Tuesday, June 15, 2010

Filosoofiline stiilinõuandla: Weiningeriaan


"Ainult vaimselt alaarenenu kahtleks mehe ülemuslikkuses naise suhtes: kõik inimkonna vaimsed ja materiaalsed väärtused on mehe poolt loodud. Naise armastus mehe vastu on 50% loomalik kiim ja 50% vihkamine. Naine on negatiivne ja passiivne, mees positiivne ja aktiivne - selle avaliku saladuse taasavastas ja avalikustas Otto Weininger oma raamatus. Ning see - naise loomuse ja essentsi avastamine - läkski talle maksma tema elu."
-August Strindberg, 1903, nekroloogis Otto Weiningerile


TÕMBA ENDALE OTTO WEININGER PEALE!

Täna õhtul är
a meelita, ära luiska ega kelgi! Tõmba tšikid tõega rajalt maha. Ütle neile, et juba Aristoteles mõtles selle asja peale natuke ja leidis, et naine ei ole täielikult inimene. Paljunemiseski on vaja mehelikku hingestavat essentsi naise inertse, passiivse lumpen-essentsi ülesäratamiseks. Hiljem võttis Hegel teatepulga üle ja leidis, et naise ja mehe vaheline erinevus on umbes nagu looma ja taime vaheline erinevus. Schopenhauerile Hegel ei meeldinud, aga ühes asjas olid mehed ühel meelel: naise loomuses on käsku täita. Siis läks jälle noor Friedrich Wilhelm piitsaga naistesse ja teatas, et "pinnapealne" on nende kohta veel liiga palju öeldud. Ütle sellele tšikile kõike seda ja kui peaksid tahtma poeetiliseks minna, siis ütle, et ta silmad on küll ilusad, aga petlikud. Seal taga näed sina, Otto Weininger - kogu Õhtumaade misogüünia-traditsiooni loogiline lõpplahendus - kõigest aherainemägesid.

TŠIKID LÄHEVAD HULLUKS SU SEKSIKA PSEUDOTEADUSE PEALE!

Tea, et tõelisele weiningeriaanile ei piisa tõdemusest, et naised on frivoolsed ja pinnapealsed. See on su külapoe ees õllepudeliga vibutav naistevihkaja. Tõeline wei
ningeriaan on naiste vihkamise ümber ehitanud kogu oma maailmapildi. Viha naiste vastu on temas võtnud lausa kosmogoonilised mõõtmed, kogu maailm koosneb mees- ja naisessentsist. Eriti bioloogilised vormid. Viita Steenstrupile, Taani zooloogile, kes väitis, et sugu eksisteerib igas organismi rakus. Osta sellele chicale kosmo ja räägi talle arrhenoplasmidest ja thelyplasmidest. Vii ta ajarännakule möödund sajandivahetuse Viini, kus teadus oli veel uljas ja fantastiline! Kus naise igas rakukeses ulpisid jäledad thelyplasmid, tekitades vaimunõtrust ja aatevaba elustiili. Siis raba ta jalust viidates inimembrüo varajastele arengustaadiumitele, kus genitaalid on juba tekkinud, kuid sugu pole veel defineeritav. Räägi talle, kuidas sealt on pärit rudimendid nagu rinnanibud mehel ja müstiline "lanugo" naistel, kuskil seal, kus meestel on habe. Võta neiul piha ümbert kinni, tõmba ta jõuliselt enda vastu ja sosista talle kõrva oma weiningeriaanlik mööndus: igas meesorganismis on mõningal määral amorfset, vormitut thelyplasmi. Nagu igas naisorganismis on uljast arrhenoplasmi. Tähendab - lootust on.

Siis naaldu talle lähemale, kõdita oma vägevate vuntsidega ta naisehuuli. Firmly, without mercy, you move in for the kill: puhas naisollus ise on eimiski. See on sügavik, must sügavik, naine on konkreetselt ja ümberpöördumatult mittemiski.

Eriti jäledalt palju naisalget ulbib just juudi meeste rakkudes, teatad sa siis kiretult tagasi baariletile lösutades. Ära anna naisele, mida naine tahab. Ära sukeldu sügavikku.

PANE MÕNUSAT ANTISEMITISMI!

Sinul, endale Otto Weiningeri peale tõmmanud noorel mehel, võib olla r
aske mõista, miks sa nüüd veel juute ka vihkama pead. Kas sellest kõigest ei piisa siis juba? Oli ju Weininger ise ka juut!
But wait! 1902 aastal näeb noor Otto Weininger Wagneri "Parsifali". Heroilise juudiviha atmosfäärist kannustatuna kuulutab ta ennast protestandiks. Sealt edasi tõmbab Weininger naise ja juudi vahele võrdusmärgi. Hiljem teeb Hitler Weiningerile komplimendi: "oli üks hea juut ja see ka tappis ennast ära."
Weiningeri austajate hulka kuulub ka Ludwig Wittgenstein, üks XX sajandi kahest mõjuvõimsamast filosoofist. Wittgensteini tõmbas Weiningeri geeniuseteooria. Lihtsustatult näeb see välja nii: mehistest arrhenoplasmidest ebatavaliselt tulvil suurvaimul on kohustus oma loodusest antud geniaalsust täiuslikkuseni arendada. Ka Wittgenstein oli arrhenoplasmidest lausa higilõhnaline ja leidis, et ta on geenius. Ei tule kellelegi üllatusena, et ka Otto Weininger ise oli geenius. Nii peab enda kohta arvama iga õige weiningeriaan.

GO OUT WITH A BANG!

Aasta pärast kustumatut Parsifali-kogemust annab Weininger välja oma suurteose "Sugu ja Iseloom". Selleks ajaks on ta ka filosoofia doktor. Teose menu jätab Weiningeri arvates soovida. Ta üürib toa aadressil Schwarzspanierstraße 15. Seal suri Ludwig Van Beethoven ja Selles toas laseb Weininger endale kuuli pähe. Ta on 23 aastane.

Oma sõpradele jätab noormees endast järgmise mälestuse:

"Olles kord ta nägu näinud, ei suutnud keegi seda unustada. Ta laub
a suur kuppel oli selle märgiks. Ta nägu oli kummaline tänu ta suurtele silmadele; pilk nendes tundus kõike ümbritsevat. Hoolimata oma noorusest ei olnud ta nägu kena, see oli üpris inetu. Mitte kordagi ei näinud ma teda naermas või naeratamas. Ta ilme oli alati väärikas ja tõsine. Ainult kevadel väljas käies näis ta lõõgastuvat, siis muutus ta rõõmsaks ja säravaks. Nii mõnelgi kontserdil kiirgas ta rõõmust. Kõige imelisematel hetkedel, mis me koos veetsime, eriti kui ta rääkis mingist mõttest, mis teda huvitas, olid ta silmad rõõmu täis. Muidu oli ta ilme läbistamatu. Kuni viimase paari kuuni oli võimatu tema näost ühtegi märki leida selle kohta, mis oli toimumas ta hinges. Tihtipeale tõmbas ta oma näo krimpsu, nagu väljakannatamatus valus. Kui ma talt selle kohta küsisin, taastas ta koheselt enesekontrolli, andis ebamäärase või põikleva vastuse ja tegi muud juttu, muutes edasise küsitluse võimatuks.

Ta isiksuse mõju avaldus kõige enam öösiti. Ta keha näis kasvavat; tema liigutustes oli midagi ebamaist, olek ja maneerid tundusid deemonlikud. Ja siis, nagu see kohati juhtus kui vestlus läks kirglikuks, vehkis ta vihmavarjuga õhus, nagu nähtamatu vaimuga võideldes. "


Ja lõpetuseks midagi naistele silmarõõmuks, vasakult paremale: August Strindberg, Arthur Schopenhauer, Georg Friedrich Wilhelm Hegel ja Friedrich Wilhelm Nietzsche


FILOSOOFILINE STIILINÕUANDLA: WEININGERIAAN

33 comments:

  1. Nietzschest:
    Üks daam olla Nietzschele öelnnud: "Ma tean, miks te meile oma raamatuid lugeda ei anna. Ühes te kirjutate:"Sa lähed naise juurde? Ära unusta piitsa!" Filosoof vastanud,et temast ei tule yldse nii aru saada.
    "Selge,et oma ilmsi esinevates unedes oli ta sõjamees, mitte professor. Inimesed, kellest ta vaimustus olid sõjamehed. Tema- nii nagu iga teisegi mehe- arvamus naiste kohta on vaid selle tunde objektivatsioon, mis nende suhtes tekib. See tunne oli, aga ilmselgelt hirm. "Ära unusta piitsa" - kuid yheksa naist kymnest oleksid selle piitsa tema käest ära kiskunud; ta teadis seda ning seepärast hoidiski naistest eemale ning lohutas oma auahnust mürgiste märkustega."
    (Russell, History of Western Philosophy, lk 734)

    ReplyDelete
  2. Muidugi võib pikalt ja laialt rääkida, kuidas N. ei olnud tegelikult naistevihkaja (ega võimufanatt ega veel nii mõndagi asja, mida ta kohta räägitakse). Võib vihjata ka mõnele ta üpris konkreetsele juhendile, kuidas teda lugeda tuleks ("mind tuleks lugeda HÄSTI").

    Aga liiga familiaarset noort ajalooõpetajat, kes kuhjab ajalooabsurdi üksteise otsa, see ei peata. Kui ütlesid naljaka asja naiste kohta, siis saad naljakate asjade ütlejate nimistusse.

    ReplyDelete
  3. PS

    August Strindbergi ja Miranda Kerri vaheldumisi vaadata on tõeline elamus!

    1.

    http://sas.guidespot.com/bundles/guides_9s/assets/widget_bfy5gK3tXegkJ4F_h5dqiB.jpg

    2.

    http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/August_Strindberg.jpg

    ReplyDelete
  4. See on üks oma jope ja meie kandi mees.

    ReplyDelete
  5. Goodone, RK.
    Arvan siiski, et samamoodi nagu filosoofia sõidab üle majandusfilosoofiast ja kõigest muust, sõidab psühhoanalüüs üle poolest filosoofiast ning ka Sir Wankaloti sausage fest'ist.

    To be more specific, my guess is http://tinyurl.com/Mysogyny1899

    Ehk Freud sigar näpus konstateerimas, et Weininger oli suhtlemishäiretega megalomaan, kes reede õhtuti pihve saia vahele toppida ei saanud ja hakkas seetõttu fantaseerima vakuoolidest ja arhennoplasmidest.

    Probleem jääb, mida kuradit teha selle ülejäänud filosoofia poolega, kus kükitab Diogenes (ja äkki ka Nietszce)?

    NB

    ReplyDelete
  6. Psühhoanalüüs on küündimatu, sellepärastet ta taandab kogu inimpsühholoogia mingile ühele impulsile, Freudi järgi sugutungile ja Adleri järgi võimuihale. Jung on neist vendadest kõvasti mõistlikum, kuigi tema klubisse uuluda mingi liiga hea mõte ei ole, sest ta leidis mingil hetkel, et oleks hea mõte taandada inimpsühholoogia maagiliste kimääride arhetüüpidele, mis võlujõul meie kõigi alateadvustes pesitsevad.

    Tänapäeva psühholoogia on suurelt osalt nagu pseudoteadus. Nagu arst mängiks patsiendiga mingit numbrikestega nikerdamise AD&D-d eesmärgiga rohkem ravimit ja eneseabiraamatukest müüa. Tõsiseltvõetavuse osahulga kohta puuduvad täpsed andmed.

    ReplyDelete
  7. Ja ennem, kui sa Weinimgeri kallal kobisema hakkad, ole ise 23-aastaselt filosoofiadoktor ja lahenda naisküsimus.

    ReplyDelete
  8. Mysogyny, Nietszce... kommentaaride parandamise võimalus oleks tänuväärne.

    Martin, olen osaliselt nõus.
    Minu point oli, et suur osa inimetegevusest, sealhulgas filosoofiast ongi taandatav lihtsatele impulssidele, näiteks seesama Weininger, ja sinna ossa ei ole eriti põhjust Suurte Vastuste otsingute raames tšekata.

    NB

    ReplyDelete
  9. Ja mis huvi peaks mul olema enda Weiningeriga benchmarkimiseks? Perspektiiv jobihaisust läppunud toas küünlavalgel rämedalt teadmisi sisse ahmida, ja need mingite arhennoplasmidena uuesti välja paisata ei ole just minu cup of shit, isegi kui sellega kaasneb doktorikraad.

    Pigem siis juba tõesti Pascal.

    ReplyDelete
  10. "Perspektiiv jobihaisust läppunud toas küünlavalgel rämedalt teadmisi sisse ahmida, ja need mingite arhennoplasmidena uuesti välja paisata" on kõige romantilisem ja ilusam asi mida oma eluga üldse ette võtta võiks.

    Kolin Pärnusse ja teen just seda.

    ReplyDelete
  11. Ennast Weiningeriga benchmarkida on mõtet põhiliselt siis, kui sul on juba loomupäraseid kalduvusi eeldada, et plikad on nõmedad. Või kui sa tahad oma fantaasiafašismi ägedamaks saada.

    Weiningerile psühhoanalüüsiga peale lennata ja taandada ta misogüünia sellele, et ta oli nohkar ja ei saanud piisavalt keppi on küündimatu. Ta oli kahtlemata oma ühiskonna peegel. Tema ühiskonnas sai tema seisusest mees keppi, kui käis pordumajas või oli abielus. Pordumajja minna oli nõme selles suhtes, et sealt võis süüfilise saada ja mõnedele inimestele ei olnud see moraalselt vastuvõetav. Abiellumisega jälle oli igasuguseid hädasid. Vaevalt, et kodanlik moraal neil midagi eriti nagu, teha lubas.
    Tänapäeval on meie olukord mõneti mutunud. Analüüsida on seda raske. Kuid kindel on see, et suur osa ühiskonnast tõmbab endale ikka veel Otto Weininger peale.
    Miks?

    ReplyDelete
  12. Jah, sul on õigus. Krt ma mölisen siin peamiselt mölisemise pärast. Mõnus. Aga vaadake, asi on selles et ükski neist postidest ei tegele selle algselt püstitatud küsimusega, et "kuidas siin planeedil olla või nii". On hoopis arutelud teemal kas jobine küünlavaha on lahe või mitte ja kas stiilsem (WTF?) on Diogenes või Wankalot.


    NB

    ReplyDelete
  13. krt kirjutasin postitust sinuga samal ajal, eelmine mõeldud vastusena rostovile

    ReplyDelete
  14. no krt, kõik on bloody ühiskonna peeglid. mis siis? miks ei või peale lennata? aastal 1899 või 1636 olid inimesed põhimõtteliselt teistsugused kui täna?

    ReplyDelete
  15. mis "tema ühiskonnas"? 1890ndad (gay nineties) olid samahästi kui eile.

    ReplyDelete
  16. minnes tagasi asja juurde, siis tegeleda tuleks filosoofia selle osaga, mis käsitleb küsimusi, mida millegi muu kui filosoofiaga käsitleda ei saa. naisküsimus siia ei kuulu.
    tegeleda tuleks asjadega, millele ei saa psühholoogia ega millegi muuga peale lennata. Weininger oli luuser kuival ja kogu lugu. Kuigi pick-up lainina on vakuoolid muidugi kõvad

    ReplyDelete
  17. "Kuidas siin planeedil olla" ei vii mingite eriti põnevate filosoofiliste vestlusteni. Suht ülbe on küll kui Spinoza alustab "Eetikast" küsimusega: mida tasub teha selles maailmas ja siis läheb suhteliselt veenva hookus-pookusega seda küsimust lahendama. Senimaani tundub kasutuskõlblik kui tuleb välja, et ilma jumalata hookus-pookus ei tööta. No tõesti! Mis siis kui ma olen mingil ajaloolis-füsioloogilisel põhjusel ära lõigatud sellest olendist? Pöördumartult?

    Siis võib Kanti vaadata, kes ka oma valgusest katedraali selle küsimuse ammendava lahendamise suunas ehitab. Olevat vist päris hästi hakkama saanud ka ja võluolendeid ei ole vaja, aga kas sina oled piisavalt intelligentne JA püsiva loomuga, et kõik "Kriitikad" läbi lugeda? Mina ei ole. Võibolla kunagi olen, but I don't see it happening kui mul on Wittgenstein ja kogu ülejäänud XX sajand, kes Suure Mängu jätkamise nimel nihilismiga ära õõnestasid selle Saksa idalismi alustalad. Ronid wittgensteini redelit mööda üles ja siis näed, nagu Lovecrafti õudusjutus, et linna taga on üks teine linn, alien geometry and nothing. Mis sellestki siis kasu on?

    Natuke vinguv aga väga ladus kokkuvõte algajale (st sa oled seda kindlasti juba lugenud) on Kolakowski megahitt "Horror Metaphysicus".

    Sealt saab kaugemale minna ka, sa võid endale oma isiklikest läbielamistest ja näppusattunud raamatutest filosoofia ebaõnnestumise ajaloo kokku panna. Kiruda seal neologismide väljamõtlemise masinaid, sülitada nende monaadide peale! Võid seal kritiseerida XX sajandi prantsusemekilist kokifilosoofiat jne.

    Lõpuks jääb midagi pinnale ja seda me niikuinii teame, mis see on. Keskkond määrab: at the end of the day oleme me kõik enam-vähem ateistlikud eksistentsialistid ja loome kaelani must pullover seljas sõpradega juttu rääkides tühjusekuristiku kohale inimlikku tähendust, mis ebainimlikus maailmas seesmiselt puudub.

    Olgu see tähendus siis kasvõi nihilism.

    I have spoken.

    ReplyDelete
  18. panen ette uue formaadi kasutuselevõtmise: igale filosoofiapostitusele võiks järgneda väike praktikum/seminar/vestlus autori etteantud küsimustel ja järgnenud vestlus võiks olla ka järgmise postituse lähtekohaks? i promise to behave

    ReplyDelete
  19. No sa võid võtta seda niimoodi, et pedene sensei räägib sulle kümme lugu ja siis sa mõistad.
    Stiilsus filosoofia juures, eks ole, on oluline. Stiilsus on esteetiline element. See on põhiline argument munaste positivistide ja Richard Rorty vastu. Sul on nagu valikud, need on enamasti esteetilised valikud. Diogenes vastab muide selle peale, kuidas siin planeedil olla sellega, et sa oled koer ja peaksid tünni elama ja mitte endale asju ette kujutama ja Weininger lasi endale kuuli pähe.
    Kas sul on lootus, et keegi siin ZA/UM-i blogis ütleb sulle, kuidas PÄRISELT on?

    Mõttetu on mõelda, et ühiskond ajas täiesti muutumatu on. Meil oli kümme aastat tagasi ka teistsugune ühiskond kui praegu. Aastal 1636 oli sotsiaalselt näiteks palju aksepteeritavam oma naist peksta ja terve suur hunnik inimesi ei osanud oma nime kirjutada. Aeg oli samuti,well, teistsugune, ilma nende minutite ja sekunditeta ja kell vedeles ainult vähestes kohtades. Ja filosoofiaga on mõtet läheneda peaaegu kõigile kõsimistele, sest filosoofia on usaldusväärsem kui teised distsipliinid.

    ReplyDelete
  20. Lisaks sellele ausalt öeldes meeldivale küttele siin, pean (vist veidi maha jäänuna) ütlema, et Weininger pidas ennast justnimelt rohkem psühholoogiaga tegelevaks. See ala kuulus siis (nagu tänapäevalgi, ainult et siis ka akadeemilises süsteemis) filosoofia alla.

    Ta isegi näitas Freudile oma raamatu käsikirja. Freud soovitas tal selle avaldamata jätta.

    NB! Praktikum/vestlus mis viib järgmise postituseni on tegelikult juba mõningal määral eksisteeriv süsteem, nii käivad asjad lahtisel foorumil. Kõige parem viis seda rakendada on laiendada oma kommentaar postitusega, nagu ma tegin naiste ajakirjanduse odava kõmutekitajaga, mis alguses oli vastus Mudlumi üleskutsele kuskil kommentaariumius. Selle protsessi tahtlik reglementeerimine viiks jäikuse, sunnituse ja ebaõnnestumise radadele.

    Küll aga näen ma unes hunnituid iseliikuvaid vankreid. Ilmsi veel ei näe...

    ReplyDelete
  21. Martin, of course ei oota ma mingit teadmist, mis shine a light kogu mu ülejäänud elu peale. ma ootan pigem, et vestluse käigus avaneks uusi vaatepunkte, kust on senisest laiem vaade maailmale. stiiliküsimus filosoofia juures on selles mõttes dead end. me kõik teame, mis on stiilne, eksole, ei nõua erilist pingutust.

    ReplyDelete
  22. Küll aga näen ma unes hunnituid iseliikuvaid vankreid. Ilmsi veel ei näe...

    tuul puhub.
    kõrkjad kahisevad.

    ReplyDelete
  23. Stiiliküsimus ei ole mitte sellepärast dead end, et ta ei nõua erilist pingutust; ta ei nõua erilist pingutust sellepärast, et stiiliküsimus on lahendus.

    Did I or did I not say it's keepin it cool, with a touch of Kamus?

    See ei pruugi igavesti nii jääda, täiesti heegellik on tunnistada, et kunagi oli Kantil õigus aga nüüd töötab see värk ja homme mingi muu. Ja see ei PEA mingi eriti vapustavalt hästi töötama praegu, vaevalt aastal 700 olid KÕIK kristlikud talupojad "õnnejunnis" nagu 90ndatel öeldi.

    Mulle ühesõnaga töötab mingi asi, mingi asi moodustab maailmakäsitlusliku keskme. Mingi asi mille poole ma pärast kuitahes wild intellectual adventures into bergsonism alati tagasi tulen. Iseenesest. See sobib hästi kokku mu vihaga keskklassi vastu ja kultuurilembeline ning palju mänguruumi pakkuv on ta ka.

    Vahepeal on tore lugeda mineputsikuirasket päris filosoofiat aga siis tekib tunne, et selle päriselt igapäevaseks rakendamiseks peaks ennast raaliks ümber ehitama. Ei viitsi Tartusse filosoofiat õppima minna. Niikuinii jooksin ennast õppimise asemel sandiks ja hüppaksin armuvalus vääneldes kirikutornist alla.

    ReplyDelete
  24. No child is bad from the beginning
    They only imitate their at-mos-phere
    Prince, 1981

    ReplyDelete
  25. Tõmba-endale-Prince-peale artikkel, ootan huviga!

    K.

    ReplyDelete
  26. jah, tülgastus* kodanluse suhtes on ka minu maailmapildi vankumatu osa. see on üks neist vähestest asjadest, mis seisab ka siis kui kõik muu kildudeks kukub. ja kõik muu on kildudeks kukkunud mitu korda.

    *tülgastus on minu puhul õige sõna. vihkamine on aktiivne ja siduv. sa vihkad inimest, paned talle molli ja oled sellest hetkest tema osa. tülgastamine on passiivne. siin on mingi distants kuid puudub igasugune aktsept või tolerants.

    ReplyDelete
  27. Nonoh, ka kodanlane on inimene. Ma kutsuksin ka seda väikest ühiskonnakildu siin ZA/UMis üles suuremale sallivusele. Millele me siis ennast vastandaksime, kui kodanlust poleks? Kodanlus on meiesugustele bezdelnikutele ainuke õigustus.Ja igasühes meis on natuke kodanluse thelyplasmi.

    ReplyDelete
  28. Kui nüüd mingit optimismi üles näidata, siis on nii et kui kodanlasel lootust ei ole (st kui ta ei suuda oma väärtusi ja moraalinorme millegiks inimlikuks arendada) siis ei ole inimkonnal praegusel ajahetkel üldse lootust. Sest - kujuta ette sellist inimkonda, kus KÕIK inimesed on kodanlased!

    Aga see teema, ma kardan, vajaks juba eraldi postitust.

    ReplyDelete
  29. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  30. Mu sõbrad, siin
    http://www.postimees.ee/?id=278373&com=1&lk=2
    ilmus selline kommentaar:

    Semiootika...mmmm
    21.06.2010 11:52

    "Teadus", millel puudub funktsioon ja väljund. Ainult üks aste madalamal filosoofiast, mis on nohkaritest meeste mängumaa, kes ei oska naisi sebida ja siis pressivad oma seksuaalse frustratsiooni arusaamatutesse kirjutistesse.


    Tundub olevat kannustatud meie siinsest väikesest vestlusest.

    Distantseerin end sellisest üldistusest ja väidan, et filosoofia on oma suuremas jaos väheseid asju üldse, millel on funktsioon ja väljund.

    Mulle on raskesti vastuvõetav kõigest Weininger - nagu ka kõik muud mõtlejad, kes leiavad, et

    Ainult vaimselt alaarenenu kahtleks mehe ülemuslikkuses naise suhtes: kõik inimkonna vaimsed ja materiaalsed väärtused on mehe poolt loodud.

    Võiks ju nõustuda aga lubage küsida, millised vaimsed ja materiaalsed väärtused? Arvutid, et saaksime netis naisi alasti kujul vaadata? Instant messaging ja Karamzini luule nende sebimiseks?

    Tänan!
    CK

    ReplyDelete
  31. http://www.youtube.com/watch?v=GUl9_5kK9ts

    ReplyDelete
  32. O' where hath mein HOMOEROOTILINE INTERLYYD gegangen?

    ReplyDelete