Friday, May 21, 2010

"Eesti vaene" - Ajakiri kõige vaesemale

(Autorid R. Kurvitz, M. Luiga ja Balloon - Tervitustega Saaremaa päikseliselt põhjarannikult)

"Eesti Vaene" ei ei ole klassivõitluslik nädalaleht ega ka sotsiaalkriitiline foorum. "EV" on elustiiliajakiri Eesti kõige vaesemale inimesele - ühele nendest sadadest tuhandetest eestlasest, kes töötab, kas kaevanduses, tehases või vabrikus. Või ei tööta üldse. Või on kalamees või narkomaan või asotsiaal või pensionär.

See ei ole mingi vasakpoolne ajakiri! "Eesti vaese" ainus progressiivne funktsioon on näidata ühele vaesele eestlasele, et ta ei ole üksi - selliseid on veel. Muidugi ei kujuta vaene olemine endast väärtust omaette, vaene olla on suva. Vaene inimene on suvaline ja selline on ka ajakirja üldine toon.
Trükikvaliteet on nigel, disain jälgib üheksakümnendate standardeid. Vaesematel aegadel kasutatakse "Eesti Ekspressi" algusaegadest tuntud neljavärvilahendust.

"Eesti vaene" ilmub esmaspäeviti.

1) Kaanel on alati - hoolimata möödunud nädala tähtsaimatest sündmustest - uudis tehase sulgemisest, põhjakõrbenud mööblivabrikust, pankrotistunud paberivabrikust, kalakogumispunktist, mis ka just kinni pandi või koondamistest odavtoiduketis. Artikkel lõppeb alati tõdemusega, et välisinvestor otsutas konkurentsivõimelisema Kagu-Aasia tööturu kasuks. Kui sellist antud nädalal ei leidu, pööratakse tähelepanu suvalisele põhjakõrbenud ärile.

2) Väljaande vaieldamatult suurima ajakirjandusliku väärtusega osa on "Eesti Vaese" põhjalikud ja hästikirjutatud intervjuud vaestega. Kuidas on olla Põlva pensionär või narkomaan. Kuidas on olla töötu.
Väljamõeldud artikkel mehest, kes töötab raha eest pedo-porno filmides (pildil!): "Mulle tegelikult ju isegi ei meeldi lapsed". Kombineerib odavat sensatsionalismi ja vaesust!

3) Rubriik "Rikkad nutavad", kus parastatakse rikaste eestlaste ebaõnnestumiste üle. Pealkirjad "Kruuda pidi kommivabriku maha müüma (võlgade katteks)" või "Ülbe Kaur Kender visati Anni Arro restoranist välja".

4) Iga aasta lõpus kuulutatakse välja "Eesti kõige vaesem inimene", "Aasta vaene" and the coveted "Aasta vaesuja". Kui "Eesti kõige vaesem inimene" on konkreetselt kõige vaesem, st. kõige väiksema või negatiivse sissetulekuga inimene, kelle ajakirjanikud tol aastal leidsid, siis "Aasta vaene" võib olla niisama suvaline vaene, kellega on halvasti. Kolmelapseema, keda abikaasa peksis ja siis suri vähki või koondatud raudteelane.
"Aasta vaesuja" on mõistagi "from their side to our side" stsenaarium, kus kunagi rikas inimene on laostunud.

5) Palju räägitakse haigustest. Põhiliselt ametihaigustest ning vähist, aga ka südame ja veresoonkonna haigustest, andmata erilisi näpunäiteid nende vältimiseks. Jääb ähmane arusaam, nagu oleksid arstid kõiges süüdi.

6) Auhinnamäng "100 krooni!", kus auhind on 100 krooni. Auhind on alati 100 krooni, euro tulekul tähendab see, et auhind on 5 eurot.

7) Rubriik "Mida saab 100 krooni eest" ja rubriik "Mida saab 25 krooni eest". 100 krooni eest saab pudeli viina, küpsiseid ja pakiteed.
Selle eest saab ka: "Kirde" saia, "Päikesesulatatud" juustu (mis on nagu "Merevaik" ainult et halvem) juustulaadse toote "Taimerasv", lati Poola vorsti (mis on ka nagu vorst, ainult et halvem), kahekroonise kohukese ja ballooni õlut, mille kaelal on plastmassi sisse pressitud joodikupäevitust meenutav muster. 100 krooni eest saab täitsa palju asju!
25 krooni eest aga saab Maximast paki sinist "Nexti", kui sa teiselt vaeselt krooni juurde laenad.

8) Enamus kaubandusteateid reklaamivad odavtoidukette - Maximat ja Säästumarketit. Reklaam on korrapärastes nelinurkades üle ajakirja välja laotatud, nii et artikli kõrval on "Vorst: 18 krooni!" ja pilt vorstist. Mõistagi ei kasuta Maxima ja Säästumarket siin oma kallites reklaamibüroodes väljaaretatud klantspilte, reklaam koosneb ainult allahinnatud toodetest: "Täispuhutav bassein, diameeter: 95cm - 69 krooni!", "Frisbi" - 15 krooni!" (Halvastilendav frisbi, hakkab loperdama, lendab lapsele näkku. Veel tooteid Hiina mänguasjatehasest, mis teeb mittetöötavaid mänguasju: vurrkann, mis ei pöörle ja konstruktor, mille klotsid ei käi üksteise külge kinni. Või ei tule enam lahti - ühekordselt kasutatav konstruktor!)

9) Kuigi ajakiri ilmub millegipärast ainult eesti keeles, ilmuvad seal ainult vene ürituste reklaamid. Kahtlane veebruarikuu Lauluväljaku grillifestival ja Paksu Margareta ja putsis jalgpalliplatsi vahele jäävas pargis toimuv estraadiüritus. Saamaks aimu nende reklaamide disainist, kujuta endale ette Dypos media ekraane.

10) Arvamusartiklites käsitletakse poliitikuid kui kelme, kes trügivad ametikohale ainult selleks, et taskud raha täis varastada. ("Võta see meie valitsus ja pane kõige hullemad vangla pätid asemele - midagi ei muutu!") Misjärel kolumnist tõdeb, et eks see ole inimlik ja et meie ka teeksime niimoodi, kui haljale oksale pääseksime. Artikli lõpp. Arvamusi kirjutaksid enamjaolt pensionärid, kes saaksid oma töö eest 100 krooni/artikkel, kuid kommunistlikud või marurahvuslikud sõnavõtud toimetataks enamasti välja.
(Sotsiaaldemokraatidest ei ole antud väljaande ajakirjanik ega lugaja kunagi kuulnud.)

Vahele rändöm artiklite pealkirju: "Soomes teenib suvaline koristaja ka meie ministri palga"

11) Haruharva eksib "Eesti vaese" lehekülgedele ka poolsurnuks nälginud luuletaja või reklaamibüroost kinga saanud edutu kunstnik. (Rubriik: "Kuu kinga saaja"?) Muidu pole antud elustiiliajakirjal kultuuriga midagi pistmist.

12) Kui ehk välja arvata filmisoovitused/arvustused, mis kinolevist käsitlevad ainult efektimäruleid: "Süžee oli tavaline hollywoodlik jama, efektid aga vägevad!"
Rohkem kui kinole pööratakse tähelepanu telekavale. Põhjalikult on välja toodud teleõhtu tähtsündmused.

13) Huumoriküljele on aegajalt eksinud nihilistlikke röögatusi: "Kahetse kõike!", "Igaüks tahab vaestest rohkem teada!". Seda groteskselt tuttavate anekdootide keskele.

14) Rubriigis "Vaene aga ilus" ilmub iga nädal lehekülje suurune pilt hästi ilusast tüdrukust, kes on sellest hoolimata väga vaene. Ja poolalasti. Ta sai selle eest 100 krooni.

15) Vahelduva eduga ilmub ka järjejutt vaeselt ja halvalt kirjanikult. Ühe pika peatüki eest makstakse kirjanikule 100 krooni. (Euro tulekul makstaks nii kirjanikule kui vaesele aga ilusale tüdrukule 5 eurot.)
Jutt räägib tavaliselt vaestest inimestest, nende kannatustest (ja haigustest) ning viletsusest üldiselt. Kohati on aimata väärtkirjanduse armetut plagiaati Eesti nimedega.

15) Ülejäänud "Eesti vaene" koosneb väljalõigetest "Kroonikast". Väljalõiked on valikulised - näiteks perekond Tootsid või Kati Murutar jäävad, aga New York'is hämaräri tegev Jürgen Jõgevest või metroseksuaalist Läti nimega poiss mitte. Ajakiri "Eesti vaene" ei puuduta põhimõtteliselt Eestist väljapoole jäävaid sündmusi.

15) Tagakaanel laiub rubriik "Sub-proletariaat", kus käsitletakse elukutseid nagu hauakaevaja, laibapesija ja loomapüüdja.

16) "Eesti vaese" number maksab 10 krooni, euro tulekul 1 euro. Euro tulekul ilmub ka erinumber, mis räägib, kuidas euro tulek elu halvemaks muudab. Huumori küljel on sel puhul kirjutatud "EUROPETTURID PALJASTATUD", suures mustas kirjas. Ja suurt muud ei midagi.

Ülalseisva kondikava autorid ei ole "Eesti vaest" mõelnud kui kultuuriinimese vaesele ülevalt alla vaatamist, ega ka naljana (eriti). Martin Luiga ja Robert Kurvitz on ise ka vaesed. Robert on isegi natuke vaesem kui Martin. Me näeme "EV-d" kui ajakirja, mida me hea meelega loeksime, ja millest me hingekosutust leiaksime. Samuti on tähelepanuväärne, et ajakiri ei tõmba niivõrd joont rikka ja vaese vahele, kui see samastab suvalist lower income keskklassi eestlast endale püksi sittuva hullumeelse asotsiaaliga: "Ega ma endale nüüd päris püksi ei situ, aga palju puudu ka ei ole." Mis oleks mõistlikuks vastukaaluks üldlevinud joonele, kus seesama madalam keskklass samastab ennast pigem kõrgklassi tippudega.

See oleks mingi jumala normaalne ajakiri tegelikult, kui selle peale niimoodi mõtlema hakata.

24 comments:

  1. Esiteks: Türa ma tahan ka saaremaal ballooniga chillida mitte higise laubaga kooli lõpetamisega tegeleda.

    Teiseks: Hahahahaah what :D

    ReplyDelete
  2. Kujutle inimkonda, kes on endale tunnistanud: "EGA ME ENDALE NÜÜD PÄRIS PÜKSI EI SITU, AGA PALJU PUUDU KA EI OLE"
    Reklaamklipp tuleb öösel CNN-ist. Kasutatakse hive-mind speechi - erinevates vanustes ja etnilise taustaga inimesed kõik teatavad seda üht tõdemust.

    Sõbra isa paneb kriminulli maha, vaatab ekraani ja teatab: "Ega ma endale nüüd päris püksi ei situ, aga..." Siis kauni kuklaga Masai aafriklane, külvikorv kaenla all lõpetab: "...palju puudu ka ei ole."
    also: Michael Schumacher, pärast sõitu, nägu kiivrist higine. Ja Mati Unt, dokumentaalkaadri vahendusel seda sama asja hoopis varem ütlemas. Mis annab sõnumile peale majanduslik-eksistentsiaalse ka vaimse ulatuse.

    Selles tõdemuses on nii jõudu - püksisittumise tugevalt laitmisväärse kujundi näol - kui ka vaoshoitust, sest "ega ma endale nüüd PÄRIS püksi ei situ..."

    ReplyDelete
  3. PS Meri algab otse maja taga ja nii edasi - siin mage ei ole. Tõesti ei ole.

    ReplyDelete
  4. I ajakiri, mida ma tõesti tahaksin lugeda pärast seda, kui "Jobu" ilmumise lõpetas.

    ReplyDelete
  5. vaene eesti..

    ma ajasin teed kurku. tervitusi suurlinnast!

    keskmisel kultuuriinimesel on vaesele vist veidi raske ülalt alla vaadata, kui ta just peeglit põrandale ei aseta (peegelpõrand aga on juba liiga luks värk).

    ahjaa, ja lühend EV on lahedalt sarnane meie riiginime lühendile.

    ReplyDelete
  6. also:

    - nädalalõpu/kultuurilisa "Kaduvik"

    - luulerubriik "Vaene Eesti" - fookusega algkoolilaste nukratele ent isamaalistele värssidele

    - nupunurk. mitu kilo tatratangu saaks saja grammi austrite asemel? osalejate vahel läheb igas numbris loosi väljaande sümboolikaga meene (pastapliiats või helkur).

    ReplyDelete
  7. Tõepoolest vapustav!

    Lugejate kirjad ka kindlasti, üks lehekülg tavalistele kaebustele, ja erilehekülg kommunaalkulude hinna üle kaeblemisele, koos arvutustega (ja edetabeliga?), palju raha ikka kellelgi jääb siis üle jääb iga kuu, kui kommunaalkulud on makstud.

    ReplyDelete
  8. Mulle nimelt avaldas kunagi pärisajalehes loetud lugeja kiri, kus keegi jagas õpetussõnu, kuidas tema juba paar aastat kraanivee asemel korjab aknalaualt lund ja sulatab toas kausi sees. Seda värki võiks rohkem olla.

    ReplyDelete
  9. Väärt täiendused, kallis kommentaarium, väärt täiendused ja aunid kujundid peegelpõranda näol.

    - "Vaese Eesti" peale mõtlesime ka ise, algselt lausa ajakirja nimeks. Tundus et läheb liiga pateetiliseks. Luulenurgana aga! Õigel ajal, õiges kohas - väga mõnus. "Eestis sajab / hallaudude roostemärga"

    - "Eesti vaese" helkur on muidugi ilus kujund, aga õige auhind on ikka 100 krooni, eksju.

    Köögiüljelt võin välja tuua, et idee sai tõuke vastselt ilmunud elustiiliajakirjast "Pluss" ja kandis algselt nime "Miinus". Elustiiliajakiri "Pluss" nimelt on kõike seda, mida "EV" (ka meie armastame seda lühendit) ei ole. "Plussi" peatoimetaja on oma kuukirja reklaamistratreegia baseerunud valearvamusele, et Eesti kidur keskklass ei situ endale üldse püksi.

    ReplyDelete
  10. Kuulge tüübid. See on nagu kõige parem asi, mida ma ZA/UMist yldse lugenud olen. Mul on tunne.

    ytles äranälginud luuletaja (pangaarvel on -25 eeku)

    yldiselt poleks mul selle ajakirja vastu mitte midagi, lugeda tahaks.
    eile siin tuli ka muidugi ära joomise käigus kild. yhesõnaga tuleks asutada ajakiri Jooming, mille klatšinurk on Ootamatu Jooming ning yldpopulaarne oleks eraldi rubriik Kirjanik Solvub, mis muutuks sama populaarseks nagu ETV ilmateade.

    päikest!

    ja robert ning luiks, kobige tartusse kylla mulle!

    P.S: pilt on väga tyyne, paljad ylakehad ning balloon on jumalast normaalsed !:D

    ReplyDelete
  11. Mis mõttes 1oo krooni honorari?
    Mudlumile pakuti tööd, ta kirjutas 5000 tähemärkijuttu Postimehe kultuurilissa, promodes elustiili raamatuid ja muidugi, Mudlum ei küsinud, palju selle eest honorari saab, aga küsiti et kas 400 on okei kätte saada. Ja te tahate VAESTE ajakirjas 100 krooni honorari anda?

    Te elate mingis teises ajas ja teises riigis, kamraadid.

    ReplyDelete
  12. Väga teretulnud algatus. Viimaks ometi! Mul aga on kaks ettepanekut tublidele väljaandjatele:
    Ettepanek 1. Ajakirja kinorubriigis võiks ühtlasi filmide sisu ilusasti üksikasjalikult ära jutustada, siis poleks enam vaja kallist kinopiletit lunastada.
    Ettepanek 2. Vôibolla peaks ajakirja pildid olema mustvalged ja ainult kontuuridega, siis saab värvitruki pealt kokku hoida ja pärast lugemist ajakirja ka lastele anda värvimiseks. Poleks vaja neile eraldi värvimisraamatut osta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. aastal 2010 pakuti siin välja põhimõtteliselt geniaalne "värviraamat täiskasvanutle" idee.

      Delete
  13. ma nõustun joannaga, et see võib olla parim

    ReplyDelete
  14. Oops! Google Chrome could not find eestivaene.ee

    Suggestions:

    Go to eestinaine.ee
    Go to eestimaine.ee

    ReplyDelete
  15. Eino, aga tegelikult võiks ju Eestis päriselt olla üks The Big Issue küll. Ja tõsiselt nii, et ühest küljest saab hädaldada, aga teisest küljest ikka mingi positiivne noot ka asja juures... see pole muidugi nii kämp, aga oleks veidi konstruktiivsem ehk... ise ei tea, ei ole vaene... olen rikas riigi kulul emapalga saaja

    ReplyDelete
  16. Täname kõigi heade pakkumiste eest. Ise-värvitav ajaleht näiteks on geniaalne.

    Käesolevaga informeerin ka et oleme läbirääkimistes Müürilehega artikli avaldamise suhtes. Väljaanne tahab artiklit tasuta, autorid aga on paindumatud ja nõuavad oma 100 krooni - mis edasi saab?! Kas Martin Luiga ja Robert Kurvitz saavad 100 krooni kahe peale ära jagada või mitte?! Stay tuned, siinsamas kommentaariumis!

    ReplyDelete
  17. jep, ma tahtsin tegelikult juba enda kommentaari alla seda kirjutada aga mõtlesin, et ei kirjuta. berk saatis selle jah myyrilehe listi ja tahavad avaldada. tartu on väike, kõik on juba enne teie teadasaamist teada. :)

    ReplyDelete
  18. Ma kohe telliks, ausalt! Kui ainult natuke odavamalt saaks...

    Roju the töötu

    ReplyDelete
  19. Positiivne noot? Kas tunne teiste vaeste kohalolust ei ole juba iseenesest piisavalt positiivne?
    Mõttetu on mõelda, et vaesus kuhugile kaoks, eks ole. Juba Lenin ütles ühes oma kõnes töölistele, et jumal on teinud nii, et on rikkad ja vaesed ja sellepärast peab nõnda olema. Samuti on mõttetu vaesele peale käia, et ta pea püsti hoiaks ja naeratada katsuks. Mõttetu on mõelda, et see temaga mingeid imesid teeks või ta õnnelikuks muudaks.
    "EV" on nagu sigaret või soe õlu, võib tuua su päeva killuese päikest, aga võib ka toomata jätta. Ja mida rohkemat sa üldse milleltki soovida võiksid.

    ReplyDelete
  20. "Totu Kuul" raamatus oli Kuul selline ajaleht, mille nimi oli "Lollide Päevaleht". See oli väga populaarne, mitte ainult lollide seas, kuna kirjutas lihtsalt ja otse igapäevastest asjadest, ja mõnus ja praktiline oli lugeda.

    Ma arvan, et kui Nossov oleks tulnud "Kuu Vaese" peale, ta oleks selle pannud, see on veel rohkem kümnesse.

    ReplyDelete
  21. hetkel söön lusikaga konservi "kilud tomatis", joon kahelidrasest balloonist waltrit peale ja vaatan võsareporteri kordust

    kus on mu publitsistika? raisk

    ReplyDelete
  22. Sa vääriksid seda.
    Kus on meedia silmad? Häbiväärne lugu.

    ReplyDelete
  23. Vaesusest ei tohi valjult rääkida
    Vaesus jäägu meie väike saladus
    Ära tee inimesi sinu ümber kurvaks
    Pöörates tähelepanu oma vaesusesele

    ReplyDelete