Wednesday, May 26, 2010

Vaimsest korruptsioonist



















(Illustreerivatel piltidel
Zerg Corruptor peatseltvalmivast kauaoodatud arvutimängust Starcraft II ja tele- ning kultuuriajakirjanik Mihkel Raud.)

Harilik
korruptsioon
on üsna hästituntud nähtus. Mul on Robertiga lähiaegadel mitu viljakat korruptsiooniteemalist vestlust olnud. Mina esindasin alul vana head Raudkaardi ja Res Publica vaadet, mille kohaselt võiks niimoodi olla, et ei ole nõnda, et linnavalitsuse ametnik müüb linna vara murdosa hinnaga iseendale ja kõik tüübid, kellel tahet ja oskust on, tegelevad maksupettusega, sest see suurendab üldist varanduslikku ebavõrdsust (kapitalistlikus ühiskonnas on põhiliselt kahte tüüpi inimesi – need, kes saavad rahast aru ja need, kes ei saa) ja niimoodi jääb riigile vähem raha kätte, mille eest normaalseid asju teha. Too vaade oli suuresti põhjendatud ka minu arusaamast,et kuigi ma ei usalda ei inimest ega riiki suuremat, usaldan ma riiki siiski veidi rohkem, sest kui inimene ostab oma raha eest enamjaolt huinjaad ja wanki, mida tal tegelikult vaja ei ole,siis riik teeb kohati oma raha eest ka midagi kasulikku, mis suurendab üldist hüvet. Robert leidis aga, et korruptsioon on inimlik nähtus ning teeb oma olemasoluga ka süsteemi inimlikumaks. Et inimestel peaks olema võimalik varastada, et ka mõned normaalsed tüübid kohati varastada saaksid. See pani mind mõtlema. Ma mõtlesin välja korruptiivse situatsiooni, kus ei ole tegemist rahaga.

Põhikooli matemaatika lõpueksam. Umbes pool klassi ei ole eriti seda ära tegemas. Matemaatika õpetaja käib kiirel sammul ringi ja hoolitseb selle eest, et kõik vähemalt kolme oma asja eest kätte saaksid.
Tegu on ilmselgelt korruptiivse situatsiooniga. See vähendab, nii-öelda, saadava hariduse väärtust. Raudkaardi must-valge maailmanägemisega tüüp lendaks sinna jalg ees sisse ja ütleks, et sellega on ilmselgelt halvasti ja haridust tuleks anda niimoodi, et klass omandab põhikooli matemaatikakursuse või siis on põhikooli matemaatikakursuse omandamine vabatahtlik, aga mitte niimoodi, et peab ja nagu ei pea ka. See tüüp meeldib mulle ikka veel suhteliselt palju ja tema jutus leidub tõtt. Samas ei teinud too korruptiivne olukord otsest kahju kellegile. Õpilased ei pidanud seda jama uuesti tegema. Õpetaja ei pidanud samuti seda jama uuesti tegema. Kooli statistikumid ei langenud masendavalt. Kannatas ainult kogu selle hariduse-ettevõtmise idee. Sest, noh, võiks ju olla,et kool on koht, mis õpetab õpilastele matemaatikat ja ajalugu, mitte koht, mis õpetab sind kohal käima ja tooli peal istuma. Sest muidu ei teinud nood poole klassi jagu õpilasi ju muud midagi, kui raiskas oma aega.

Võib aga mõelda välja ka teistsuguse koolisüsteemi. Sellise megakorruptiivse, mille peaeesmärgiks on see, et õpetajad saavad palka ja lapsed peavad sealt mingi paberi saama. Paberit on võimalik saada raha, tegeliku töö, veetleva iseloomu või isiklike suhete eest. Süsteem on üsna lustlik ja pingevaba, hariduse tase on määramatu. Kui sa oled vaene, kõva peaga ja halva iseloomuga, siis on sul selles süsteemis muidugi ka halvasti, aga see kombinatsioon ei too ka muudes süsteemides suuri töövõite kaasa. Hariduse väljajagamise ja teadmiste mõõtmise funktsioon muidugi kannataks. Korruptsioon ongi see,kui miski, millel on justkui kindlaksmääratud funktsioon, teeb selle asemel midagi muud.Korrumpeerunud ametnik on selline, kes oma töö läbi ei aita mitte eelkõige oma kliente ja seda riiki, mille ametnik ta on, vaid eelkõige ennast ja oma lähemat ringkonda. Moraalselt korrumpeerunud kompartei aparatšik on selline,kes tõmbab Marlborot ja vaatab lääne pornot, aga rahvale ei luba ja räägib mingit haiget juttu lääne asjade kahjulikkusest moraalile.

Korruptsioon muutub tõsiselt halvaks, kui ta hakkab lubamise asemel keelama ja väänab süsteemi niimoodi, et see on mingitele inimestele olulislt kahjulik. On muidugi inimesi, kes leiavad, et iga lihtsustav asjaolu on kellegi teise jaoks raskendav. Et see korruptandist matemaatikaõpetaja, kellest ülalpool juttu, tekitas ebavõrdsust enda õpilaste ja nende õpilaste vahel teistest koolidest, kelle õpetaja ei teinud neile ülesandeid ära. Ma nii kaugele ei läheks. Ma leian, et see on suhteliselt ükskõik ja pigem antud süsteemi raames pisut positiivne ilming. Samuti ei ole midagi otseselt halvasti linnaametniku määrimine selleks, et linnaruumi mingit nõuetele mittevastavat õudust ehitada saaks. Mingitmoodi saavad õudused niikuinii ehitatud, need ei saa eriti vähem õudsad olema, kui mingid tüübid projekti nõuetele vastavaks timmivad ja selle eest omaette raha saavad. Sootuks halvem on see, kui mingid tüübid ei saa oma ehitusluba (võib-olla isegi täitsa normaalsele projektile), sellepärast, et nad juhtuvad lihtsalt mingid valed tüübid olema. Kõigepealt on see otsene takistamine, ja süsteem keeratakse nende antud tüüpide vastu võimalikult nõmedaks. Teiseks võime me märgata, et antud juhtumi juures on asi enamas, kui lihtsalt rahas. Asi on isiklikes ja poliitilistes vaenudes.

Vaimne korruptsioon on korruptsioon kultuurimaastikul ja meedias. See läheb mulle mõneti rohkem korda, kui ülejäänud korruptsiooniliigid, põhiliselt sellepärast, et mul puudub lähem isiklik suhe riigiaparaadi ja rahaga. Vaimses korruptsioonis aga ei ole küsimus mitte ainult rahas, vaid informatsiooni ebaühtlases ning ebaõiglases jaotuvuses. Kultuuri levikule tuleb see loomulikult kahjuks. Selle kahju suuruse hindamist pean ma võimatuks ülesandeks. Võimatu on öelda, mismoodi oleks maailm teistsugune, kui mõni kohalik raamat või kunstnik või ansambel oles viidud kasvõi tuhande enama inimeseni. Vaimse korruptsiooni äratundmist ja erinevaid liike selgitan ma põhiliselt näidete varal. Esimeseks tutvustan ma neist kõige jälestusväärsemat - tõkestavat korruptsiooni.

Jancise ja Raua juhtum.

Ma ei saa garanteerida, et see kõik täielikult ja sajaprotsendiliselt tõele vastab, aga see illustreerib tõkestavat korruptsiooni väga elusalt ja tabavalt ja on põhjust uskuda, et see juhtus tõesti umbes nii, nagu ma kirjutan. Televiisoris olevat, või olevat olnud, säherdune saade nagu "Värske Ekspress". See tutvustas teleformaadis ilmselt "Eesti Ekspressiga" seotud ettevõtmisi. Mäletate neid punase ja must-valgega plaate, mis Ekspressiga kaasa tulid? Well, üldreeglina kutsuti artistid ka saatesse, aga Rainer Jancise puhul (kelle muusikat filmist "Mina olin siin" samuti Ekspressi vahel ilmus) otsustas Raud erandi teha, põhjendades seda sellega, et Jancis on sihtgrupi jaoks "liiga intellektuaalne". Et "Värske Ekspressi" sihtgrupiks olla rumalad inimesed. Jancis rääkis selle naljaka loo "Postimehe" ajakirjanikule. See on kontrollitav. Edasi ei ole enam kontrollitav. Edasise leidsin ma vististi Rada7 foorumist, kus see oli kolmandate isikute kaudu välja lekitatud. Ehk siis: Raud näeb seda artiklit ja helistab Jancisele, öeldes, et kui ta oma ütlust avalikult tagasi ei võta "keeratakse tal kõik kraanid kinni." Rainer Jancis ei teinud muidugi midagi sellist, sellepärast, et ta on Rainer Jancis. On teadmata, kui palju Mihkel Raua korruptsiooniaparaadi küljes "kraane" on, aga üks on kindel. Kui Ekspressi singleid hiljem kogumikreklaamina esitati, siis olid Metsatöllu ja Jana Kase plaadid seal olemas, aga Jancise oma polnud teps. Sellel võib olla muid põhjuseid, aga kogu olukord äratab kahtlusi. Üldiselt, ma arvan, et mõistlik enamus lugejaid mõistab, et see ei ole normaalne olukord ja et ajakirjandus ei peaks toimima organiseeritud kuritegevuse kombel.

Järgmine näide on sellest, kuidas on juba kogutud tuntuse ja isiklike sidemetega võimalik oma toote tuntust pushida. Ka selle peategelaseks on Mihkel Raud. Ta ei pruugi olla Eesti suurim vaimukorruptant ega tema juhtumid palju tähtsamad, aga temale olen ma viimasel ajal enam keskendunud. Ta ründas vaid mõni kuu tagasi kõigi kahuritega kõigist meediakanalitest, et oma siseterrorismi raamatule kõvemat promo teha. Raadiost kahel järjestikusel päeval intervjuu Mihkel Rauaga ja - Robert, kes loeb palju tavalisi päevalehti, teadis öelda, et ka ajalehtedes toimus see niisamamoodi. Olgu öeldud, et enamasti ajalehed ei taha, et teine ajaleht sama inimese kohta samal ajaperioodil midagi avaldab, sellepärast et ajalehtede vahel toimub konkurents. Midagi sellist ei juhtu siis ka, kui mingi päriselt kuulus eesti kirjanik raamatu juhtub välja andma. Võiks juhtuda, aga ei juhtu. Oleks normaalne, kui see juhtuks iga raamatu puhul, mille mõni kaasmaalane välja annab, oleks normaalne ka mõne üksiku puhul, kes on suutnud endale massiivse promovõrgustiku teha, aga äärmiselt vähe on see normaalne Mihkel Raua puhul, kelle viimased teod ühiskonna hüvanguks jäävad aega, kus ta "7 vaprat" juhtis. Ebanormaalne on see sellepärast, et see jätab ebaproportsionaalse mulje sündmuse suurusest. Ajakirjandus muutub absurdseks. Samalaadse korruptsiooni tõttu on raadiost kuulda ka üksteisest eristamatuid Eesti laulvaid tüdrukuid. Minu kujutluses on kuskil salajane vabrik, kus neid ebainimlikes tingimustes laulma sunnitakse ja selle ettevõtmise juhid on kas samad inimesed, kui raadiodiskorid ning -direktorid, või nendega kuidagi väga lähedalt seotud.


Vaimne korruptsioon ei ole see, kui sa kirjutad, et su sõber tegi laheda asja. Vähemasti, kui sa ise päriselt arvad, et tegemist on laheda asjaga. Valner Valme näituseks kirjutas aastal 2001 KesKus-i (mis paistab silma tähelepanuväärselt väikese vaimse korruptsiooni taseme poolest) Trubetsky palvel Vennaskonnast artikli, kuid hoidus vaimsest korruptsioonist seeläbi, et kirjutas juba artikli algusesse, et "ta kohtus hiljuti T. Trubetskyga, kes palus tal kirjutada artikkel Vennaskonnast, tal olevat sellega paar lahedat asja plaanis ja ta ei taha, et asi täiesti ära vaibuks." Seevastu loeb vaimse korruptsioonina see, kui sul on mingi tüübiga isiklik vihavaen ja seetõttu ei kajasta sa tema loomingut ja üritad teha nii, et sellel sitemini läheks, seda tõkestades, kajastamata jättes või ebaõiglaselt maha tehes. Kultuuriajakirjanikku, kes ei mängi teene ja vastuteene mängu, vaid teeb oma parima, et objektiivseks jääda, võib nimetada

vaimurüütliks.

Korruptsiooni paljastamisest võib lugusid tulla veelgi. See on normaalne paranoiavastane ettevõtmine. Olgem julged paljastama ebakohti ühiskonnas ning võitlema puudujääkidega! Võib-olla on kellelgi koguni isiklikke kokkupuuteid vaimse korruptsiooniga? Ma tean kedagi, kellel on!

Ja nüüd midagi tavapärase "Enjoy!" asemel.



13 comments:

  1. BRAAVO! BELLISSIMA!

    (teadsin et Zerg Corruptor ja Mihkel Raud saavad kõrvuti head välja nägema, aga ei osanud aimata, KUI hea see on kui M. Raud kannab lahedat motospordivarustust!)

    ReplyDelete
  2. Väga tase.

    Kohe kui ma saan terveks, rahaasjad korda, kooli lõpetatud ja muud vähemad asjad tehtud, hakkan ZA/UM-i suvekaastööliseks.

    Kõigepealt tuleb lugu Muudlum ja töö.
    Nüüd ma olen seda lubanud - nüüd tuleb see ära teha.

    ReplyDelete
  3. Ei ole praegu aega otsima hakata, aga kui õigesti mäletan, siis kuskilt loetud klassifikatsiooni järgi korruptsiooni on kontseptuaalselt kolme (?) varianti:

    a) Korruptsioon igalpool, kõik tahavad õlitamist, et ennast liigutada viitsiks
    b) Korruptsioon kõrgemal tasemel, ülemus tuleb ära õlitada, siis edasi käib kõik juba nööri mööda
    c) midagi veel (ei mäleta)

    Ebaefektiivne on siis eelkõige süsteem (riik, asutus), mis kaldub A poole. Variandis B samas on korruptsioon lihtsalt nagu täiendav maks, koos maksude üldise ebameeldivusega, aga ei midagi hullu.

    Lihtsalt selline täiendav framework mõtlemiseks.

    Mihkel Raua lugu muidugi oli esiteks naljakas, ja teiseks näitab Kiilaka Kraanikeeraja ebalahedust, aga ma ei tea, kas seda ikka korruptsiooniks lugeda? Rainer Jancis ilmselt väga ei nuta taga seda Värske Ekspressi singlit, kuhu ta ei saanud.

    ReplyDelete
  4. Lugesin uuesti üle ja kuna vist jäi segaseks, siis seletan täiendavalt.

    A) Õlitad geograafiaõpetaja ära, et saad lõputunnistusele hinde. Siis lähed matemaatikaõpetajat õlitama kes vaatab ahaa, sa oled juba kõvasti õlitanud, tõstan oma tariifi, kuhu sa ikka pääsed. Kokkuvõttes tuleb õlitada teadmata ja suurel määral rohkete läbirääkimistega, et kuhugi jõuda.

    B) Lepite direktoriga summa kokku, otsustad kas tahad suvetööd või ei taha selle raha eest, õlitad ta ära, asi jonksus, direktor ise jagab oma osa vastavalt kokkulepetele õpetajate toas. Ei mingit ebaselgust.

    ReplyDelete
  5. No vaata, Jancis võib-ola ei nutagi. Aga kujuta ette, et Raud keerab kinni mõne uue ning noore tegija kraanid. Isegi, kui see ei tähendaks enamat kui ühte eesti suurematest nädalalehtedest, oleks tema tegelisi tublisti ning ebaõiglaselt kahjustatud, sa ei leia?

    ReplyDelete
  6. Sisuliselt on siin neiu, kes kirjutab postitust nimega "Tartu joob" parasjagu (olles nädalateviisi ebakaine olnud).
    Ja ehk ära joonud pea tõttu leiab siinkirjutaja, et ATB Summer on ylikõva ja humoorikas leid postituse lõppu!

    meenutades härdalt luiga miljonäriaegu
    hääd ööd
    soovib teie põrguplika.
    joanna

    ReplyDelete
  7. "Viinakatk väikelinnas". Ja sooja õllega transsi minev šamaan.
    Ja André Tannebergeri "The Summer" on igati normaalne asi, mis varasuvise postituse lõppu panna, tuletamaks inimestele meelde, et tegelikult on veel muudki, kui ühiskonna ebakohad.

    ReplyDelete
  8. Ootan postitust "Tartu joob".

    ReplyDelete
  9. Ma nagu veelkord toonitaks, et kui Andre Tennenbergi "The Summer" on nali või mõjub kellegike mingisd olukorras naljana, siis on ilu ja inimelu ise ka üks paras džõuk. Mida ta võib ka olla ja seda kusjuures suurema tõenäosusega kui Andre Tennenbergi "The Summer".

    "The summer is here
    You want to feel somebody"

    ReplyDelete
  10. Zerg ja Mihkel on koos muidugi väga vägevad, aga ma mõtlesin, et äkki oleks Raud XENOMORPHI kõrval veelgi kõvem: http://fc04.deviantart.com/images2/i/2004/03/6/3/Xenomorph_Under_Glass.jpg
    xenomorph on päris sümpaatne.

    ReplyDelete
  11. See link ei tööta. Aga on tõsi, et ka ksenomorf on teatud liiki korruptant.

    ReplyDelete
  12. Pange labelsitesse Mihkel Raud ka. Oleks ju nii tore, kui see artikkel leiaks laiemat kõlapinda, mida ta kahtlemata väärib.

    ReplyDelete
  13. leibelsid ei tähenda nähtavuse mõttes midagi, nende (algne) idee blogspoti poolt on aidata blogi sees navigeerida. näiteks, kui meil oleks iga postitaja nimi ja ta posti all, võiksid sa sinna klikata ja näha kõiki selle autori poste. õnneks meil niimoodi ei ole ja me kasutame leibeleid eneseteadlikkuse demonstreerimiseks.

    ReplyDelete