Thursday, May 13, 2010

ZA/UM FASHION SOLUTIONS

d
A whole lot of you might remember the infamous Torso-post at my personal blog. Well, there's going to be loads more of that stuff right here. Got to keep up with the days.

The fashion advice I am offering is fashion advice for the people. But it is also ideological fashion advice.
Also I am not suggesting you to do something I would not do myself. Everything has been well tested.
This introduction, by the way, is in English, because the English language is the French of today. As it used to be in Imperial Russia.
Here we go.



Frakk tagasi tänavamoodi!

See on nimelt see, kust ta alustas. Tänavalt. See oli Suure Prantsuse Revolutsiooni aegu, mis toimus 1789 aastal. Seda nimetatakse ka prantsuse kodanlikuks revolutsiooniks, aga sellest ei tuleks end pelutada lasta. Tänapäeva tehnoloogia on andnud meile nii palju kodanlikke asju, et nendega võrreldes on Suur Prantsuse Revolutsioon täiesti ebakodanlik. Kodanlikuks revolutsiooniks nimetatakse seda seetõttu, et seal võttis kodanlus võimu aadli ja vaimulike käest üle. Põhimõtteliselt taheti seda rahvale anda. Nii moes, inimmõttes kui ka muudel elualadel sai tollal tehtud mitmeid tähelepanuväärseid saavutusi. Võib öelda, et see oli see aeg, kus hakati tegema tänapäevase väljanägemisega asju.

Selliseid lihtsa tegumoega ja ühevärvilisemaid. Ennem oli nõnda, et kuningas nägi välja nagu kreemikook, eks ole, talupoeg nägi välja nagu talupoeg ikka ja kaupmees üritas välja näha pigem nagu kuningas, aga mitte päris, sest et get this, ta ei tohtinud välja näha nagu kuningas. Aga tublid prantsuse revolutsionäärid lõid oma kuninga maha ja see lahendas üsna efektiivselt selle probleemi, et keegi oleks tema moodi välja näha tahtnud. Kuningas oli järsku suhteliselt ebapopulaarne. Ja sellega lahendasid nad ka meie jaoks nii mõnegi probleemi. Näituseks ei ole meil tänapäeval sugugi vaja karta, et krahv ja hertsog võtavad terve Vabaduse puiestee pooleks päevaks enda kasutada, sest nad tahavad oma uute sportautodega võidu ajada. Ja hiljem ei tule nad, ja ei aja sind kohvikus sinu koha pealt ära, sest see meeldib neile paremini. Samuti ei saa hertsog ja krahv läbi kõigi aedlinna aedade rebast jälitada, sellepärast et vaata, selliseid tegelasi ei ole suuremas osas maailmast enam ülepea olemaski.

Samuti võlgneme me neile tänu selle eest, et meil on inimõigused. Ja selle eest, et on meetermõõdustik, nii et me ei pea asju mõõtma küünrates, verssokites, arssinates ja vakamaades ega oma mõõdupuid iga uue kuninga kehaosade järgi ümber tegema. Samuti olid neil tõsised kavatsused kogu toimuv kirikupull suuremal määral kinni panna. See on vägev progress kõik. Tundub, et neil on oma osa ka rahvusriikide tekkimises, mis on muidugi magedam, aga samas täiesti mõistetav samm. Midagi peab ju olema, mis rahva ühte liidab, kui kuningat enam pole. Seda enam, kui kõik teised tüübid, kellel kuningas veel alles on, sulle täiega peale vajuvad, sest nad vihkavad vabadust ja tahavad uut kuningat pukki panna.

See on siis ajalooline taust. Prantsuse Revolutsioon on kõva ja sa tahad sellega assotsieeritud olla. Fraki all aga pean ma silmas põhiliselt frakipintsakut, sest see on fraki kõige frakisem osa. Üldiselt leian ma, et seda võib käsitleda tavalise pintsakuna, millel on lihtsalt omapärane kuju. Frakipüksid on niikuinii lihtsalt kergelt modifitseeritud viigipüksid.

Viigipükste ajalooga aga on mõneti halvasti. Need sündisid vististi Victoria ajastul Inglismaa õukonnas. Prints (ütleme, et ta raisa nimi oli prints Edward, aga võis Albert ka olla) tõuseb üles ja peab mingile ajaloolisest ja igapäevasest vaatepunktist täiesti mõttetule koosviibimisele minema. Teenija on talle uued püksid valmis pannud, aga - oo õudust - need on jäänud triikimata, kokkulappamise järgi on pikivoldid sees. Prints Edward leiab, et sitta kah, paneb püksid jalga ja läheb. Koha peal vaatavad kõik muidugi, et oi kui šikk on prints Edward ja tahavad omale ka kõik selliseid. Ja tänapäevani tahavad. Suht piider värk mumeelest. Selliseid lugusid on veel. Mingi kuningas jättis oma alumise vestinööbi lahti, mispeale nad ehitavad nüüd veste, mis näevad juba defauldis nõmedad välja, kui nende alumist nööpi sulgeda. Ja koloniaalkuninganna Victoria leiutas valge pulmakleidi. Selle idee on: "Ma olen nii rikas, et ma lasen endale teha midagi, mida ma saan ainult üks kord kanda. See on valge, nii et see läheb kohe räpaseks. Tollal, eks ole, keemilist puhastust ei olnud ja paljud uhkemad riideesemed ei kannatanud vett, mis tähendab, et kui nad liiga räpaseks läksid, tähendas see, et aeg on UUED muretseda.

Me mäletame eelnevast ilmselt, et kuningas ja prints on nõmedad ja me oleme nende tüüpide poolt, kes selle nalja ära tahtsid lõpetada, eks ole. Aga üldiselt ei saa ma väga palju rohkem viigipükste vastu olla, sest tegelikult ei ole üldse väga palju erinevaid pükse, mille seast valida. Viigipükste vastu räägib mõneti ka see, et nad tahavad hooldust, mis nõuab, et oleksid hooldusvahendid, mis võib kõik minna väga mitmes mõttes üsna kulukaks.

Ja taas kord aeg minna tagasi fraki ja selle kandmise juurde. Boring history bits just keep getting in the way. Ehk siis: frakki annab komboda ka tavaliste pükstega. Soovitatavalt kitsa või normaalse lõikega, ilma küljepealsete taskuteta ja pigem keskmise või kõrge, kui madala vöökohaga, kuna frakk lõpeb ise eest suhteliselt kõrgelt ära. Särgi võib püksi toppida, kuid võib ka mitte, aga oleks hea jälgida, et särk liiga pikalt fraki eest tilbendama ei jääks. Võib kasutada mingit vestilahendust, kuid see ei ole kohustuslik. Triiksärk oleks ilmselt hea - maika või teesärk ei tundu andvat soovitud tulemust. Jalavarjudena töötavad nii kingad kui saapad, aga on ka võimalik, et tennised. Fraki juures on üldiselt veits vähem häda, et ta liiga väike või liiga suur on, kui tavalise pintsaku juures, aga rindadega tütarlapsed peaksid ettevaatlikud olema, kuna on võimalik, et objekt istub imelikult või on õlgadest lai.

Kikilips jätke heaga ära - it is a dangerous item - ja tavaline lips näeks seal kohatu välja. Sobiv on mingisugune rätik või ei midagi.

Frakki võib mudugi omandada custom-made itemina või hüperrealistlikust poest, aga see on kole kallis. Kallim, kui riided päris elus peaksid olema. Ma soovitan see omandada kellegi käest, kellel üle on, või rehaš-kauplusest, kus antud tooted on saadaval keskmise hinnaga.


Prantsuse revolutsiooni ajast on pärit teisigi tähelepanuväärseid saavutusi moe ning stiili vallas, nagu näiteks:

1) Kingade ilma sokkideta kandmine, kui soojem juhtub olema (Tähelepanuväärselt töötab paeltega kingade puhul halvemini, kuna need hõõruvad).


2) Giljotiinitera kujulised kõrvarõngad. Giljotiini, millega tollal palju inimesi tapeti,
populaarsuse põhiosaks oli märkimisväärne uuendus, kus kõiki hukati masinaga, ühe mõõdu järgi. Varemalt oli nõnda olnud, et lihtrahva hulka kuulunud kurjategija poodi üles, kodanlane hukati kirvega ja aadlikut hukati mõõgaga. Ja oma osa oli selles ka revolutsioonilisel vaimustusel.

3)Kõik vabaduse värvid. Need on sinine, valge ja punane. Sa näed neid prantsuse lipul ka tänapäeval, ning lisaks sellele on nad just sellise kombinatsioonina kõige
levinumad lipuvärvid maailmas. Nad tähistavad vabadust, vendlust ja võrdsust, sellessamas järjekorras. Jah, sealt on pärit ka komme punase lipuga vehkida, kui sa rohkem võrdsust tahad või see sulle muidu kõva mõttena tundub.

4) See valge kalts, mida Marat turbanina peas kandis, et eepilisem oleks. Ajapuudus ei luba mul adekvaatselt kirjeldada Jean-Paul Marat' üldist ägedust. Lühike revüü oleks:

Ta oli eelnevalt arst, aga siis hakkas ajalehte välja andma ja revolutsiooniga tegelema, sest ta leidis, et mõistlikum on ravida ennem ühiskonda, kui indiviide. Ta sai võimude eest kanalisatsioonis hoidudes mingi räige tundmatu nahahaiguse külge, mistõttu ta elu lõpuaegadel enamuse ajast vannis vedeles. Tema ajalehe nimi, mida ta välja andis, oli "Rahva Sõber." Ta kirjutas selle täiel määral ise ning teda ka kutsuti rahva sõbraks. Tema tahtis kõige rohkem võrdsust, tähtsustas lihtrahvast ja tahtis revolutsiooni heaks vaenlasi tappa. Lenin pidas temast suuresti lugu ja nõukogude romantiline ajalooteadus leiab üldiselt, et temast oleks vägeva diktaatori saanud, kui see rumal tüdruk ei oleks talle nuga rindu löönud. Tõesõna, temast sai üks riigi kolmest tähtsamast mehest, ennem kui see õnnetus juhtus.

Rääkides N. Liidust tuleb tõdeda, et prantsuse revolutsiooni moeliini oleks pidanud hoopis seal elustama, et head tuju üleval hoida. Kahjuks aga... well, tuleb tõdeda, et moevallas läks seal üsna kiiresti reaktsiooniliseks ära. Kui ma saaksin Nõukogumaale vaba käega make-overi teha, siis sisalduks selles kindlasti:
  1. See, et riiki ei valitse kogu aeg mingid türased vanamehed.
  2. Narkootikumid on seadustatud, neid tehakse hästi palju, instituudid töötavad uusi ja paremaid välja, neid müüakse välismaale ka. Kui juba sotsiaalne eksperiment, siis, noh, huvitavalt.
  3. Stalin ei tule ja ei ütle, et kommunistlik moraal ja puritaanlik moraal on üks ja seesama. Üldse vähem Stalinit, ma arvan. Vaata, mis see mees kunstiga tegi.
  4. See, et lääne muusikat (rokki siis põhiliselt) ei peeta enam Liidu vaenlaseks. Roki vaenamine on näide põhimõttelagedusest ja sellest, et nõukogude valitsus identifitseerib ennast pigem lääneriikide valitsuste, kui nende vaenlastega.
Well. Kõik selleks korraks. Seda värki saab veel.

Esimesel pildil olen teadagi ma ise, kes ma kannan antud pildil samuti frakki. Seda ei ole kahjuks eriti näha. Paremat pilti sedakorda ei leidnud. Teisel on vististi vennad Robespierre'id ja Saint-Just ausa revolutsiooni päevilt ja kolmandal pildil giljotiin

10 comments:

  1. Protip: Vahvad boheemlased võivad oma sinisele ruudulisele pintsakule pooleks lõigatud oranžid ruudulised püksid külge õmmelda ja nii täiendada oma garderoobi maitsetult üle bohova frakiga! Shit looks cash ja kõik hipid viljandi folgilt tahavad suga tantsida.

    ReplyDelete
  2. ära muretse, need viimased soovivad seda niikuinii teha. Ja mitte põhjusel,et sa näed välja nagu läbikukkunud rahvakuue kandja, kes kultuuritausta hästi ei adunud, vaid sellepärast,et individualistlikus kultuuris on yhtselt tantsiv rahvas haruldus, eriti vabaõhu tingimustes.

    ReplyDelete
  3. krt peab vist ikka omale püsiidentiteedi võtma. see "anonymous one" ei istu mulle üldse. mis arvate, kuidas oleks "peipsi tint"? äkki oskab keegi midagi paremat pakkuda?

    ReplyDelete
  4. Ma võin pakkuda terve nimekirja siinkandis populaarseid ajaloofantastilisi konstruktsioone ehk elyytilisi nimesid, mille hulgast valimine ei ole kohustuslik, küll aga on meelelahutuskogemus iseeneses:

    1. Nihillius Bilago.
    (Moe-alase soovitusena: rohkem negatiivseid sõnasid nimepiltidesse. Veera, Nadezhda ja Ljubov on küll kaunid, see-eest kuidas kõik ülejäänud nimed tähendavad tõlkes "rikas", "kuulus", "vallutaja", "kahekümne või enam kitsega poiss" - see ei ole. Seda tasakaalustama on Nihil üks ütlemata ilus tüvi. Pane oma tütrele nimeks Nihila ja vaata, kuidas tast mingi eriti rõõmus ega normaalne neiu ei sirgu.

    2. Breach Pizarro
    (annab mõista, et sa murrad teiste inimeste privaatsust, ninh jah, sa teed seda telepaatiliselt, ning ei, see ei ole neil meeldiv)

    3. Brix Vorschant
    Lihtsalt üks krapsakas nimepilt! Kindlasti hakkaja poiss.

    4. Exhalt Shapiro
    Tean ühte sõpra, kes tõsiselt kaalutles oma nime Exhalt Shapiroks vahetamist. Mis on hella fucking balls to the wall awesome asi mida teha. Ta nimi, juhul kui küsite, oli Argo Tuulik. Mitte EXHALT SHAPIRO.

    ReplyDelete
  5. nimistu on tõepoolest märkimisväärne inspiratsiooniläte. kuigi vaagisin pikalt ka Breach Pizarro amüsantse nime kehandamist, otsustasin siiski moodustada Nihillius Bilago baasil uue nime. see peaks siis poeetiliselt jääma kuskile RK nimistu ja Peipsi Tindi vahele

    ReplyDelete
  6. nonii härrased - nimi võetud, asugem blogimaterjali omapoolse panusega väärindama!

    küsimused herr luigale:
    - kuidas kanda moesoovitust sirgeselgselt välja ajastul, mil kõikjal vohavad nö "hipsterid"?

    - milline oleks moesoovitus inimestele, kelle isik antud soovitust olemuslikult välja ei kanna?

    - last but not least: moesoovitus härraste kaaslannadele?

    ReplyDelete
  7. Hipster. See on muidugi naljakas konstruktsioon. Ma ei ole siiani päris täpselt aru saanud, mis üks hipster on ja mida ta teeb või kus on tema piirid. Tundub, nagu ta tegeleks maailmast ägeduse otsimisega, mis on ülepea see, mida inimesed teevad. Võib ka olla, et ta otsib seda ägedust kohati mingitest valedest kohtadest. See tüüp, eks ole, kellel on suured prillid, mittemidagiütlev veider soeng ja I [love] NY särk, seda inimest ei ole niikuinii üldse olemas, see on Photoshopis tehtud, selleks, et inimestel oleks mingi pedekas, keda vihata. Eelmine samalaadne tüüp, keda tegelikult olemas ei olnud, oli emo.
    See võib ka olla küsimus: "kuidas ma midagi lahedat kannan, kui märkimisväärne osa ühiskonnast üritab midagi lahedat kanda või "teistmoodi" välja näha ja sa ei taha olla identifitseeritud selle osaga ühiskonnast.
    Ma leian, et see on ülepõdemine ja edevus. Lõppkokkuvõttes tõestad sa inimestele seda, mis tüüp sa oled, ikkagi selle jutuga, mida sa räägid ja eluga, mida elad. samuti on hea märk see, kui sa oled rahul sellega, mis sulle peeglist vastu passib ja tunnetad oma kõvadust.

    Moesoovitus inimestele, kelle isik olemuslikult välja ei kanna. Well, mõttetu on mõelda, et see mu viimane moepostitus on. Ma üritan nimelt häbitult lugejanumbreid tõsta ja kirjutada kõigest, mis mulle kunagi hea mõttena on tundunud. Aga, ma arvan et mõned guide-line'id on.
    Mustrijopet ei peaks kandma. See oli viimati äge aprillirahutuste paiku, kui tundus, nagu kõik kannaksid mingit urban kamo ja kohe läheb andmiseks. Targem on valida selle asemel massilisemalt levinud toodetest see unit-tüüpi hallikasroheline jope. Mõnusalt Mao Zedong ordinary-regular minek. Samuti ei soovita ma kanda neid pükse, mille vöökoht on nii madalal, et persepragu paistab. Ma tean ainult ühte tüüpi, kes selle õnnestunult välja kannab.
    Üldiselt tasub välja näha normaalne ja ei tasu välja näha nagu idioot. Ilus dressülikond oleks suhteliselt vaimukas ja originaalne asi, mida näha. Allthat.

    Moesoovitus härrade kaaslannadele jääb suures osas ära, sest ma leian, et kaks inimest hästi kokkusobitatud riietega on üks kodanlik konstrukt. Kuigi kaks sõjaväelistes paraadmundrites inimest näeksid koos muidugi head välja. Üldiselt pakun ma inimestele lähtuvalt oma ideoloogilistest veendumustest sooülest moodi, nii palju kui vähegi võimalik.

    ReplyDelete
  8. PS. X. Rostov andis mulle just teada, et ta on solidarnosti mõttes paar viimast päeva frakiga ning sokkideta tšillinud ja et maika on seal all jumala normaalne.

    ReplyDelete
  9. Jah, hüvad mõtted Martinilt. BDU ja M-65 jakid (nn unit-tüüpi joped) jätke aga minu hooleks. :)

    ReplyDelete
  10. Mine perse kui palju postitusi ma mais 2010 tegin. Kokku tuli ka sitaks. Tr'ull aeg oli rai, '/UM põles heleda leegiga, kogu aeg oli midagi tšekkida.

    Ja mäletad, kui kodanlik kõik toona tundus?

    ReplyDelete