Thursday, June 3, 2010

Naiste ajakirjandusest hullunud anarhisti pilguga

d
Mul on lähedasi inimesi, kes elatuvad naisteajakirjade olemasolust. Samas on nad andekad ja tugeva tahtega inimesed, kes saaksid naisteajakirjanduse täielikul ja pöördumatul hävitamisel kindlasti ka kuidagi teistmoodi hakkama.

Sellepärast ma ütlen nüüd, et minu jaoks ei ole selle nähtuse näol - Gossip Girlist kuni ajakirjani Eesti Naine - enam ammu tegemist mingi süütu lollusega, mille vihkamisest ma ennast kõrgemal arvan seisvat. Minu arvates, ja eriti praegusel ajal, on see inimsust alandav, eesmärgipäraselt nihilistlik, täielikult korrumpeerunud inimtegevuse valdkond, mis tuleks maa pealt pühkida.
Kogu ta maastik tuleks katta napalmivaibaga, kusjuures hukkuma peaksid ka süütud kõrvalseisjad - mõni mitte päris ründavalt vaimuvaene väljaanne või telesari - tagamaks päris hingesita täieliku põrmuvajumise.

Filmikriitik Matt Soller Zeits, internetiväljaandes IFC:
""Sex and the City 2" is more than harmless escapism. It's an accidental candid snapshot of the sick, dying heart of America, a film so pleased with its vacuous, art-free extravagance that its poster should be taped to the dingy walls of terrorist sleeper agents worldwide. More depressing and alarming than the movies themselves is the notion that a certain culture, a certain mindset, birthed it, without a pang of remorse or even apparent self-awareness, much less self-criticism."

Selle sentimendi võib lugaja laiendada kogu naistele suunatud meediale. Sarnaseid sõnavõtte olen käesoleval ajal lugenud paljudest Ameerika väljaannetest. Tundub et sealsed vaimurüütlid on otsustanud kahtlused kõrvale heita, leegitsevad mõõgad käes kuulirahesse söösta. Oleks viimane aeg kodumaal midagi sarnast ette võtta.

Ja nüüd, ennetades teema käsitlemisel tekkivaid kitsaskohti:

1) Minu üleskutsel põrmustada naistele suunatud meedia ei ole sugurollidega midagi pistmist. See ei ole "mehed on Marsilt, naised on Veenuselt" jutt. Seda juttu on juba piisavalt räägitud ja põhiliselt just sellessamuses meedias. Ärme tekita seda juttu juurde, ärme võrdle naiste ajakirjandust meestele suunatud ajakirjandusega, paneme talle lihtsalt tule otsa ja vaatame, mis saab.

2) Samuti ei ole üleskutsel midagi tegemist moe ja glamuuri kritiseerimisega. Mõlemat ma armastan. Ma tahaks näha moevaldkonnas töötavaid poisse ja tüdrukuid oma armastatud glamuuri inimesele tagasi võitmas. Mis on tõeline glamuur, mis on see salapärane loor hommikuse pargi kohal, kus noored ja ilusate kehadega inimesed on oma moekatest rõivastest (suuremal määral) loobuda otsustanud - seda ma usun, et te teate. Kui te seda naiste ajakirjandusest lahti harutada ei suuda, siis ei tea, ega ole seega oma töös selle tegemiseks piisavalt head. Ma usun, et ammu töötab selles riigis antud valdkonnas liiga palju inimesi, mis omakorda matab enda alla need vähesed, kes moes ja moefotograafias päriselt andekad on.

3) Ei ole minu koht oma hävitusfantaasia toetuseks mingeid numbreid välja tuua. Kahtlemata on need õõvastavad, aga mind isiklikult ei huvita mitu puud või inimese väärtuslikku töötundi selle huinjaa alla läheb. Selline ettevõtmine on teretulnud, aga sellega võiks tegeleda keegi, kes on vihkamisest vähem pimestatud.
Samuti ei leia ma, et käesolevas üleskutses oleks mõttekas antud demonteerimisele saadetavat objekti täpsemalt defineerida. Nagu pornograafiaga, tunnen ma ta ära, kui ma teda näen.

4) Ma ei taha kuulda mingit juttu sellest, kuidas maailmas on pakilisemaid probleeme, millega tegeleda. Ei ole pakilisemaid probleeme kui terve tööstusharu, mille ainus eesmärk on poole inimkonna süstemaatiline idioodiks muutmine. Siin on sulle grupp inimesi, kes on kaaperdanud ilu, lõbujanu ja seksuaalsuse, andes nad sulle tagasi nii sügavalt ebainimlike moonutistena, et need sinu sünniõiguseks olevad voorused aegamööda sulle endale vastumeelseks muutuvad.
Poiss, siin on sulle tüdruk, kes ei ole mitte võitluskaaslane, armuke, fuuria või muusa, vaid vaimselt kompromiteeritud sitta sööv lehm. Tüdruk, siin on sulle poiss, kes tahab, et sa just selline oleksidki.

Artikli kirjutamisel soovitati mulle, et ma kirjeldaksin täpsemalt, mis minu arvates naiste ajakirjanduse juures eriti jälestusväärne on. Pärast lühikest mõtlemist leidsin ma, et mul on selle juures vastumeelne absoluutselt kõik. Ja ma olen ka väsinud ta üksikasjade peal hammast teritamast. Just sellisest vaimutsemisest, meediakriitikast ja võidu põlastamisest naistele suunatud meedia toitubki. Kui sulle tundub, et ma olen sita söömise metafoori oma artikli vältel üle kasutanud, siis tea, et see ei ole juhuslik. Antud meedia tarbimine on just selle kulinaarse toimingu vaimne vastend. Ja peamine põhjus, miks see sitt sulle lamineeritud ja teemantitega ülepuistatud tundub, on justnimelt see teravmeelne vastuseis, mida intelligentsia sellele osutab.

Mõned lugejatest võivad nüüdseks tunda ka raskesti seletatavat soovi illustratsiooniks olevat filmi päriselt näha, selle kallal teravmeelitseda. Teised jälle võivad arvata, et see oleks nö guilty pleasure. See ei ole nii. Ühel täiskasvanud inimesel ei tohiks üldse oma naudingutega seoses mingit süütunnet olla. See ei ole süü, mida sa tunned seda vaadates, ega ka nauding. See on sita maitse.

Seda on juba analüüsitud küll. Rohkem seda analüüsida ei tohi. Nüüd tuleb see hävitada, välja põletada, kanna all puruks litsuda.

5) Loomulikult ei ole kogu naistele suunatud meedia kanna all puruks litsumine päriselt saavutatav. Nagu nii mõnedki teised sõnavõtud selles samuses keskkonnas nimega "ZA/UM" on seegi mõttemäng. Sellegipoolest on igal avaldatud arvamusel võime legitimiseerida endas kantavat mõttelaadi. Ning veel - olles aastaid huijoobennõi vohamist võimetuna pealt vaadanud, karastagem ennast alljärgnevas kommentaariumis unistustega selle kõrvaldamisest. Fantaseerigem meetoditest ja moodustest, mida me selleks rakendada tahaksime. Tehkem seda vajadusel ka väljaspool seaduse piire, sest inimese kujutlusvõime on piiritu ja kõik, mis seal sünnib on seaduslik senikaua kui ta tegudena maailmasse projitseeritakse.

Sealt edasi muutub fantaasia kas revolutsiooniks või kuritööks, olenevalt asjaoludest.


Yours truly, Player Hater.
Viva la hate!

18 comments:

  1. This all makes PERFECT sense now!

    No üks idee, eks ole, oleks infiltreeruda sinna, kus nad neid teevad, ja asendada naisteajakiri vahetult ennem trükki minemist inimeste ajakirjaga. Kindlasti ei tohiks see VÕIMATU olla. Kaas võiks samaks jääda, et mingi paar tundi hiljem välja tuleks, millega tegu on.

    ReplyDelete
  2. Äkki kui korrigeerida sisu niimoodi, et ka see 10% mis ei ole tootereklaam vahetada reklaami vastu või lihtsalt välja edida - ma ei usu et toimetus erinewust märkaks.
    Samas on karta, et seda ei märkaks ka lugeja.

    Ei, situatsionistlikest vempudest siin ei piisa. Ma unistan Kultuuriparteist, mis teeks koostööd mistahes poliitiliste jõududega, mistahes nende ettepanekute poolt hääletades. Sellise partei eesmärk oleks ainult oma valimislubaduse ükskõik mis hinna eest täitmine. Enne igat valimist püsititataks üks ainus selline lubadus. Esimene neist oleks naisteajakirjanduse kiire ja armutu kõrvaldamine igapäevasest pildist, maksustades nad obstsöönsete erimaksudega. 110% protsendiline käibemaks trükiteenuste ostmisel peaks meeldima rohelise mõttelaadiga inimestele.

    ReplyDelete
  3. 10% väljaandest asendada reklaamiga? See on tehtud juba. Inimestele kuleb koju ajakirju, mis on absoluutselt eristamatud naisteajakirjadest, mille nimi on POE NIMI ja kus ongi ainult tootereklaam. Seda kusjuures tasuta.

    Kultuuripartei oleks hea ja normaalne ja põhjust naisteajakirjade sulgemiseks oleks enam kui küll. Üks parimatest põhjustest on muidugi seesama, millepärast Rootsis MISSIVALIMISED ära lõpetati j soolise võrdõiguslikkuse levitamine.

    Kuid ka töö ajutine halvamine ei ole väga halb mõte. Trükiajakirjandus kaaperdada, niimoodi, et nende artiklite asemel on meie omad, tundub äärmiselt nunnu mõttena. Vaata ka "Kaigastega varustatud maskidega bandiidid tungisid toimetusse, peksid ja mõnitasid töötajaid ja hävitasid inventari".

    ReplyDelete
  4. Minu kui selle sama kurjuse siseringi inimese arvamus ei erine antud teemal kuigi palju hullunud anarhisti kirepuhangust.
    Pakun välja sellise lahenduse, esiteks Vähem Tootmist- kui poleks kogu seda paska, mida mitu korda aastas ilu- ja kommertsmoe maailmas toodetakse poleks vajadust luua ajakirju, mis paari suhte-ja seksiteema varjus neid igakuiselt reklaamiks. Kui poleks reklaami, poleks ka sedasorti väljaandeid, sest ajakirjad ilmuvad puhtalt reklaamitulust.
    Teine lähenemine, keelata ära eraldi naiste ja meesteajakirjad ( kahtlemata on naisteajakirjad hullem teema, kuna naised saavad sellest tapvalt rohkem dammi kui mehed, aga armsad mehed on Luiksi mainitud 'pedeka' leiutamisest piisavalt traumeeritud, et ka nende edasisele arengule teeks head kui kõrvaldada selline pärssiv mõju nagu meesteajakiri.
    Neist kahest formaadist jäävad õhku teemaplokid, pakun välja, et tuleks teha valik, millised teemad väärivad kajastamist paberil ja millised teemad võivad levida näiteks internetis või läbi spets konsultantide. Loe oma ilu- ja tehnikauudiseid internetis või saa kord aastas kokku spetsialistiga. Seksi näitel- ajakiri seksist või siis loe oma seksiuudiseid internetist ja/või saa kord aastas kokku seksispetsialistiga, kes tutvustab, mida head on välja mõeldud ja kuidas seda enda jaoks toimima panna.

    Aga mis põhiline- sitaks vähem TOOTMIST. Ma tahan piiranguid, mitu arvutit, mp3 mängijat, huulepulka või parfüümi võib ühel brändil korraga pakkumises olla. Seda jama pole nii palju olla, most of it is pure trash.

    ReplyDelete
  5. 100% nõus. Kõigi eelkõnelejatega. Ma võtsin, Luiks, teie juurest ühe viimati kaasa.Polnud neid aastaid lugenud. Juba üheainsa ajakirja üheainsa artikli lugemisest tekib sul tunne et sa oled alaväärne kolmanda sordi olend, kes on puretud mitmesugustest psühholoogilistest hädadest.

    Võimalus nende vastu võidelda nr 1 on mitte iialgi osta mitte ühtegi sellist.
    Teine asi - kas nende hinda ei saaks kuidagi kruttida, et nr maksaks 100 krooni? Mingi naistekamaks? Savisaarel on hädasti raha vaja, kas ta ei võiks kehtestada muude absurdsete maksude kõrval ka sisutu ajakirjanduse maksu? Või siis nagu luksusajakirjanduse maksu, samuti kui rosinasaiale?
    Ja, võibolla on tõesti nii, et mida rohkem avalikke diskussioone ühiskonnas selle rõveduse vastu, seda tervemad sugupõlved peale kasvavad.
    Kas minu tütar hakkab neid ajakirju ostma, kui ta pole elus ühtegi ema laualt leidnud ja lugenud?

    Also - ma ei ole vaadanud ühtegi seksi ja linna osa nagu ma pole vaadanud mitte ühtegi seriaali peale salatoimikuid.

    Ja, NB: Levitage seda artiklit oma kuramuse suhtlusportaalides. Ärge jääge siseringi.

    ReplyDelete
  6. Kus häda näed laita, Muudlum. Levita ise seda oma kuramuse suhtlusportaalides:)

    Jätta salatoimikud oma viimaseks elus vaadatud seriaaliks on stilistiliselt ülinormaalne valik.

    ReplyDelete
  7. Kõige hullemad naistekate levimiskohad on ilusalongid.Ilusalong on määratu nakkuskolle. Ka need kes muidu ei osta ega loe kroonikat saavad seal selle sunniviisiliselt pihku. Seal peaks õigupoolest olema vaatamiseks ainult näiteks ilukirurgia õpikud ja raamatud nahahaigustest.

    ReplyDelete
  8. Mu süda laulab sees. Filmi lähen ikka vaatama, aga luban, et ei keskendu ei naudingule ega süüle, vaid sitamaitsele.

    ReplyDelete
  9. täielik RESPEKT! See on minu lemmik Player Hater, and i am with you in Hate of this kind of shit! :D

    ei, päriselt ka. see on väga hea artikkel, väga hea. syda läks kohe soojaks seest!

    revolutsioonis ja anarhismis alati teiega,

    mustkaartlane joanna

    ReplyDelete
  10. üks kõige jubedamaid lauseid on ilmselt "ma muidu naistekaid ei loe, aga VAHEPEAL ON ISEGI PÄRIS TORE (naljakas/humoorikas/põnev) SIRVIDA.". sellest hullemad saavad olla vaid "võtsin täna prismast toidu kõrvale ühe naistelehe ka" või "meie pere tellib kroonikat ja eesti naist".
    selline saast ei ole enam naljakas, see on traagiline. ja me kõik peaksime näitama selget eeskuju sellega, et me EI sirvi neid, isegi mitte ei puutu. seal ei ole mitte midagi uut.

    Mudlum, mul pole kodus samuti kunagi naisteajakirju vedelenud ja ma ei loe neid, seega vähemalt minu puhul on see tulemust andnud.

    ja hämmastav on see, kuidas naisteajakirjad suudavad alaväärsust tundma panna kõik, isegi piitspeenikesed plikad.

    ReplyDelete
  11. Mulle naisteajakirjad meeldivad. Aga mulle meeldib ka hullunud anarhism. Läki teiste blogide kommentaariumitesse sel teemal rüüstama ja põletama.

    NB

    ReplyDelete
  12. Näidake mõnda, ma võin natuke minna ja pruusata kuskil.Kommentaariumites hullamine on ju ka natuke nagu naisteajakirjad ja sotsiaalne porn.

    ReplyDelete
  13. "Mulle naisteajakirjad meeldivad. Aga mulle meeldib ka hullunud anarhism."

    Nihilismiga on alati huvitav vaielda. Kui sa vaidled näiteks osalusdemokraatia pooldaja või Milton Friedmaniga, siis sa vaidled teise inimesega. Kui sa vaidled nihilismiga, siis sa vaidled iseendaga.

    Sellises vaidluses pean ma otseloomulikult tunnistama, et ka mulle meeldib naisteajakirjandus. At the end of the day, muidugi ma näen ennast külitamas kõrghoone katusel, rehapulgahammastest naeratus näol, snaiper käes ja Stiina piknikutekil lahti.

    "Oh yeah, süütuse kaotamise jutud," ütlen ma, "Destroy the universe."

    Aga vaadates näiteks eilseid positiivseid külastajanumbreid on näha, kuidas ühiskonnas on selle värgi vastu mingi reaktsioon kogunemas. Et see nagu ei lenda eriti enam. Olenemata sellest, kas põhjuseks on muutus disainikeeles, kus materjalid olgu looduslikud ja kulugu ajaga (ei sobi klantskaane kujundiga) või näiteks kestev The Great Recession, nagu nad seda nüüd kutsuvad, on alati tore näha kui vähemalt mingi osa sellest maailmast on tema elanike jaoks hävitamist väärt.

    Nihilisme, c'est une humanisme - see on peen mäng sellepärast, et see on mäng tõega.

    "selline saast ei ole enam naljakas, see on traagiline."

    Ja selles mängus tõega ei välista miski ka taoliste seisukohtade täielikku tõekspidamist.

    PS

    "Filmi lähen ikka vaatama, aga luban, et ei keskendu ei naudingule ega süüle, vaid sitamaitsele."

    Atta girl!

    ReplyDelete
  14. Autor küll tunnistab, et on vihast pimestatud, kuid siiski ei piisa sellest, kui autor ütleb: nagu pornograafia, tunnen ma ta ära, kui ma teda näen. Autor küll ütleb, et tal soovitati täpsemaid näiteid tuua, kuid järele mõelnud, jõudis ta järeldusele, et teda segab kõik. Siiski, täpsemad näited on vajalikud. Hetkel on artikel pigem tühi sõnade loopime, seal juures muidugi väga hea ja kaasahaarav sõnade loopimine, kuid iga hea analüüsi võimega inimene peaks nägema, et autor ei põhjenda ega seleta oma seisukohti.

    Kes on tõeliselt andekas moes ja glamuuris ja kes selle üle otsustab?
    Kuidas väljendub täpselt ilu, seksuaalsuse ja lõbujänu kaaperdamine? Kas meestele suunatud ajakirjandus ei tegele sellega?
    Numbrite välja toomine on alati hea, see näitab, et autot on teemaga rohkem tuttav ja ei avalda lihtsalt arvamust ning ei loobi tühje sõnu.
    Mis on täpsemalt see sitt, mida me sööme? Kes otsustab, et see ja see on sitt ja see ja see ei ole?
    Kes on armuke? kes on fuuria? kes on muusa mehe jaoks? Ja kes on sitta sööv lehm?
    Kas meestele suunatud ajakirjanduse välja jätmine hetkel on seepärast, et antud artikel ei keskendu sellele ja või seepärast, et autor leiab, et selles valdkonnas on probleemid väikesemad või olematud?


    Kuna antud teema on ka mulle oluline ning pahameelt tekitav, tekitab minust pahameelt ka see, kui argumentatsioon puudub. Arvamust võib avaldada ükskõik kes, see ei tähenda suurt midagi. Selleks, et midagi muutuks, tuleb justnimelt... näpuga näidata, väga hästi asjad lahti seletada ning välja tuua konkreetselt, mis on pahasti ja ka see, mis võiks paremini olla... mis see parem on. Usun ka, et meestele suunatud ajakirjandusel on väga oluline suhe naistele suunatud ajakirjandusega ja isiklikult tunnen, et just esimene kaaperdab seksuaalsust enim, seal hulgas ka pornograafia.

    Olen muidu nõus, et naistele suunatud ajakirjandus on laastav ning naine ei ole iseseivumisest jõudnud mitte iseseisvumiseni, vaid on hakanud end objektiviseerima mehe kombel. Meeste maailmas... meeste reeglid. Naistele suunatud ajakirjandus on selle peegel.

    ReplyDelete
  15. Avant-garde kommentaar!June 5, 2010 at 3:35 PM

    Naine küll tunnistab, et on vihast pimestatud, kuid siiski ei piisa sellest, kui naine ütleb: nagu pornograafia, tunnen ma ta ära, kui ma teda näen. Naine küll ütleb, et tal soovitati täpsemaid näiteid tuua, kuid järele mõelnud, jõudis ta järeldusele, et teda segab kõik. Siiski, täpsemad näited on vajalikud. Hetkel on naine pigem tühi sõnade loopime, seal juures muidugi väga seks ja kaasahaarav sõnade loopimine, kuid iga hea analüüsi võimega inimene peaks nägema, et naine ei põhjenda ega seleta oma seisukohti.

    

Kes on tõeliselt andekas moes ja glamuuris ja kes selle üle otsustab?
Kuidas väljendub täpselt ilu, seksuaalsuse ja lõbujänu käperdamine? Kas meestele suunatud seks ei tegele sellega?
Numbrite välja toomine on alati hea, see näitab, et naine on teemaga rohkem tuttav ja ei avalda lihtsalt arvamust ning ei loobi tühje sõnu.
Mis on täpsemalt see sitt, mida me sööme? Kes otsustab, et see ja see on sitt ja see ja see ei ole? 
Kes on armuke? Kes on fuuria? Kes on muusa mehe jaoks? Ja kes on sitta sööv lehm?
Kas meestele suunatud sekse välja jätmine hetkel on seepärast, et antud naine ei keskendu sellele ja või seepärast, et naine leiab, et selles valdkonnas on probleemid väikesemad või olematud?



    Kuna antud teema on ka mulle oluline ning pahameelt tekitav, tekitab minust pahameelt ka see, kui argumentatsioon puudub. Arvamust võib avaldada ükskõik kes, see ei tähenda suurt midagi. Selleks, et midagi muutuks, tuleb justnimelt... näpuga näidata, väga hästi asjad lahti seletada ning välja tuua konkreetselt, mis on pahasti ja ka see, mis võiks paremini olla... mis see parem on. Usun ka, et meestele suunatud seksel on väga oluline suhe naistele suunatud seksega ja isiklikult tunnen, et just esimene kaaperdab seksuaalsust enim, seal hulgas ka pornograafia. 



    Olen muidu nõus, et naistele suunatud seks on laastav ning naine ei ole iseseivumisest jõudnud mitte iseseisvumiseni, vaid on hakanud end objektiviseerima mehe kombel. Meeste maailmas... meeste reeglid. Naistele suunatud seks on selle peegel.

    NB

    ReplyDelete
  16. Well.

    Tegelikult ma ei tea, kuivõrd sul on vaja analüüsida kuninga rolli ja ajalugu, et kuninga vastu olla või küsida, kes on kuninga võimulolekus süüdi.

    Mehe ja naise rolli ja seda, mis nendega halvasti on, käsitleb mõneti artikkel "Idioot 2: sotsiaalia."

    Naisteajakirjad, eks ole, on kodanluse relv, kapitali relv. See vaenlane on kehatu ja näotu, ta on kõikjalolev ega tule kusagilt. Naisteajakiri võtab emarolli ja määrib selle kodanluse ja tarbimisega kokku, sedasama teeb ta ökoloogilise mõtlemisega ja iluga, kõigega, mis talle hammaste vahele satub. Samuti teeb ta inimeste isiklikest situatsioonidest tüüpsituatsioonid ja annab talle õpetust kõikvõimalikes ja võimatutes situatsioonides. Ma ei tea, kuivõrd on vaja õpetada inimest suhtlema ja seksima. Kindlasti ei muuda see teda vabamaks inimeseks. Kindlasti muudab see teda rahulolematumaks ja õõnestab tema enesepilti.

    Hinnanguid annab antud artiklis ilmselgelt autor, toetudes oma kunstniku esteetilisele maailmatunnetusele. Kunstnikku tasub kuulata. Kui kunstnikke rohkem kuulatas, siis me elaksime linnades, mis näevad normaalsemad välja.

    Süüdistada praeguses olukorras "mehi üldiselt" või "meeste maailma" on üldiselt lühinägelik. Meeste maailm oli ära. Me elame praegu maailmas, mida teevad nii mehed kui naised. Nad teevad seda niimoodi, nagu nad teevad. Vaenlane võib olla kapitl või tarbimisühiskond, aga mitte "meeste maailm". vastandamise asemel on targem keskenduda inimese olukorrale üldiselt.

    Meestele sunatud ajakirjandus kultiveerib negatiivset mehe stereotüüpi samamoodi, kui see on naiste ajakirjandusega. Pornoajakiri ei ole muuseas enam eriti midagi. See on nagu auruvedur, pentsik ja naljakas, ei ärata enam räpaseid ihasid, vaid jätab leigeks või mõjub retrona. Samas on pornografia kui selline juba ammu oma harjumuspärastest raamidest välja ujunud.

    ReplyDelete
  17. Kas Hadjaid ei olnud mitte niisamuti mehi kui ka naisi? Meil võib olla tegemist mõne kergejalgse Legolasega.Kusjuures on fakt et naine ei põhjenda ega analüüsi oma seisukohti. Miks ta peakski, mees teeb seda tema eest.Naine - tunne, mees - mõistus.

    Kõige vahedam relv on ikka olnud demagoogia ja mittedemagoogia on ainult see kui inimene ausalt vihaseks läheb ja tal sõnad suus puterdama hakkavad.

    ReplyDelete