Tuesday, December 28, 2010

Kuidas Hugo Chavez sotsialistlikku revolutsiooni tegi

 
Selleks, et teada saada, kuidas asjad toimivad, tuleb järgi proovida, teab rahvasõna juba aastatuhandeid. Järgi proovimist paigal tammumisega võrreldes on ka huvitavam pealt vaadata ja arutada, mistõttu me ei tea suurt midagi arvata sellest, kuidas Soome peaminister Mari Kiviniemi poliitikas (või milleski muus) on, küll aga võiksime kõik kaasa elada, kuidas erumajor Hugo Rafael Chavez Lõuna-Ameerika ühes rikkamas riigis asju radikaalselt ümber korraldab.


Hugo Chavez on nüüdseks üle 10 aasta pukis olnud ja asju põhjalikult ringi sättida ta ei pelga. Natuke segaseks jääb, mis see on mida ta tahab saavutada, aga läbivad teemad on a) suurem sõltumatus maailmamajandusest, eriti USA-st ja suurettevõtetest, b) sotsiaalselt hooliv riik, kes paneb rõhku vaesemate ja diskrimineeritud ühiskonnagruppide toetamisele, c) Simon Bolivari promomine igal pool kus võimalik, ja d) demokraatliku korralduse jätkumine, rahvale antakse otsustus-võimu juurde, mitte ei võeta ära. Nendest kõikidest on ka riigis märke näha.

Teoreetiliselt on tema eesmärgiks ka riigi võimekus ise-ennast toita ja korruptsiooni vähendamine, aga kuna nende punktide kallal pole ilmselgelt asutud ja toimub pigem vastupidine, siis võib need võrrandist välja jätta.

Kokkuvõttes ei ole see sotsialism siin siis sugugi sarnane sellega, mida Nõukogudemaal, Hiinas või Kuubal näha on saadud, nii et härrat ei saa süüdistada lootusetu ürituse uuesti proovimises.

Kategoriseeriksin nähtud-kohalikega arutatud sammud järgmiselt*:

Mõistlikud:

- Välisfirmade kunagi ebamõistlikult soodsatel tingimustel tehtud lepingute tühistamine.
Venetsueela on loodusvarade poolest rikas, ent vaeste inimeste ja kehvade valitsejatega maa. Seda ära kasutades on suurkorporatsioonid kunagi sõlminud väga soodsatel tingimustel pikaajalised lepingud et neid loodusvarasid ja tööjõudu välja kantida, nende lepingute lõpetamine on ilmselt mõistlik. Vahepeal sai nagunii teenitud piisavalt.

- Suuremad sotsiaaltoetused ja diskrimineeritud ühiskonnagruppide (naised, indiaanlased) toetamine.
Ilmselt pole kahtlust, et normaalse ühiskonna ehitamise eelduseks on piisavalt haritud ja enesekindel rahvas. Venetsueelas on inimesed liiga vaesed, liiga rumalad , ei käi käi piisavalttööl ja on kehva tervisega, indiaanlasi on nagunii terves Ameerikas aastasadu ebaõiglaselt palju alandatud. Hugo Chavezi ajal on vaesuses elav osa rahvast langenud erinevate mõõdikute järgi 2-4 korda, paranenud on väikerahvaste õigused, tervishoid, haridustase jne. Kõik see pole muidugi mitte vähe maksma läinud.

Küsitavad:

- Kõikvõimalike reaalvarade natsionaliseerimine, sh välisfirmade kohalikud tehased, põllumaa jne.
Kohati on see õigustatud, niikaua kui natsionaliseeritakse ebamõistlikult soodsatel tingimustel (=korruptiivselt) müüdud vara. Aga, igasugune rekvireerimine peletab välisinvesteeringuid, mida alles arenev ja puuduliku infraga riik vajab nagu õhku. Lisaks, pikas perspektiivis on riik alati raiskav omanik, ja omanik olemine on mõistlik ainult julgeolekule olulistes või „monopoolsetes“ sektorites. HC aga natsionaliseerib üleliigses koguses kõike ja ei kavatse seda sugugi uuesti erastada.

- 21. sajandi revolutsiooni levitamine üle riigipiiride
Häid mõtteid on alati hea jagada, aga esiteks pole Venetsueelas endas need ideed sugugi veel tõestanud ja teiseks ei saa Venetsueela väikeriigina, olgugi läänepoolkera suurimate nafta- ja gaasivarudega riik, endale nii suuremahulist teiste riikide subsideerimist lubada (bartertehingud Kuuba, Boliivia jne, TeleSur, Banco del Sur). Mõistlikum tundub pigem endal masinavärk toimima saada ja alles siis ideesid eksportida, sisu rohkem ja vahendeid ka.

- Kõikide programmide teostus
Vaesemate kihtide aitamine on tore, aga esimesel jõulupühal sõjaväe poolt autokastidest kõikidele lastele hiiglaslike Barbie Beauty Salon and Kitchen Kit ja elektriautokomplektide jagamine (ühesuguste, sealjuures) on kaheldava tulemuslikkusega tegevus. Kui lugemisoskuseta inimestele lugema õppimiseks raha anda siis see on üks efektiivsemaid rahapaigutusi ilmselt, aga mõistlik oleks ka kontrollida, milleks nad seda raha kasutavad ja kas nad ka päriselt lugema õpivad, siin seda ei tehta. Hea arstiabi on ülioluline, aga kas ta peab olema kõigile piiramata koguses tasuta, sh tasuta helikopter, kui juhtud murdma jalaluu, on küsitav.

- Kohalike küla-ja linnanõukogude tekitamine
Erinevad asjad käivad kogu aeg (rahva)hääletusel. Kohalik teadmine versus täiendav bürokraatia. Hetkel tundub, et bürokraatia juhib.

Halvad mõtted:

- Hinnakontrollid ja valuutasüsteem
Selgituseks: Chavez lubab välisvaluutat kohalikuks vahetada kunstlikult kalli kursi alusel ja kohalikku välisvaluutaks väga soodsalt, aga viimase tegemiseks pead sa paar kuud või aastat loa taotlemise järjekorras olema. Paljudel toiduainetel on hinnapiirid, mistõttu neid pole kunagi saada, kuna nende tootmine maksab rohkem, ja pole seega vaeva väärt. Normaalset importkaupa mõistliku hinnaga pole ka saada (vt ülal valuuta vahetamine). Kuskil kohtades on mingid hämarad Valitsuse Supermarketid, kus kõik on kolm korda odavam, aga isegi kui ma nad üles leiaksin, kas on ikka mõistlik et kõik inimesed käivad üle linna koos ühes, kehva valikuga poes?
Miks see halb mõte on? No esiteks, eks ole, see ei toimi. Valuutat vahetatakse mustal turul, toitu müüakse ikka kallimalt sest süüa peab saama, ja kõik see on tehniliselt kriminaalne, mis tähendab, et hinnad kõiguvad rämedalt ja riskeerivad vahendajad saavad lõviosa kasumist. Hea sotsialistlik süsteem peaks nagunii toimima ka ilma selleta, et välismaailmaga kaubandust piiratakse ja siseriiklikult määrab hindu ametnike suva. Odavate hindade aluseks on efektiivne suures koguses tootmine, mitte seadused.

- Riigi militariseerimine
Arusaadav, et revolutsioon tekitab vaenlasi ja vajab kompromisse, aga see sõjaväelaste ja politsei laiamine kogu riigis, hämarad mehkeldused Kolumbia guerilladega, ja kalli Vene sõjatehnika kokkuost, no see lihtsalt ei ole hea mõte.

Ilmselt peaks ka Bolivari-ülistamise liitma siia viimase kategooria alla, aga no selge on see, et Bolivar oli tähtis, ja võibolla on hea, et keegi teda ikka meeles peab, isegi kui pisut liiale minnes.

Tervitades ja häid pühi soovides Puerto Colombiast.

*Disclaimer: olen Friedmanistliku hariduse saanud liberaal.
** Mida Hugo täpsemalt teeb, loeme ajalehest (või vahel ka Wikileaksist).

36 comments:

  1. My 2 cents.
    Et kõikvõimalike reaalvarade riigistamine peletab välisinvesteeringuid on probleem lühiajalises plaanis. Riigistamise fundamentaalne ja pikaajaline probleem on vana hea turuhindadel tugineva adekvaatse majandusarvestuse pekki keeramine.
    Sarnaselt NLiiduga selgub ühel hetkel, et riigi juhtkonnal polegi võimalik hinnata, milline ressursikasutus kui efektiivne on. Lokkav korruptsioon ja suhteline vaesus võrreldes välisilmaga on sure thang.

    Samal põhjusel ei pruugi olla kõige parem idee ka Chaveze rahanduseksperimendid.

    Kindlasti ei kuku kaardimaja kokku homme-ülehomme, sest ressursirikkad riigid suudavad päris pikalt kummi venitada.

    Aga minu bet on, et paar lühikest kümnendit ja lääne kapital saab minna uuele ringile odavalt reaalvarasid kokku šoppama ja järgmisele Chavezile teed rajama.

    Disclaimer 1: Ladina-Ameerika on üldse raske keiss. Näib, et tüübid suudavad seal feilata iga süsteemiga korilusest kosmosekommunismini.

    Disclaimer 2: ei taha agressiivset maailmavaatelist kaklust, olen avatud mõistlikule diskussioonile

    ReplyDelete
  2. Kirjutan eelmist punkti ka natuke lahti. Kuna mul endal akadeemiline majandus- või finantsharidus puudub (mis siiski ei tähenda, et ma päris finantsturgude- ja majandusteooriakauge inimene oleks), olen tänulik kõigi paranduste eest.

    Turumajandusel ehk tootmisvahendite eraomandil baseeruval majandussüsteemil on üks ja ammendav eelis sotsialismi ehk tootmisvahendite ühisomandi ees. Nimelt loob turul kujunev toodete ja teenuste hind eelduse majandusarvestuseks, mis on omakorda eelduseks ressursside kõige tõhusaimale võimalikule kasutusele.

    Ludwig Von Mises toob lihtsustava näite. Oletame, et on vaja luua raudteeühendus teisele poole mäge. Selleks avaneb erinevaid võimalusi. Võib kaevata tunneli läbi mäe, rajada raudtee üle selle või minna ringiga ümber. Tootmisvahendite eraomandi tingimustes võtab raudtee omanik teenusepakkujatelt erinevate lahenduste teostamiseks hinnapakkumisi, analüüsib nende puhul kõigi kolme projekti tasuvust (ühekordsed kulud vs otsesed kulud vs tulud) ja võtab vastu otsuse. Võtmekontseptsioonideks on alternatiivkulu, turuosaliste spetsialiseerumine, turuosaliste orienteeritus tulu maksimeerimisele.

    Seevastu olukorras, kus nii raudtee kui raudtee-ehitamise vahendid kuuluvad samale omanikule - riigile -, kes kehastab nii pakkumise kui nõudluse poolt, puudub hinnamehhanism, mis selgitaks välja kõige efektiivsema ressurssikasutuse. Välja selgitamise protsess on selles olukorras kas ise määratult ressursimahukam või koguni võimatu.

    Von Misese näide on muidugi lihtsustav ja reaalsuses ei näegi me kunagi puhast vaba turumajandust vaid segamajanduse (mixed economy) erinevaid vorme. Aga asja point on, et hindadega ei tasu jamada. Hindade roll majanduses on sissetulekute ja informatsiooni suunamine ja mida rohkem hindu moonutada, seda raskem on saada adekvaatset sisendinfot juhtimisotsuste vastuvõtmiseks.

    Kokkuvõttes ei ole era- ja ühisomandi probleemi näol enam viimase saja aasta vältel tegemist ideoloogilise küsimusega. Diskuteerida võib (ja tuleb) selles punktis loomulike monopolide osas kuid diskussiooni ekstrapoleerimine teisele turustruktuuridele - mida sageli tehakse - on teoreetiliselt väär või siis teadlik demagoogia.

    ReplyDelete
  3. Ma arvan, et kõige riigistamine tuleneb sellest, et sotsialistlik diskursus tahaks tegelikult jagada tehase kõigi tööliste vahel, sest kapitalist on nende meelest paks munn, kes sõidab džiibiga samal ajal, kui teistel on eeslid ega aita parimal moel kaasa ühiskonna arengule. Aga näiteks Venetsueela töölistel on see probleem, et nad ei oska lugeda ega kirjutada. Nad ei mõista suuremat pilti ega saa oma tehast korralikult juhitud. Sama teema, mis noorel N-Venemaal tööliste nõukogudega. Paratamatult peab olema mingi arukam inimene, kes värki juhib ja saab teistel seoses nende teadmatusega nahka üle kõrvade tõmmata. Riigipoolne valitsemine tähendab tihtilugu aga lihtsalt seda, et paks munn on riigi poolt määratud. Selle värgi vastu mõtles suur lenin välja haritud töölise, kes oskab riikigi valitseda, aga teda ei tehtud kunagi ära.

    Vanadest sotsialismidest erineb Chavezi projekt põhiliselt selle poolest, et ta represseerib vähem inimesi ja on vähem paranoiline. Inimesed ei lähe massiliselt laagrisse ja pääsevad riigist sisse ning välja. See tuleb selest, et on ressurssi, mida laiali jaotada, mis võidab südameid. Kohalikul tasandil rahva demokraatlikku protsessi kaasamist riigi abistava käega tehti Hiinaski. Sellest pole nad siiamaani täielikult loobunud.

    Üldiselt ma ei saa öelda, et ma seda efektiivsuse värki jäägitult mõistan. See viitaks justkui sellele, et vabaturumajanduses tegeletakse ainult efektiivse värgi tegemisega, mis on üsna ilmselt vale. Orientatsioon suurimale kasumile viib tihtilugu hoopis odavaima lahenduse leidmisele, mille heaks näiteks on pangale kuuluvad kümme aastat tagasi ehitatud kontorihooned, mis on panga omad nende va võlgade katteks, ja uhu maakler ei julge sisse minna, sest ehituskvaliteet on sittade sitt ja ähvardab pähe variseda.
    Also, üks mu lemmikargument plaanimajanduse kaitseks on see, et Ameerika sõjavägi jookseb plaanimajanduse peal - sõdurite toidu jaoks om omaette tehased ja põllud ja tapamajad, sest nii on efekam, ja see on kõige tugevam sõjavägi maailmas. Mõistmatu, miks kõike samamoodi teha ei saaks.

    Ka mina ei tulnud täna siia räuskama, vaid targemaks saama. Also, kompliment artiklile.

    ReplyDelete
  4. Kiired vastused Martinile:

    1. US Army on riigieelarvest rahastatav organisatsioon, mitte majandus. Army ei pea ennast üleval ise vaid seda teeb siiski USA maksumaksja.

    2. Efektiivsusega on see keiss, et turud* on efektiivsed pikas perspektiivis. Laias laastus võib ilmselt mistahes turu käitumises mistahes ajahetkel leida tõrkeid aga see ei tähenda, et süsteem ei toimi (vrd Zeno paradoksid). Tendents on ressursside tõhusamale rakendamisele sellal kui sotsialismis on tendents ressursside ebaefektiivsemale rakendamisele.

    *hetkel siis turud mikroökonoomika, mitte finantsturgude EMH mõistes

    ReplyDelete
  5. 3. Mis puudutab kasu maksimeerimist, siis kõikide mikromajanduse õpikute esimeses peatükis on aksioom "iga majapidamine taotleb maksimaalseid hüvesid, iga ettevõte taotleb maksimaalset kasumit". Aga muidugimõista on kõigile selvä, et turuosalised e pruugi ilmtingimata alati just kõige ratsionaalsemad olla (võtavad SMS-, MMS- ja MSN-laenu, abielluvad nekrofiiliga, ei maksa töölistele palka vaid lendava ahju liisingut jne)

    ReplyDelete
  6. vestluse tapja on kenasti omandanud friidmani majanduse alused (jms), aga raamatute lugemisest on elus kasu aint mittelugenute ehmatamiseks :) tegelt on seda friidmani asja proovinud peamiselt endised sotsmaad nagu ntx eesti. jutt, et riik on halb peremees ja suva rikkur on parim omanik, ei oma mingit praktilist tõestust, kuid demagoogiana töötab hästi. võtame eesti näite. mida kohalikud rikkurid-investeerijad-firmaomanikud on teinud selle rahaga, mille eest meie riik tulumaksu ei võta? reinvesteerinud, nagu õpik ette näeb. kuhu investeerinud? üldjuhul mitte eestisse, sest sama majandusõpik ütleb, et raha tuleb viia uutele turgudele ja eesti, igatahes, on balti jaama turg (tõlge: pole turg). ehk - mis kasu on eestil ja eesti riigil sellest targast omanikust, kes teenib kõigepealt eestis raha ja siis viib selle siit minema ja maksab mõnes teises riigis makse? ei mingit kasu. riik omanikuna nii teha ei saaks. riik peaks siin teenitud raha ka siin raiskama.

    võtame näiteks norra - euroopa edukaim riik nii sotsiaalvallas kui majanduslikult. kõige rikkam riik, kõige lahkema sotsiaaltoetustega riik euroopas. kust saab norra riik raha? loomulikult naftast. kuidas küll riik selle raha saab? sest ta on omanik. kõikides majanduslikelt edukates riikides on riik väga paljude ettevõtete ja otse loomulikut - maavarade - omanik. ja täidab sellega edukalt oma riigi eelarveauke ja kindlustab riigi tulevikku. norras pole praegu tööpuudust ja neil polnud masu. miks? sest riik on olnud kogu aeg tark omanik, mitte kujutanud ette, et maha müüdud ettevõtted võivad kuidagi tulevikus kasu tuua.

    toon ühe tänase päeva näite veel. meil siin tallinnas on lumehanged nabani. lumehangesid koristab eraettevõte. eraettevõte saab kindla summa, et mingi aja jooksul lumi ära koristada. eraettevõte teeb ratsionaalse arvutuse ja koristab lund võimalikult harva, sest summa sellest ei muutu, aga omaniku kasum muutub küll. mida kuradit meil sellest kasu on??? isegi teised eraettevõtjad kannatavad, sest nad ei saa normaalselt tööd teha, kui transport ei toimi.

    friidman oli lühikese mõtlemisega vennike. tema mõte ulatus vaid ühe inimese kasuni - ühe omaniku. laiemalt ja pikemalt mõtlemiseks puudus tal nõudlus. mis reguleerib turgu? nõudlus :)

    ReplyDelete
  7. Majandusest (mõistlikult) rääkimiseks olen liiga purjus, aga globetrotting financial analystile jagaks küll komplimendid selle värske sõõmu eest. Nii võiks, peaks, saaks küll reisikirja pidada!

    ReplyDelete
  8. @lastejutud

    Friedmani pole ma kahjuks praktiliselt üldse lugenud. Kuid seisukohad, mis ma välja olen toonud ulatuvad enamuses 18. sajandi majandusfilosoofideni ning olid selgelt artikuleeritud 19. sajandil. Von Misese näide pärineb 1927. aasta raamatust (lõiguti on küll aegunud ent põhiosas tänaseni igati aktuaalne teos) - Friedman oli siis 15-aastane. Kuid üldiselt on kogu liberalismi taandamine Friedmanile sama, mis kogu prantsuse kirjanduse taandamine, ütleme, Camus'le.

    Kogu hinnasignaalide ja informatsiooni jaotuse jutt on muidugi puhas Austria teema. Ent kokkuvõttes olen siiski erinevate teoreetiliste koolkondadega väga halvasti kursis.

    See mida veitsa jagan, pärineb kõige tavalisemast kanoonilisest mainstream majandusteooriast (sissejuhatus ettevõtte- ja rahvamajandusse, baasteadmised rahandusest jms värk). Teadmised on kogunenud üsna süsteemitult ja sisaldavad kindlasti ohtralt lünki (nt KK-ga ma vaevalt kaasa rääkima küüniks) aga abi on olnud ka mõneaastasest kogemusest väärtpaberiturgude jälgimisel ja protsesside mõtestamisel (omakasu eesmärgil).

    Kiirelt Sinu toodud näidetest.

    Lumekoristusettevõte tegutseb turul, mille struktuur on tuntud kui monopolistlik konkurents. See tähendab muuhulgas võrdlemisi tihedat konkurentsi ja madalaid sisenemisbarjääre uutele tulijatele. Kui ettevõte korralikku teenust osutada ei taha või ei suuda, on tee valla konkurentidele. Monopolistliku konkurentsi tingimustes (tegutsen ise sellisel turul) kartellikokkulepetest rääkimine oleks muidugi jabur - viimased on mõeldavad kõrgete sisenemisbarjääridega oligopoolsel turul, mis on vastavate institutsioonide poolt oi-kui-hästi luubi all (meil Eestis eriti). Põhjus, miks lumekoristamine ei funka, peitub selles, et keegi ei osanud sellist kuhja lund ette näha ja linnaeelarvesse pole planeeritud piisavalt vahendeid lumekoristusteenuse pakkujate palkamiseks. Vähemalt nii on lugu korruptsioonivaba mängu korral.

    Muide lihtsalt remargi korras.. Valimiste eel põhjas näppudega aga linnavalitsust juhtivale erakonnale oleks lumekoristamine teoorias soovi korral ka haruldane rahapesuvõimalus. Täiesti võimatu on tuvastada, kui palju lund on reaalselt ära viidud vs palju on lumeviimise eest makstud. Ning ükski audit seda tagantjärgi kindlaks ei tee.

    Esimene ja teine näide on pikem ja keerulisem jutt (etterutates - viga on Sinu mõttekäikudes, mitte süsteemis). Võin enda seisukohad kirja panna aga see võtab aega. Minupoolne palve oleks katsuda läbi saada ilma sildistamise, isiklikuks minemise ja teadliku demagoogiata.

    ReplyDelete
  9. Fuck, okei, pohhui siis - I am drunk, hear me ROAR!

    Austria kooli majandusteooria ainus fucking eesmärk ja kogu sisu on öelda, et sotsialism on paradoks ja võimatu. Ma ei usu, et puhtalt opositsiooniline teadus saaks kunagi normaalne teadus olla. Rääkimata sellisest, mis ühe nähtuse keskseks tõstab, siinkohal siis tarbija võime oma tarbimisharjumuste järgi asjade hindu kehtestada. On andmeid vastupidisest, nii empiirilisi, ajaloolisi või kasvõi formaalloogilisi.

    Pidi küll avatud vestlus olema, aga Von Misesele annaks ma küll õlleklaasiga pähe ja kütaks jalaga perse. Ise teab, kust taksoraha saab. But then again, ma olen purjus ka ja väljaviskamise tujus!

    ReplyDelete
  10. sorry, kui jäi mulje, et ma kellelegi isiklikult sisse sõitsin. mind ärritab üldiselt, et eestis ainult ühte tüüpi majandusteadust ongi - seda, mis toetub 19. sajandi teooriatele (kus loomulikult marxi pole, sest NSVL-s olevat olnud kommunism) ja 20. sajandi kõrgemale matemaatikale. esimese tõuke eestikeelse majandusanalüüsi vihkamisele sain juba varem, kui lugesin eesti majandusteaduskonna doktoritöid, mis imesid vilinal, sest inimesed ei saa aru kuidas umb viimased 10 aastat on majandusteadus hoopis midagi muud, mida eestis õpetatakse.
    ahh, vahet pole. lähen tuttu :)

    ps! olen lõpetanud ebs-i :)

    ReplyDelete
  11. Milline on siis kaasaegne majandusteadus?

    ReplyDelete
  12. no internet on täis igasugu majandusajakirju. näiteks: http://hbr.org/
    viimases numbris on seal näiteks siuke artikkel: http://hbr.org/2011/01/how-women-end-up-on-the-glass-cliff/ar/1 (How Women End Up on the “Glass Cliff”) Aa, see on vaid 1 pisike näide. Maailm on kindlasti veel laiem ja mitmekülgsem.

    ReplyDelete
  13. HBR on juhtimisajakiri, tegeleb juhtimisküsimustega. Artikkel, millele Sa viitad räägib personaliküsimusest. Siin ei ole seost majandusteadusega. Me ei võta ju ette artiklit viimasest National Geographic'ust, mis kirjutab uuest maatehiskaaslasest ja hakka selle põhjal väitma, et füüsika pole enam viimased 10 aastat see, mis enne.

    ReplyDelete
  14. Majandusest ei tea ma midagi aga mu tähelepanu köitis väide "iga majapidamine taotleb maksimaalseid hüvesid". Kas pole mitte nii, et siin tekib küsimus, mis on hüve? Samuti ka mis on kasu? Kogu muu teaduse ajalugu on näidanud, et kui miski on lõplik ja kaljukindel, siis ikka tuleb mõni vahva vennike ja tõestab, et asjad võivad ka teistmoodi olla.

    ReplyDelete
  15. @lastejutud

    Eile ajasid Sa segamini ka eraisiku ja ettevõtte tulumaksu. Ettevõtete kasum maksustamisele ei kuulu enne kui seda firmast dividendidena välja ei tõsteta. Eraisikust rikkurile-investorile-firmaomanikule kehtib tulumaks nagu igale teisele. Kui see eraisik on Eesti resident, siis mis vahet sel on, kus ta oma tulu teenib kui tulumaks läheb lõpuks ikkagi riigile? Väga hea ju kui muudel turgudel rohkem teenib, seda suurem summa tulumaksu siin kasseeritakse (välja arvatud nt usa dividendid kuid kaasaarvatud tootlus).

    Ettevõtete tulumaksu ongelmal on mitu tahku (peamine vastuargument on rootsi pankade kasum) aga ma ei oska hetkel pakkuda, kas downside kaalub upside üles. Eestis on ainsana ettevõtete tulumaksu taastamise poolt Kesk, isegi sotsid on selle vastu.

    ReplyDelete
  16. CK, sa kujutasid ette, et ma panen siia lingid või räägin pikalt-laialt lahti, mida lääneriikides majandusteaduskondades õpetatakse? hei-hoo, vaevalt ma nüüd kommetaari raamatut kirjutama hakkan :D artikkel, millele ma viitasin esindas puhakujuliselt parempoolset feminismi ärijuhtimise teemas. kui ärijuhtimisel majandusteadusega seost ei ole, siis on kehvasti küll. (umbes nagu poliitikal ja politoloogial poleks mingit seost). eestis võtab majanduse doktorant rahumeeles teooriad erinevatelt koolkondadelt, arvutab natuke, keedab täieliku supi kokku ja on õnnelik, et sai filosoofia doktoriks ilma, et oleks aru saanud millisesse koolkonda ta ise kuulub ja tagatipuks on veel uhke, et poliitfilosoofiast ööd ega mütsi ei tea.

    mind suurt ei huvita mille poolt need riigikogu erakonnad on. vahet pole. isegi eesti ettevõtjad on rääkinud, et tulumaks ettevõtte kasumilt tuleks taastada. vastava lubaduse andis ka meie valitsus kui me euroopa liitu astusime. nüüdseks on see ununenud. selle asemel tõstame regressiivseid makse, mis kõige rohkem nöörivad kõige vaesematelt (käibemaks, aktsiisid).
    muidugi on tulumaks kõigile eraisikutele samasugune. hommikul päike tõuseb, õhtul loojub - halloo!

    ja rootsi pankade akende sisseloopimise reklaamiga peaks tihedamalt tegelema. vastikud röövlid! meil teenitud kasumi pealt maksavad tulumaksu rootsis. no kas on veel lollimat riiki, kes vabatahtlikult oma raha ära annab?! eesti riigi majapidamine küll mingit oma riigi maksimaalseid hüvesid ei taotle. pigem on eesmärgiks riik vaikselt ära uputada, sest uppuval laeval hoiavad rotid vaikselt hinge kinni.

    ReplyDelete
  17. CK, sa kujutasid ette, et ma panen siia lingid või räägin pikalt-laialt lahti, mida lääneriikides majandusteaduskondades õpetatakse? hei-hoo, vaevalt ma nüüd kommetaari raamatut kirjutama hakkan

    Aga palun tee lühike kokkuvõte. Paluks ka veidi avada eilset mõttekäiku tulumaksu teemal. Hetkel jääb nagu segaseks, mille vastu konkreetselt Sa protesteerid.

    ReplyDelete
  18. Ma n6ustun CK seisukohaga vabade hindade olulisuse osas.

    Tahtsin lisada seda, et minu arvamus Chavezist on praegu parem kui enne siia tulemist. Revolutsiooni tehakse j2rk-j2rgult ja koos vaba arvamuse avaldamise 6igusega, mingil m22ral vast ajalehti ja telet piiratakse, aga tundub et suhteliselt v2he. Opositsioon on olemas ja tegutseb j6udsalt.

    6piku majandusseadustel on omadus t88tada "suures plaanis" ja eeldades "stabiilset yhiskonnakorraldust (eraomandi puutumatus, erapooletu 6igussysteem, samad seadused kehtivad k6igi jaoks). Venezuela enne Chavezit ei vastanud neile tingimustele, nii et alternatiivsed lahedused v6ivad olla 6igustatud.

    Mulle tundub et raske on yle hinnata statistikat (ei tea kas on 6ige, Guardiani artikli andmetel) et 10 aastaga Chavezi ajal on vaesuses elavate inimeste arv yhiskonnas langenud 37%-lt 7%-ni. Lisaks paranemised tervishoius ja hariduses.

    Ma ei tea, palju on olnud selle paranemise hind, nii absoluutsummas kui t2iendava kuluna "mitte-vaesele" yhiskonnaosale, ning kas seda oleks saanud seda teha kuidagi efektiivsemalt (ilmselt oleks), aga ma arvan, et ilma m6istlikul m22ral j6uka, haritud ja terve yhiskonnata ei saa "normaalseid" majandusvabadusi rakendada ilma et see tooks kaasa eba6iglusi.

    Nii et, sellest tulenevalt, mine tea, 2kki 100 aasta p2rast Venezuela l6ikab veel kasu sellest populistlikust sotsialismist, mis siin m8llama on lastud.

    Yldiselt, t2nud sisuka arutelu ja tagasiside eest.

    ReplyDelete
  19. @lastejutud

    k6ik systeemis on raiskavad, friedmanism sealjuures, eesm2rk ongi leida konkreetse keskkonna jaoks optimaalseim (v2him raiskav) systeem

    chavezi systeem eriti v2he raiskav ei ole (kindlasti rohkem, kui lumehangedes eestis). see mis enne teda oli, oli ka v2ga raiskav, kysimus, et kas saabki kuidagi paremini (nii Eestis kui Venetsueelas)?

    ReplyDelete
  20. Ressursside rikkad riigid kipuvad tänapäeval ünsa vaesed ja ebastabiilsed olema „curse of resourcues“. Boomi ajal tõstab maavaradest saadud tulu küll elatustaset ja hinnad kasvavad. Kui aga nafta hind langeb, langeb mühinal ka elatustase kuna inimesed ei jõua enam tarbida.

    Ettevõtjad tahavad boomi ajal tegutseda peamiselt ressuridega seotud sektoris ja see ei aita kaasa arengule teistes sektroties.

    Et vältida boomi järgset elatustaseme langust võiks valitsus kasutada resurssidest saadud raha ja arendada teisi sektoreid. Ressurside rikkad riigid on aga nii korpeerunud, et raha mis ei lähe BP või Shellile, läheb pigem riigijuhtide tasku, mitte teiste sektorite arenguks. Nigeeria näiteks.

    Venetsueelas on võrreldes teiste Ladina Ameerika riikidega vist isegi osavalt resurssidega ümber käidud. Juba 60ndatel katsetati naftat kasutada kui „growth pole“i ja suunata saadud tulu tööstuse arenguks, samuti näiteks investeeriti hüdroeletrijaamadesse. Need omakorda täidavad umbes 75% elektivajadusest. Sellised näited räägivad plaanimajanduse, või siis vähemalt suurema valitsuse poolse regulatsiooni kasuks küll.

    Samas ei ole kindlasti õige väita et Venetsueela pole enam naftast sõltuv. Alates 2003 aastast mil Chavez võimule tuli on küll vaesus oluliselt vähenenud, arenenud on infrastruuur jne. Kui nafta hind langeb siis ei saa enam jätkata welfare programmidega ja Chavez muutub ebapopulaarsemaks.

    Seega minu arvates saab Chavezi 21 sajandi sotsialism töötada vaid siis kui ta muutub vähem populistlikumaks, ja suunab suurema summa teiste sektorite arenguks, võibolla peab seda tegema welfare süsteemi arvelt. Võiks samas aga miliariseerimise arvelt proovida.

    Ma arvan et midagi plaanimajanduse laadset on ressuride rikastes riikdies kasulik, sest muidu madistavad ainult lääne korporatsioonid suuremad ampsu pärast ja tavainimesed, peale korrumpeerunud poliitukute vaatavad pealt. Chavez peab olema aga vähem populist ja mõtlema jätkusuutliksuele pikas perspektiivis.

    ReplyDelete
  21. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  22. Ma tahaks teada, kuidas see täpselt niimoodi juhtus, et on üliraske seletada vanaemale või väikesele lapsele, misasi on finantsinstrument. Ma tahaksin natuke, et keegi kirjutaks Holotseeni Väljasuremingu laadse artikliteseeria tänapäeva kapitalismist ja sellest, kuidas asjad töötavad. Selles suhtes, et mul on intuitiivsed arusaamad nii mõnestki elualast, ma arvan, et mul on mingi võikalt lihtsustatud arusaamine stringiteooriastja umbmäärane teadmine sellest, kuidas tekivad erinevad kivimid, aga umbmäärast arusaama majandusest mul ei ole, on mingisugused faktid ja loosungid ja põhimõtted, mis ei sobitu isegi servapidi kokku. Ma arvan, et tänapäeva inimese jaoks on tegelikult ebanormalne olukord, et nad ei mõista maailma, milles nad elavad (kuigi ilmselt on enamiku jaoks nii, eks ole).

    Mulle meeldis natuke ka Mudlum, kes väitis, et alati on tulnud eegi, kes ogu eelmise värgi pea peale pöörab. See on armas kujutelm.

    ReplyDelete
  23. Minuarust on ka täiesti müstiline, kuidas on võimalik, et haridussüsteem valmistab inimese nii puudulikult ette keskkonnaks, kus ta hakkab elama. 90+n protsenti inimestest ei oma ettekujutust mis on raha, sest keegi pole seda neile kunagi selgitanud. On hägune ettekujutus, et raha on tükike kulda pangakeldris, millele vastab ringluses olev paberkupüür, millele vastab number panga serveris. Et raha kogus ringluses on kosmosest etteantud summa.

    Raha kui usalduse (krediit > credo lad.k) kontseptsioon ja rahaloomeprotsess, samuti erinevate monetaarsüsteemide erinevused (valitsuste võimalused majanduse juhtimiseks sõltumatu valuuta vs currency peg puhul, mõlema plussid ja miinused), mis on kõik iseenesest üliolulised teemad on täiesti must maa. Keskas võiks vähemalt mingid lähtekohad kätte anda. Mina lõpetasin 2003 ja vähemalt siis polnud temaatikast haisugi.

    Martin, arvan et Wikipedia artiklid "money supply" ja "fractional reserve banking" on head kohad alustamiseks. Vajavad aga nullist alustades ilmselt üsna palju aega ja kuradi palju püsivust, et läbi närida.

    ReplyDelete
  24. Ei ole rakse lapsele selgitada, mis on finantsinstrument. Võtad internetist B. Madoffi pildi ja ütled: "Vaata, laps, see on mees, kes teadis kuidas kõige osavamalt kasutada ära erinevaid finantsinstrumente ja samal ajal rahuldas ka inimeste lakkamatut vajadust olla rikas ja kuuluda VIP-de seltskonda. Nüüd on see mees vangis. Kui sina kord suureks kasvad, siis ära lase end nendest onudest segada, kes ütlevad, et õpi rahandust või juristiks. Õpi midagi, mis toob sulle tõelise rõõmuhelgi silmeisse. Kulla läik silmades pole veel kedagi õnnelikuks teinud. Protsendide arvutamist õpetati sulle juba 6. klassis, sellega pole mõtet täiskasvanute ees eputada."

    Iizi :D

    ReplyDelete
  25. Aga kuidas selgitaksid seda vanaemale?

    Muide keegi ei keela Sul tutvustada argumente, mis ei ole viie minuti ja 6kl matemaatikaga ümberlükatavad. Kui see käib üle jõu, ei tasu vast aega ka nende dissertatsioonide peale raisata.

    Head uut aastat y'all!

    ReplyDelete
  26. Martin, ma võin kirjutada midagi kapitalismist, aga formuleeri palun täpsemalt, mis see on, mis sind huvitab.

    Või selgita, mis vastuolud su praegustes teadmistes on ja ma tuletan sealt mingi terviku, millest kirjutada.

    ReplyDelete
  27. Arvatavasti oleks sellesse artiklisse vaja Melvyn Bragg'i laadset teaduse kontrolli all hoidmise masinat, et majandus liialt vohama ei hakkaks. Mitte et Kalvet ei oleks hea pedagoog, aga ikkagi, masside (kelle hulka ma ennast kuuluvaks pean) harimise tarbes oleks fookus kasulik. Selleks ma arvan, oleks kõige kõvem formaat ikkagi küsimus/vastus, ehk informatiivne intervjuu. Tähendab, et ka Luiga teeks osa tööd ära, moodustaks loogilise küsimyste ahela ja teeks järeltoimetuse. Niikuinii on aeg intervjuu siinkandis taaskehtestada.

    Whaddaya say? Nii saaks teemade ringi laiema hoida, annaks mingi nö üldpildi tööpõhimõtetest.

    ReplyDelete
  28. Nii pankade kui maavarade riigistamisele järgnevad muu maailma poolt paratamatult repressioonid. Olenevalt kaotsi minevast raha kogusest, s.t. Eesti jääks v-o majandusblokaadi, aga Venetsueelas üritas opositsioon riigipööret.

    Selge et üleilmne finantssektor võib suht edukalt üritada suvalist riiki põhja lasta, olgu siis oma- või poliitilise kasu eesmärgil. Pärast suvalises riigis toimunud suveräänsuse tagasi võtmist jääb sel riigil üle ainult üks: leida _cash crop_ millega saada vajalikku välisvaluutat ja naftat majanduse käigus hoidmiseks. Venetsueela-taolised riigid, kus naftat lademes, on muidugi eelisseisundis.

    Teisalt ei ole mingit põhjust, miks suuremaid maavarasid või monopoolses seisundis olevaid ettevõtteid üldse erasektori kätte jätta. Väga lihtsalt põhjusel -- eraettevõtetega tehtud kokkuleppeid võivad nood lihtsalt murda (täpselt nagu võivad kokkuleppeid murda ka riigid, ntx riigivõla peale õlgu kehitades). Samamoodi on maitse/vaidlemise küsimus, kas mingi majandus peaks "õigeks" töötamiseks kehtestama tolli või valuutapiiranguid, kehtestagu seda, mis töötab.

    See, kui kuskil valitsus osutub korrumpeerunuks ei ole mingi ideoloogiline kõrvalnähe. Eduka revolutsiooni puhul on Talvepalee ründamine 1 ja raske töö 99%.

    ReplyDelete
  29. Teeks jah nii, saada Luiks küsimused meilile, ma olen kuskil 12-16 jaanuar Cartagenas, seal peaks internetti ka olema.

    K.

    ReplyDelete
  30. Mul oleks rumal küsimus KK-le (natuke õlut on ka all)...
    Mil määral ja kuidas peaks sinu kui asjatundja arvates derivatiivide kasutamine olema reguleeritud? Kas ja kuidas üldse on võimalik hoida leverage (rohkem) kontrolli all? Küsimus innustatud tänasest Carl Icahni nupukesest Zerohedge's.

    Danke,
    CK

    ReplyDelete
  31. Teine küsimus ka. Tänu ühele kindlale karakterile ühes kindlas keskkonnas, kelle kasutajanimi koosneb eesnimest ja numbrist 1 on siin viimase aasta jooksul chartalism laineid löönud. Kohad, kus antud kasutaja oma mudelites puusse paneb on heade kaaskasutajate poolt ka lahkelt kätte osutatud aga mida arvad Sina MMT-st laiemalt?

    ReplyDelete
  32. Esimese küsimuse täienduseks ka. Ühe teise postituse all kirjutasin Emigrandile:

    Kaldub olema nii, et kui sul juba on vasakpoolne bias, siis saavad finantsistid igal juhul lõuksi, olenemata sellest, mis nad teevad. Mitte, et mul neist kuidagi kahju oleks aga sisuline arutelu muutub nii võimatuks. Kui rahakraanid keeratakse süsteemis kinni, siis toimub "kapitali pidurdamatu akumuleerimine" ja "rikkad saavad rikkamaks, vaesed vaesemaks". Kui kraanid on valla, siis määrivad kapitalistid oma ahnuses kõigile vägisi laentsi pähe ja peaksid ise kahjumi kasukasse võtma kui inimesed maksejõuetuteks osutuvad. Suurendad likviidsust - sitt, vähendad - jälle sitt.

    See on tõsi aga teisalt on tõsi ka see, et vähemalt pool ajast ongi sitt. Ongi kas raharinglus kinni või vastupidi too much love.

    ReplyDelete
  33. Kui nüüd tulla tagasi kapitalismiakadeemia idee juurde (mis on väga hea mõte), siis selle käimatõmbamiseks tuleks unustada kõik keeruline ja laias plaanis irrelevantne jura ja esitada üks, fundamentaalse tähtsusega, pealtnäha lihtne küsimus: mis on raha?

    ReplyDelete
  34. On olemas üks salajane dokument, mis selle sama küsimuse üle pead murrab, aga paistab et see on osutunud nii karmiks et parem on teda kalevi all hoida.

    ReplyDelete
  35. See oli raha, mis raha teeb. Pole tähtis, kuidas see on saadud, kui ta on olemas ja teda kasutatakse raha juurdetegemiseks. Ma pole põrmugi küüniline. Meie isandal ja peremehel, iidse rooma nime kandjal Marullol on õigus. Seal, kus tegemist on rahaga, võivad harilikud käitumisreeglid puhata. Miks ma räägin seda teile, toidukaupadele? Vist sellepärast, et te pole lobasuud. Te ei räägi edasi ega peksa keelt. Raha on jäme ja ebameeldiv kõneaine üksnes nendele, kel teda küllalt käes on. Vaeste jaoks on see paeluv teema. Aga te peate möönma, et kui keegi hakkab raha vastu aktiivset huvi tundma, peaks ta ka midagi teadma selle olemusest, iseloomust ja kalduvustest. Kardan, et väga vähesed - vahest ehk suured rahanduskunstnikud ja ihnuskoid - on huvitatud rahast tema enda pärast. Ja nendegi hulgast võib välja arvata need ihnuskoid, kelle ihnsus on tingitud kartusest.

    John Steinbeck, "Me tusameele talv".

    ReplyDelete