Monday, May 31, 2010

Veinitutvustus: Kirglik Pyhak San Simon

(Pildil on kultusvein ise)

(Postitus on tagasi ZA/UM'i klassijuhataja Martin Luiga palvel. Martin nimelt kavatseb varsti kirjutada postituse sellest, kuidas õigesti viina juua ja leidis, et oleks hea, kui midagi samas stiilis enne ilmub)

Ma pean kahetsusega ytlema – siin za/um'is, et olen olnud laisk ega ole postitanud viimasel ajal. Aga tänasel kaunil päeval ma tutvustan teile veinibrändi San Simon.


See on tummise maitsega punavein, mille hinnaklassiks on tavaliselt 75-90 krooni sõltuvalt poest. Täna aga räägin seda teile, et te mõistaks mind, miks ma viimasel ajal postitanud pole.

Alustame algusest. See tummine, ent ometigi parajalt mahe vein, hinnati Tartus kaupluses Super Alko kahekymneviiele kroonile. Ja mina. Olles vaimustuses sellest hurmavast hinnalangusest tõttasin seda ostma. Otseloomulikult see vein haaras mu enda embusse nädalateks (ja vaata, et võib öelda suisa kuudeks). Nii sai alguse ka nn Lennukas nelik ehk topsivennad, kelle teisi liikmeid ma antud postituses ei paljastaks. Nii hyplesid nad San Simoni tyhjade ja täis pudelite vahel nädalaid. Minetades inimese karskeid ja vooruslikke omadusi ning uljalt sõudes kuristikku.

Aga igal juhul veini maitse-ning kvaliteediomaduste juurde tagasi tulles. Esmajärgus peab mainima, et hinnalangus tuli settest põhjas. Aga keda, vaest noort, see sete seal põhjas ikka nii väga huvitab. Maitse ei kannatanud, täpselt nii nagu myyja lubas. Võiks öelda, et see on yks parima maitsega veine, mida viimasel ajal (loe: aastal) joonud olen. Nyyd, kahetsusega mõeldes sellele, kuidas see partii on otsa lõppenud, proovin seda ometigi teile tutvustada. Tallinnas, Regalaia poes seda veel on. Seal maksab see sama vein 21.90. Ytlen teile, et saaksite teiegi siin kõledas, kuid ilusas päälinnas osa maagilisest veinirännakust.

Igal juhul, kui minna nostalgiliseks, siis see vein tõstab tuju, kõik mured ununevad sootuks (ja ka kohustused) ning ta haarab sind oma kaissu nagu ema oma väikse lapse haarab, kui viimane enne magamajäämist nutma hakkab.

See on Hispaania paradiisipäikese all valminud vein, mis otsekui tõtates paneb sind elu helgust tundma. Samuti on ta saanud märgilise tähenduse Tartu kultuuriringkondades aprillis-mais 2010. inspireerib surematuid teoseid looma ning loomulikult ka kevadet ning elu armastama. Samuti lugema kvaliteetkirjandust – just San Simoni algusaegadel sai minu lemmikraamatute sekka viidud ka Venedikt Jerofejevi unustamatu kultusteos „Moskva-Petuški“ - mis otseloomulikult räägib immanentsest joodikuelust läbi humoorika tõsielulise võtme. Pikemalt ma selle juures ei peatu, kuna usun, et enamik on kursis selle klassikaks saanud jutuga. Ja kui ei ole, siis lugege kindlasti. Siin ma ei saa kyll tõesti lähemalt sellest rääkida, kuna see vapustav teos vajaks eraldi pikemat tutvustamist.

Niisiis panustab San Simon ka haridusele. Just sellele elulise kirjanduse lugemisele, mitte Tammsaarele nagu nad keskkoolis ning ülikoolis on sunnitud õppekavva lylituma Eesti vigase haridussüsteemi tõttu. See panustab kirjandusele, mis justkui ennustaks ette meie elukäike ning paneb ka neiks ettevalmistuma. Aga ka sellel ma pikemalt ei peatuks, kuna siin ZA/UM'is on vastava teema käsitlemiseks kompetentsemaid inimesi. Kas või meie klassijuhataja M. Luiga, oskaks hariduse rolli tähtsust inimelus paremini ning iroonilisemas võtmes käsitleda kui mina.

Mina tahan teile siiski vaid öelda, et antud religioosse nimega vein (oleks rumal inimeseloomade poolt, kui ykski kogudus seda omale armulauaveiniks ei valiks) on Jumala kingitus meile kõigile sel imelisel kevadel. Just tänu San Simonile tehakse hetkel revolutsioone, just tänu sellele kirjutatakse väikeses linnas Tartus kultusteoseid, just tänu sellele paistab päike kõrbe ja tundra piiril! Ja ma võiks öelda, et tänu San Simonile ei saanud ma yle kuuaja Tartust tulema. Mulle hakkas isegi see linn meeldima, just tänu vaablasesuminale, mida Pyha Siimon aju keerdkäikude vahele tekitab. Ja ikka millele muule kui San Simonile olen ma tänulik. Üleeile Tallinnas, nähes, et ka päälinna on õnnistav valgus antud ryype näol saabunud, otsustasin, et edasi tuleb veeta aega rohkem seal. Otsustasin, et ka ZA/UM´ile tuleb seda imelise maitse, hariduse ning seiklusbuketiga veini tutvustada. Sest tänu San Simonile on võimalik kogeda valgustust, läbi mahe-tummise viinamarjaveini, mis kyll hävitab mõistust ning tekitab terves elus suure segaduse ning nothingoloogia, on ometigi põhjus, miks ykski hetk viimastel kuudel igav pole olnud.

Kevad on revolutsiooniaeg! Olgem siis elus ning joogem punaveini, mis ohtralt kirge, armastust ning häädust meie ellu toob!

(Alumisel pildil on antud postituse autor pärimas Pyha Siimoni järgsel hommikul, kuhu kadusid kõik nädalaalustuseks võetud kaheksa pyhitsetud punaviina. Selle foto autor on Janis Alver)




16 comments:

  1. Thank heavens! I thought I had destroyed this piece of prose and poetry with my ugly, burly manhands! For good!

    This is a lesson, y'know. A lesson in fragility. Everything is a lesson, come to think of it... mida?

    Iseenesest on see huvitav mõte, väga vabalt võib olla, et ma olen haige pedekas ja peaksin vait olema...

    ReplyDelete
  2. tore luiga, tore.
    ma ootan su viinajoomisposti huviga siis. saab siukse seeria siis teha jah. nagu näed, paningi selle "avameelselt alkoholist" labeliks, nagu mõtlesid. :)
    everything is a lesson. indeed. what? what lesson, where?

    ps: see siin on ikka selleks, et kõik tallinnas saaksid ka seda imelist hyva ryybet, jumalate jooki! proovida Dionysose pidustuste aegu!

    ReplyDelete
  3. Ma ei taha rääkida, kuidas on "õige" viina juua. Ma tahan rääkida, well, erinevatest viina joomise viisidest ja sellest, mis on kõige sitem viin, mida ma joonud olen ja sellest, kuidas Irmala päikesesoe viin on tavalisest ahjusoojast viinast kordi üle ja enese viinaga puhastamisest ja viinamõõgast, mis suust välja käib ja kuidas vanasti need mulle enim meeldinud joomised ka olid.
    "Kuidas õigesti viina juua" kõlab nagu "kuidas õigesti kala süüa". See ei ole minu kompetents.

    ReplyDelete
  4. ei noh. ma mõtlengi selle "õige" all seda kõike, mis sa siia kirjutasid.
    muide, ära unusta postituses meenutamast ka seda, kuidas viinaga hammast ravida (su esimene post siia) ja loomulikult ka pipra viina validooliga.

    ja päikesesoe viin on kindla peale ahjusoojast viinast yle.
    ja luiga oli jumala kõva jooja vanasti. ehkki mul on ääretult hea meel, et sa enam ei joo.

    ReplyDelete
  5. Saint-Simon has been "variously portrayed as a utopian socialist, the founder of sociology and a prescient madman"

    http://en.wikipedia.org/wiki/Saint-Simonism

    See on üks tõsiselt väärt link (ja üllatav paralleel!) sõpradele utopistidele ja järjekordne näide sellest, kuidas omad leiavad omad.

    ReplyDelete
  6. PS Pardon, aga ma lühendasin pealkirja (nagu toimetusel kombeks on), mahutamaks artikli nimistus ilusti ühele reale.

    Aga see kuradi Saint-Simonism on ikka armas kokkusattumis!

    ReplyDelete
  7. tartus on veel üks pood, kust seda hüva rüübet 25.- saab.
    otsige, otsige!

    taustaks sobiks kurjami lugu "joodikud on andekad"

    ReplyDelete
  8. See muudab koheselt ka veinidiskursust - äkki on hoopis vein saanud sotsialisti järgi nime :D
    ei, sõbrad utopistid on ikka jube armsad. aitäh robert, it made my day!
    see on ikka tõsiselt armas kokkusattumus!

    ja päevapiltnikule - ma käisin täna eksamil, nii-et on põhjust yks (või mitu) san simon võtta nii nädala alustuseks :D

    ReplyDelete
  9. minu ainsal kokkupuute-õhtul selle joogiga segunes see märjuke mu klaasis (mõtlesin et teen maitse magusamaks) ja maos umbes sama kalli šampusega, mis ilmselt edasisi kommentaare ei vaja.
    Aga jõudu teistele nautijatele !

    ReplyDelete
  10. ai ai ai. see võis valus olla... ma kujutan ette.
    aga nauditav on see ryybe tõepoolest! :D

    ReplyDelete
  11. Eile ühe töölisbaraki õuele kogunenud vilunud degustaatorite ring jõudis üldisele konsensusele, et tegemist on pooljoodava veiniga.
    Bang for a buck, tho.

    ReplyDelete
  12. minu meelest on tegemist kyllusliku maitse-meele- ning närvikale ilusti mõjuva buketiga. ka minul oli eile san simon, ka minul. mul on hää meel, et see kultus on tallinnasse jõudnud! :D

    ReplyDelete
  13. ma ei usu, et ostuhullust kultuseks nimetada saaks.
    although, õue peal käis ringi ka pudel, mille eest oli 115 kr makstud.

    ReplyDelete
  14. vastikud rikkurid said myyrilehelt sota ja saavad sajakroonist veini nyyd endale lubada! :D

    ReplyDelete
  15. ole nüüd mõistlik, robi ja luiga ei ole seda raha näpugagi puutuda saanud tänini. see läheb ilmselt kõik kohe maksudeks ära, hea, kui tubakit saab.

    ReplyDelete
  16. kuule aga mina mõtlesin, et ostate yhe viina, pakiteed ja kypsiseid. või siis sulatatud juustu, saia ja ballooni ning paki suitsu :D

    ReplyDelete