Wednesday, October 6, 2010

Kriipimisi kookonist

Tere! Täna tuli trükikojast minu uus luulekogu pealkirjaga "Kriipimisi kookonist". Tekste on raamatus 48, lehekülgi 96. Iga luuletuse lõpus on kirjutamise kuupäev. Ise ma veel seda näinud ei ole, viibin Tallinnas haigena. Kuid räägiti, et pidi ilus kõvaköiteline raamat olema. Postituse lõppu panen tutvumiseks raamatu avateksti.


siginemine

midagi rebeneb kuskil
vaikselt
väga vaikselt
koorub midagi rebeme seest
sammhaaval läheneb
omaenese hukule
millest alati midagi
järele jääb
olemise teine vorm
üksinduse paine
mis tasakesi väga tasa
hiilib rebeme kohale
ja upub sinna sisse
end kinni nõeludes
vaikselt väga tasa
väga vaikselt hulbib ta nii
sügaval omaenese sisekaevus
teretades vastutulijaid ja

neid on palju

väga palju
neil kõigil puudub nägu
asemel on valkjas kookon
nii üksinduse paine
vaatab kookoneisse
näeb nende tühjuses ennast
täidab need
valades neisse
enese vaikuse kaja

hääled hiilivad vaikselt
kohale

otsekui urgu
vaikselt väga vaikselt
jääb nii
see paine
minu tuhandesse erinevasse
sisekesta elama
ja seob mu enese tervikuks
nii moodustub minust
kera
mis jääb
kuskile
alatiseks alles


30.06.2010

5 comments:

  1. Ma kuulsin, et sa olid kusagil oma luuletuse ette andnud ja et jumala kõva ettevõtmine oli olnd.

    ML

    ReplyDelete
  2. Aitäh Luiks! Oli tõesti üks vahva üritus, õigesti kuulsid. :)

    ReplyDelete
  3. Jep, see oli kõva ettevõtmine. Selle nimi oli Attic T ja see oli kõige boheemlaslikum asi inimajaloos.

    Õnnitlused Joanna!

    RK

    ReplyDelete
  4. Aitäh aitäh! Varsti selguvad ka esitluse värgid, millest teada annan kindlasti aga aitäh jah õnnitluste eest. :)

    ReplyDelete