.

    Siin ei ole ühte selget vastust. Ma ei ole ka kordagi rääkinud kommunismist.

    ReplyDelete
  18. Mõistes, et Anonymous One (great nickname) on antud vestluses niigi vähemuses - ja mõistes ka, et millegi enama kui täieliku flegmaga vastamine on igati tänuväärne tegu - pean siiski ütlema, et mehe kohta, kelle vasemnimistus figureerib "manics" on veidi pettumusttekitav arusaam, et Die Linke peaksid justkui tänavanurgal poosetama ja mitte oma käsi argumentidega kakaseks tegema. Et tukk langeb ägedamalt langeb laubale kui selline mees näiteks sotsioloogia kohta kaasa ei räägi, täitku lihtsalt oma indulgentset rolli. Hiljem hea öelda, et hey! meil olid ka mingid tüübid, kes TÄIELIKUD munad ei olnud samal ajal kui te seal, noh, mingi kalatraibete vahelt tõuke otsisite endale. Vähemalt nad tegid MUSA!

    Mis puutub seda, kas kellelgi 200 või 100 või 1.6 miljardit aastat tagasi oli "parem" olla kui praegu, siis selliseid filosoofilisi kategooriad, mille järgi seda mõõta ei ole ka õrnahingelised humanitaarteadlased veel välja mõtelnud. Filosoofidest rääkimata. Vanaema ei ole usaldusväärne ajalooallikas. Selle asjaga on nii nagu argument hetkel soosib - nii sitt või lahe oli vanaemal aastal 1934 olla kui sulle mugav on.

    Väga värskendav oleks kuulda kasvõi üht humaanset (mitteküünilist) argumenti progressi poolt ja minu jaoks on Meelis ka selliseid antud vestluse käigus korduvalt andnud.

    PS Mulle meeldis see koht ajakäsitlusest, kus aeg on aeg toota. See oli minu arust, kuidas snüüd öeldagi, eluline. Sest et mitte toota on raske. Me räägime siin rahaks vahendatavast tootmisest, millest ka keegi teine võib rahalist tulu lõigata muidugi.

    PPS Anarhisti koht mulle niiväga ei meeldinud, sest olgem ausad, kõik lähevad ikka ainult ühes suunas, mingeid teisi suunasid ei ole enam olemas. Kas mitte Negri ei ole sellest "Empire´is" rääkinud? Et noh, pahad võitsid. Täielikult.

    ReplyDelete
  19. Kas sa mõtled anarhisti koha all seda, et NGOd aitavad leida iga kogukonna jaoks seda, mis neil edasi areneda aitab. See on minu arust ka kahe otsaga asi.

    Ühelt poolt teevad NGOd nii läänes, aga eelkõige kolmandas maailmas ära selle mida riik ei tee. Täidavad nö. tühja koha. Tegutsetakse kogukondades ja katsutakse aru saada mida neil vaja läheb. Ehitatakse koole, haiglaid, aidatakse midagi toota jne. Igale külale oma arenguplaan. Selles suhtes anarhistlik. Oluline on sealjuures see, et kaasatakse kohalikud elanikud (empowerment of people). Tänu nendele on ikka väga paljude inimeste jaoks olukord lihtsamaks läinud.

    Aga samal ajal on NGOdega väga palju probleeme. Esiteks nad ei tee omavahel piisavalt koostööd. Nende finantseeriad võivad tahta erinevaid tulemusi kogukondadest. Nii et nad on tihti kahe tule vahel. Mõned NGOd on väga efektiivsed, samal ajal mäned keeravad kõik persse. Nii et inimeste jaoks keda aitama minnakse on see õnne mäng, kes aitama satuvad.

    Aga mis on ka minu jaoks nende juures põhiprobleem, on see et nad küll keskenduvad rohujuure tasemel eraldi väikestele probleemidele, aga ei suuda muuta globaalset ebaõiglast jõude vahekorda. Nö. „Empowerment of people” peaks tähendama ka seda, et poliitilised ja majanduslikud struktuurid muutuvad. (Sellest kuidas globaalne majandus on strukutureeritud kolmanda maailma kahjuks, on kirjutanud väga hästi Gunder Frank, kes on tuntuim dependency theory esindaja. )

    Nii et võib öelda et NGOd teevad õigesti, kui nad kogukond kogukonna haaval inimeste elu parandada püüavad, sealjuures kaasates abivajajad ise protsessi. Samal ajal nad ei muuda rahvusvahelist süsteemi, mis nende vaesust taastoodab. Näiteks tänapäeval maailmapank toetab igasuguseid NGOsid ja seda et inimesed ise arenguprojektidesse kaasatakse. Samal ajal ei muuda NGOd maailmapanga või IMFi üldist ideoloogiat või nende rolli globaalses majanduses.

    Kui NGOd aga sekkuksid aktiivselt poliitikasse ja riigi majandusplaanidesse siis neid ei lubataks tegutseda. Niigi on NGOde ja riigi vahel konflikte. Ma ei usu et näiteks Uganda valitsus rõõmustades hunniku revolutsionääre endale riiki vastu võtab.

    Selles suhtes ma arvan et Zapatistid on hea näide kuidas kogukond võtab võimu enda kätte. NGOd ei saa sellist olukorda nagu Chiapases aga tekitada (vähemalt mitte avalikult).

    Zapatistid teatavasti ei olnud väga vaimustatud NAFTAst mis avas piirid kaupadele (mitte inimestele) USAs ja Kanadast. Kohalikud ei oleks aga saanud konkureerida odava impordiga. Nii et loodi enda kaitseks autonoomne ala. Alguses üritas Mehhiko valitsus neid maha suruda aga nüüd hakatakse asjaga leppima. Ma arvan et paljud teised kogukonnad võiksid nende strateegiast õppida.

    Internet on siinkohal väga oluline. Esiteks kasutavad Zapatisitid seda endale toetuse leidmiseks. Samuti saavad eri kogukonnad kasutada interneti, et omavahel koostööd teha, teistelt õppida jne. Nii et globaliseerumine ja areng pole mitte kuidagi halvad nagu keegi väitis mind eelevalt väitvat.

    Ma ei ole Negi „Empire” lugenud, aga ma oletan et to on NGOde suhtes kriitiline. Samuti ma ei tea mis ta asemele pakub. Kas Zapatistide stiilis autonoomseid kogukondi? See oleks aga ünsa anrahistlik. Iga üks läheb omas suunas. Kui mitte, siis mida sa veel saad teha et radikaalselt, ebaõiglasele jõudude vahekorrale vastu seista.

    ReplyDelete
  20. Võtan kokku põhiidee:

    - Globaliseerumine teeb maailma väiksemaks ja kiiremaks, sõltuvalt sellest kui hea infrastuktuuri riik on suutnud püsti panna, saab ta sellest kas rohkem või vähem kasu (tahame ellest rohkem teada: loeme Fukuyamat).

    - Meie soe suhtumine kaasinimestesse peaks tooma kaasa selle, et me aitame kõigil sellest arengust rohkem osa saada, aidates järgi nii oma piirkondades mahajäänud gruppe kui ka riikide tasemel mahajäänud riike (õpeta oma vanaemale, kuidas internetist soodsaid ravimeid tellida, aita Moldoval rajada normaalseid maanteid, laenates talle normaalsetel tingimustel raha).

    Kellelgi on selle vastu midagi? Vaevalt.

    ReplyDelete
  21. Artiklis on ka mõned provotseerivad väited, mis on valed, ja sellega õõnestavad artikli üldist väärtust.

    - LA-s ei ole piiratud arv pangakontoreid, mida tohib pidada. Rikkas linnaosas kontori avamine ei ole seotud vaeses linnaosas kontori sulgemisega, kui see vaese linnaosa kontor oleks ennast ära tasunud, oleks mõlemad täna lahti.

    - Kes arvab, et „Viimase 20 aasta jooksul on aga elu arengumaades muutunud paremaks eelkõige uuele eliidile ja läinud halvemaks või vähemalt mitte paremaks suuremale enamusele“ on rumal. Võib-olla leiab paar marginaalset riiki kelle kohta see on õige, valdava enamuse kohta on see igatahes vale. Vaata, mis on juhtunud viimase 20 aasta jooksul proleka eluga Eestis, Venemaal, Hiinas, Indias, Brasiilias, Indoneesias, Mehhikos, Türgis jne - see on meeletult paranenud. Kui ise pole käinud, usu mind.

    - 80-ndate alguse kolmandate riikide majanduse avamine. IMF ei finantseerinud neid, kuna kartis, et nad võivad viia globaalse finantssüsteemi kokkukukkumiseni. Need riigid olid ja on enamuses globaalse finantssüsteemi jaoks kääbuskaallased. Finantseeriti lootuses, et see viib vastastikuse arenguni, kohati ei viinud, kahju küll, aga keegi ei sundinud neid nendesse diilidesse.

    - Mulle ei tundu, et ülejäänud maailm läheks „completely different direction“ kui arenenud riikide limo, pigem vastupidi, ollakse kinni püüdmas seda limo.

    ReplyDelete
  22. Oluline kokkuvõttes vast see, et negatiivseid näiteid võib leida alati (Itaalia kingsepad, Võhma lihakombinaadi töötajad, India käsitöölised, vokkide ja arvelaudade ja piiparite tootjad üle maailma), oluline on koguefekt ning jah, oleks tore kui suur mass võitjaid väikse arvu kannatajate eest ka hoolitseks.

    Kõige huvitavamad väited minu jaoks artiklis on need kaks Doreen Massey refereeringut:

    Control over mobility and access reflects and reinforces power, and can actually weaken those in a less dominant position.

    Some people are more in charge of it than others; some initiate flows and movement, others don't; some are more on the receiving-end of it than others; some are effectively imprisoned by it.

    Saan, aru Doreen Massey on loonud siis mingi teoreetilise põhjenduse, kuidas mingile arvestatavalt osale populatsioonist on globaliseerumine (kaupade, teenuste, kapitalim info ja inimeste vaba ja kiire liikumine) püsivalt halb, s.t. negatiivsed aspektid kaaluvad üles positiivse. Kahjuks põhjendust neile väidetele artiklis refereeritud ei ole.

    ReplyDelete
  23. Ning huvitav ka see, kas on mingit head paberit selle kohta, et kui globaliseerumine on mingis osas väga segmenteeritud (kaupade ja info vaba liikumine, kapitali ja teenuste osaliselt vaba liikumine, ja inimeste vähe vaba liikumine), siis millised on need vältimatud kitsaskohad, mis see endaga kaasa toob.

    ReplyDelete
  24. actually i was hoping that globetrotting financial analyst would drop by. kõik pointid pädevad ja on ilusti esitatud

    ReplyDelete
  25. küsiks nii: millises taustsüsteemis või kontekstis sa neid võimalikke vältimatuid kitsaskohti näeksid?

    ReplyDelete
  26. - LA-s ei ole piiratud arv pangakontoreid, mida tohib pidada.

    Oleksin võinud seda selgemalt kirjutada. Ma ei arva et LAs on ettenähtud mingi kindel arv pangakontoreid. Ma viitan sellele, et piirkonnad kuhu pole kasulik investeerida, kus saab vähem kasumit, jäävad jõukamatest piirkondadest maha. Seal elavad inimesed on hoopis teistsuguses positsioonis globaliseeruva maailmaga.

    See on ka see, millest Massey räägib öeldes et :”Some people are more in charge of it than others; some initiate flows and movement, others don't; some are more on the receiving-end of it than others; some are effectively imprisoned by it-
    Massey räägib sellest, et erinevad inimesed asetsevad eri positsioonil erinevate voolude suhtes. Mõned kontrollivad voole ja teised on rohkem vastuvõtvas postisioonis. Näiteks kui ma olen suure telejaama boss siis mul on selgelt rohkem võimu kui kodus instuval pensionäril. See on Massey power geometry of space-time compression.

    Aga ta liigub sealt edasi ja ütleb, et mitte ainult ei ole mõnel rohkem kontrolli ja mobiilsust kui teistel, vaid et see jõu vahekord võib tegelikult ka teisi nõrgestada.

    Näiteks lääne inimesed on jõuakamad kui inimesed aafrikas. Me tarbime mitmeid kordi rohkem. Selle tulemusena me kahjustame keskkonda, mis omakorda kahjustab inimesi kolmandas maailmas. Näiteks me (lääne korporatsioonid nagu Shell ja BP) pumpame Nigeri deltast naftat, mis on muutnud selle piirkonna üheks enam reostatud piirkonnaks maailmas. Kohalikud inimesed elavad suures vaesuses ja nende tervis on rikutud. Seega me kasutame oma domineeerivat positsiooni nii et see nõrgestab teisi.

    Või näiteks haritud tööjõud liigub kolmandast maailmast euroopasse. UK haiglad on täis aafrikast pärit arste. Samal ajal on aafrikas selgelt arste juurde vaja. Seal ei ole neile aga piisavalt raha maksta. Massey on soovitanud, et UK võiks toetada rohkem aafrika ülikoolide arstideatudkondi. Sest nad koolitavad välja spetsialistid, kes siis läände raha teenima tulevad. Brain Drain tuleks seega kompenseerida.

    Kupade vaba liikumine ja olukord kus riik ei tohi oma ettevõtjad toetada, toob kaasa olukorra kus tootjad ei suuda välismaise odava impordiga konkureerida. Kui IMF nõudis et laenusaajad loobuksid oma ettevõtjate toetamisest, siis EU ju toetab oma ettevõtjaid. Kuidas saab väiketootja aafrikas võistelda, odavada läänest tulnud subsideeritud toodanguga. See näitab selgelt et globaalne majandussturkuur on kallutatud kolmanda maailma kahjuks. See on ka üks põhjus miks maalt linnade ümber slummidesse minnakse. Seega lääne ettevõtjad võidavad sest said turgu juurde. Väikese aafrika või aasia küla ettevõtja läheb aga pankroti.

    ReplyDelete
  27. - Kes arvab, et „Viimase 20 aasta jooksul on aga elu arengumaades muutunud paremaks eelkõige uuele eliidile ja läinud halvemaks või vähemalt mitte paremaks suuremale enamusele“ on rumal. Võib-olla leiab paar marginaalset riiki kelle kohta see on õige, valdava enamuse kohta on see igatahes vale. Vaata, mis on juhtunud viimase 20 aasta jooksul proleka eluga Eestis, Venemaal, Hiinas, Indias, Brasiilias, Indoneesias, Mehhikos, Türgis jne - see on meeletult paranenud. Kui ise pole käinud, usu mind

    Ok see on õige. Paljudes nendes riikides on tõepoolest progress toimunud.

    Ometi väidab 2007 aasta UNi Human Development Report et 80% maailma elanikest elab riikides kus ebavõrdsus sissetulekutes suureneb ning et 40 % maailma vaeseimatest teenib 5% kogu maailma sissetulekust. Aga õige on see et 80% maailma rahvastiku jaoks vaesus väheneb. Sellest kirjutab Paul Collier oma raamatus „The Bottom Billion”. Collier kirjutab aga ka et 58 vaesemas maailma riigis (kus elab kokku miljard inimest) on inimeste vaesus 80ndatest suurenenud. Siin tuleb minu meelest mängu ka Gunder Frank kes põhjendab arenguriikide vaesust sellega, et nad sõltuvad oma ressusride eksporist (Sama kirjutab ka Collier). Umbes et Zambia ekspordib vaske Suurbritanniasse, kus sellest tehakse kaableid. Ja siis kaablid müüakse Zambiasse. Teeks Zambia ise kaableid toimuks ka areng. Selliste protsesside tulemusena arenebki lääs kiiremini samal ajal kui need 58 riiki kellest Collier räägib püsivad tihti paigal. Collier mainib taandarengu põhjuste seas ka korruptsiooni ja sõdasid.

    - Finantseeriti lootuses, et see viib vastastikuse arenguni, kohati ei viinud, kahju küll, aga keegi ei sundinud neid nendesse diilidesse.

    Pankrotistunud riikidel ei olnud muud valikut kui neilt laenu võtta. Üldsegi andsid 70ndatel kommertspangad kolmanda maailma riikidele väga kergelt laenu. Nad oleks pidanud olema palju ettenägelikumad.

    Väga paljudel juhtudel muudsid aga IMFi SAP programmid inimeste elu oluliselt halvemaks. Millionid inimesed vaesusid ja keskkond sai kohutavalt kannatada. Avatud turgudest on olnud märgatavalt rohkem kasu läänele kui kolmandale maailmale. Eriti nahaalne on nõuda sotsiaalsektorisse suunatava raha vähendamist. See on ilmselge et pikema ajaliselt ei ole toimu nii mingit arengut. Inimesed on haiged ja harimatud. Sellest kõigest on väga põhjalikult kirjutanud Joseph Stiglitz.

    -Mulle ei tundu, et ülejäänud maailm läheks „completely different direction“ kui arenenud riikide limo, pigem vastupidi, ollakse kinni püüdmas seda limo

    Ma ei usu et limo ollakse kinni püüdmas. Tegelikult ei ole ka Kaplanil kokkuvõttes õigus. UN report näitab et inimeste vaheline ebavõrdsus suureneb. See tähendab et isegi kui suur osa elanikest longib limol vaikselt järgi, siis kätte ta seda saamas ei ole. Samal ajal on Collieri põhjal maailmas umbes miljard inimest, kes limoga võrreldes paigal on või hoopis teises suunas panevad.

    Soovitan sul lugeda Jospeh Stiglitzit (ilmselt sa juba oled)
    Doreen Massey A Global Sense of place (võin selle sulle saata)

    ReplyDelete
  28. Inimese jaoks Aafrikas ja Lähis-Idas ei ole isegi natsiooni kui sellise idee õieti vastuvõetav, vabaturumajandusest rääkimata - no ei tule ju hästi välja! Aga miks peakski tulema?

    Kui araablased endi jaoks antiikmaailma filosoofia ja matemaatika avastasid, jätsid nad Kreeka ja Rooma ideoloogia oma tõlgetest täielikult välja. See ei puudutanud neid, nad tegid teist asja. Olid teistsugused inimesed. Ainus mis Avicennat ja sõpru selles kõiges huvitas oli puhas teadus. Kuidas midagi ehitada, kuidas midagi arvutada.

    Niimoodi peaks tänapäeva tehnoloogia kolmandasse maailma jõudma. Need tüübid - sõbrad, saage juba aru! - ei taha ega oska kapitalismi teha. Miks peaksidki, kui nad selles mängus igavesti kolmandajärgulised on? Umbes nagu sina Kalvet ei taha ega oska luuletusi kirjutada. Ja umbes nagu mina ei tule sulle ütlema, et "sorri, it's the only way to go - sa oled kas sitt poeet või hea poeet aga poeet sa oled!" - umbes sellelt seisukohalt võiks alustada debatti. Mitte nii et business partneri majja paneme neti püsti, et oleks teada, when's the next shipment of white gold arriving for mr Andersen.

    Vältimatu kitsaskoht on see, kus vajalik teadus tuleb koos sellise ideoloogiaga, mis investeerijale meelepärane on. Elatustase võib sellest küll veidi tõusta aga inimesed on ikka kolmandajärgulised ja raiskavad mingi endale sobimatu piiderdamise peale selle aja, mille vältel nad võiksid midagi UUT välja mõelda. Kuidas siin planeedil olla või nii.

    ReplyDelete