Saturday, February 12, 2011

Fridtjof Nansen - "Suuskadel läbi Gröönimaa"

d
Selleks et kosutada teie vaimu keset seda mõistetamatut, külma ja jäist talve, kirjutan ma täna  ühest Norra rahva kangelasest, Fridtjof Nansenist ja tema retkest suuskadel läbi Gröönimaa. Härra Nansen sai oma polaarekspeditsioonidega nii kuulsaks ja lugupeetuks, et temale pakuti isegi Norra kuninga kohta ja see juba on midagi. Ka oli ta teadlane, poeet ning kunstnik ja suur rahuvõitleja pääle esimest ilmasõda, vt ka nanseni pass.

Nanseni esimese polaarretke põhiline geniaalsus seisnes traditsioonide murdmises – tema otsustas Gröönimaa mannerjää ületada idast läände, suundudes hülgepüügilaeval ’Jason’ asustamata idarannikule nii lähedale kui võimalik, ületada jääsupp paadiga ja püüda pääseda maale ning alustada siis teekonda lääne poole, kus on ootamas inimasulad. Selle kavala nipiga tahtis ta lõigata läbi soovi pöörduda poole tee pealt tagasi, sest „tagasis“ poleks neid mitte midagi oodanud, „edasis“ olid aga Egiptuse lihapotid, soojad majad ja lahked inimesed.

Sellele hullule plaanile olid muidugi kõik õpetatud ja õpetamata pead väga vastu ja asi olekski jäänud tegemata kui poleks olnud rikast metseeni Augustin Gamelit, kes andis kogu vajamineva raha omast taskust. Sellised olid inimesed siis! Nansen ise ütleb, et rahapakkumine temale täiesti tundmata inimeselt ja välismaalaselt tundus talle nii üllas, et ta hetkegi ei kõhelnud seda vastu võtmast.

Meeskond pandi kokku tugevatest ja sitketest meestest, olgu nemad ka siinkohal nimetatud –
lisaks Nansenile Otto Sverdrup, Oluf Dietrichson, Kristian Kristiansen ja kaks laplast Ole Ravna ja Samuel Balta. Laplased võeti kaasa lootuses, et neil on loodusrahvastele omaseid teadmisi ja võimeid sääraseks teekonnaks, kuid tuli välja et see oli üsna ekslik arvamine. Ka oli Nansenil kindel nõudmine et mehed peavad olema 30-40ne eluaasta vahel, kus mehejõud on oma suurimas tugevuses ja neil ei tohi olla peret. Talle värvatud mehed olid aga üks 26 aastat  ja teine 45 aastat vana  ning sellel vanemal oli ka naine ja viis last. Pealegi olid nad andnud oma nõusoleku kaasatulekuks joomase peaga.

Eraldi äramärkimist väärib see, millise varustusega mindi 560 km pikale teekonnale, mis tõusis 2700 km üle veepinna ja kestis 40 päeva ja kus temperatuur langes öösiti  - 45 kraadi Celsiust. Nad olid pealaest jalatallani rõivastatud villastesse riietesse - villane aluspesu, paksem islandi villane alusvammus, kodukootud villasest kangast kuub, põlvpüksid  ja lumesokid,  vihmase ja tuisuse ilma tarvis purjeriidest kuub peakotiga, harilikud pigitraatsaapad, ja veel mingid nahast ilma sooja voodrita saapad, milliste alla nad kinnitasid suusad, villased labakud ja koeranahast pealiskindad, villasest riidest kõrvaklappidega mütsid, kahte sorti lumeprillid, tumedate klaasidega ja puust kitsaste piludega, mis väga piirasid vaatevälja. Magamiseks oli kaks põdranahast magamiskotti, kuhu kumbagi mahtus kolm meest ning puuvillariidest telk, mille õmblustest puhus sisse nii tuul kui lumetuisk nii et nad sageli ärkasid üleni hanges. Muust varustusest tuleb mainida paati, millega ületati vahemaa Jasonilt idarannikuni ja mis seal maha jäeti, kahte kelku, millel tassiti siis kogu ülejäänud nodi ja söögikraami. Toitu keeteti piirituspriimusel, piiritusele oli selle ebamaitsvaks muutmiseks sisse segatud metüül-alkoholi, sest Nansen oli arvamisel, et igasugune meelemürk ei ole soodus suurte füüsiliste jõupingutuste korral, laiendades seda arvamist ka tubakale, mis oli tolle aja kohta eesrindlik mõtlemine. Samas oli neil kaasas kokaiinilahus lumepimeduse puhul silma tilgutamiseks. Lõppeks taandus kõigi asjade väärtus nende kergusele - Nanseni sõnadega  -  kui iga tükikest leiba, mida süüa tahetakse, ise peab vedama, siis on päris loomulik, et kõike katsutakse sisse seada nii kergelt kui võimalik.

Kaasas oli kolme sorti suuskasid , Norra nn trugerid, alt nahaga kaetud suusad, milliseid kasutati Norras ka hobustel! Nansen räägib, et hobuste trugerid oli täiesti samasugused kui inimestel, ainult teistsuguse, kapjadele sobiva kinnitusviisiga. Lisaks indiaani ja Norra lumeräätsad pehme lume jaoks. Neil oli isegi üks hobune retkeks kaasa ostetud, kuid selle looma saatus oli kurb, ta tuli maha lasta juba laeval, sest lõppes hobusele kõlbulik söök.

Söögiasjadest oli neil kaasas Rousseau lihapulbrišokolaadi, kuivikleibasid; Beavuais maksapasteeti; sellesama õnnetu Kopenhaageni kaupmehe Beavuaisi pärast jäid mehed tõsisesse toitainetepuudusesse, kuna härra valmistas neile pemmikani Ameerika viisil, ning Nansen ei hakanud uurima, mis viis see täpselt on, selgus aga et see pemmikan oli hoolikalt kogu rasvast puhastatud, mistõttu mehed tundsid kibedat puudust rasvainetest, millest on raamatus ka ilmekad kirjedused, kuidas mehe peale anti nädalas 250 gr võid, mille mõni mees imes ära juba esimesel päeval ja ta kirjeldab rasvapuudust kui midagi, mida keegi ei suuda ette kujutada, kes pole selle all kannatanud.Veel oli neil ka oavorsti ja läätsevorsti, mida nad kasutasid kuuma supi keetmiseks.

Üldiselt nägi eine välja umbes selline – mistahes kuuma joogi saamiseks läks vesi keema  tund aega,  ka ei olnud enamjaolt käepärast vett, vaid seda pidi lumest sulatama. See  lumesulatamise töö anti vanale laplasele Ravnale, kes teadis kõige paremini, milline lumi sulab kõige kiiremini, ta kaevas augu ja võttis seda alumistest lumekihtidest, sest vana lumi annab sulades rohkem vett. Ühtlasi oli see ainus töö mida Ravna üldse tegi peale kelguvedamise, olles vee sisse toonud  istus ta ristisjalu maha et mitte enne tõusta kui õhtusööki jagati. Edasi käis lugu nii -  keeduaparaat oli vaja töökorda seada, külma metalli puudutamine -40 kraadi juures ei olnud aga kõige meeldivam asi, samuti tuli korraldada tahte, et need hästi põleksid ja seejuures väga ettevaatlik olla, et piiritus kätele ei pritsiks, sest see oli väga valus.Aparaat tööle pandud, pidi seda hoolega valvama, et leegid liiga suureks ei läheks, sest muidu oli oht, et võib tekkida plahvatus. Kui seesugune oht oli, siis tuli kiiresti keedunõud jahutada lumega.

Südantkosutav on lugeda ka sellest, mis tegelikult on inimese ja looma elus asi number üks – söömingud. Kui nad endale midagi ilusat soovisid, siis oli see ikka rikkalik söök ühel või teisel kujul. Kui nad lõpuks mannerjää olid ületanud ja jõudsid välja kanarbikuga kaetud läänerannikule ja leidsid palukamarju, siis kirjeldab Nansen, kuidas nad sõid neid marju pihuga, ja käpakil ja lõpuks lihtsalt pikali heites suuga ja jäid lõpuks sinnasamasse palukavarte vahele magama. Samuti on seal üks väga huvitav pildike selle kohta, kus juba  õnnelikult pääsenuna ja norra asunduses olles nad  läksid  jahile ning lasksid põdra ja Nansen esimese asjana pani suu kuulihaava juurde ja jõi tubli lonksu sooja verd,see maitses hea sellisel külmal päeval!

Tavaline päevamenüü olgu ära toodud siin:
Hommikueine: šokolaad, veega keedetud ( kui šokolaad lõppes siis selle asemel tee suhkruga), lihabiskviit, kuivikleib knäckerbröd, veidi maksapasteeti, pemmikan.
Lõunasöök: Knäckerbröd, veid maksapasteeti, pemmikan. Magussöögiks kaks kaeraküpsist, veidi sidrunimahla ja suhkrut segatuna lumega.
Õhtuoode:Knäckerbröd või lihabiskviidid, veidi maksapasteeti, pemmikan
Õhtusöök: hernesupp(või oa-või läätsesupp) lihabiskviidid, pemmikan.

Toiduvalmistamise kohta räägib Nansen, et see ei olnud eriti peenemoeline, kuna vett nappis, siis ei pestud keedunõud iialgi. Nõu puhtakskaapimine anti erilise soodustusena õhtul toiduvalmistamisel abiks olnud seltsilisele, kes keedunõu keele, näppude ja hammase abil puhtaks küüris. Samas nõus keedeti siis järgmine hommik šokolaadi või teed koos meeldiva hernesupisettega ja õhtul suppi maitsva šokolaadilisandiga. Olgu ära toodud ka kirjeldus otse autori sulest, see käib  hilisema lääneranniku aja kohta:
’Üldse ei olnud meie söögivalmistamisviis eriti eeskujulik. Kui tegime jahutoitu, siis söödi seda peaaegu alati pooltoorelt ja see maitses nagu kliister, sest me ei läbenud iialgi oodata, millal see päris valmis sai. Kui valmistasime põdraliha, siis sündis see sel viisil, et asetasime ahju peale külmunud tükke ja niipea kui need soojaks läksid, koorisime välimise korra pealt ära.’


Oma Norra kaaslastest räägib Nansen raamatus õige vähe, neist ei teki õieti mingit iseloomustavat pilti, ainus tähendus, mis ta endale lubab, on pärast mitmepäevast lakkamatut lumetuisku üks Dietrichsoni poolt poetatud lause: „ Issand jumal, küll on inimesed endi suhtes halvad, et üritada selliseid asju!“
Seda värvikamalt on aga kirjeldatud kahte laplast, nii et nad kerkivad üsnagi ilmekalt lugeja silme ette – Noor Balto, alati lustakas, rõõmsameelne, abivalmis, naiivselt usklik – nimelt oli laplastel kaasas Uus Testament, mida nad puhkehetkedel ühtelugu meelekosutuseks lugesid, niipea aga kui Balta arvas et suurem oht teekonnal on möödas, hakkas ta ohjeldamatul kurja vanduma, arvates et temaga enam midagi juhtuda ei saa. Ka on juttu sellest, kuidas Balto läänerannikul armub kaunise gröönlannasse ja nende mõlema laplase narruseni ulatuvast kohviarmastusest – juttu on 24 tassist kohvist ühe hommiku kohta ja samuti sellest kuidas vana Ravna tõusis  laeval unesegasena voodist, et saada oma kesköist kohvi.

Tuuliste ja tormiste ilmadega katsetati purikelgutamist – telk lammuti osadeks ja ehitati sellest kummalegi kelgule puri.Laplasi pahandas see kirjeldamatult. Balto vandus: „Nojah, kurat võtku! Nii hulle inimesi pole ma enne näinud, nad tahavad lumel purjetada!“

Neis tingimusis siis leidis Nansen ka aega ja jõudu joonistada visandeid ja seda tegi ta paljakäsi, nagu ka meteoroloogilisi ja muid mõõtmisi, sest neil polnud olemas sõrmkindaid. Paljudes kohtades raamatus on uskumatult kauneid poeetilisi kirjedusi loodusest ja filosoofilisi mõtisklusi inimeseksolemise kohta. Raamatu lõpupoole ülistab Nansen tantsimist kui ühte tervet ja toredat ajaviidet mis pakub silmale ilusat pilti ja et nii mõnelgi õhtul tantsis ja lõbutses meeskond koos gröönimaalastega nii et põrand värises ja mängumees höövelpingil istudes mängis viiulit seni kuni keeled katkesid.

Ka on seal väga kena ülestähendus jõulupühade kohta, mille tervikuna  ära toon:
„Siit on näha, et jõulupühad ei ole Gröönimaa pinnale üle kantuna oma iseloomult paremaks muutunud. Nad on murelike perekonnaisade laostamine ja kõigi kõhtude rikkumine. Nad toovad lühikese rõõmu, millele sageli järgneb pikk tuntav puudus. Et selline asi on eskimo maitse järgi, kes enam kui ükski teine rahvas südamesse võtnud piibli õpetuse „ Ärge muretsege homse päeva eest“, on täiesti arusaadav.“
 See on ka see puhk, kus kella kümneks hommikul oli Balto juba 24 suurt tassi kohvi jõudnud ära juua.

Kui nemad lõpuks jõuavad 1889 aasta mail Kopenhaagenisse, kus neile sai osaks eriliste auavaldustega vastuvõtt ja Ravnalt küsiti ,kas tal pole kena vaadata kõiki neid paljusid inimesi - siis vastas Ravna - " jah, väga kena - kui need kõik oleksid vaid põdrad!"

Lõpetuseks tooksin ära lõigu Nanseni kõnest „Seiklusvaim“ mille ta pidas 19 mail 1926 aastal Šotimaal. See on kujuteldav vestlus suurvaimude vahel.

Sokrates :(vaadelnud moodsaid saavutisi): See kõik on ju väga huvitav, ent mida olete tundma õppinud enese minast?
Marconi: Ent kas te ei taipa kui määratult tähtis on kiire sõnumite edasitoimetamine inimsoole ja majanduslikule arengule?
Sokrates: Ent mil moel on see teid edustanud? Kas olete seeläbi muutunud paremaks inimeseks? Kuigi mõnel on sellest kasu, teised võib-olla kannatavad selle all?
Marconi: Kas te ei taipa, raadio toob tuhandetele, isegi miljonitele koju ülevat muusikat ja häid ettekandeid?
Sokrates: Kust aga võtavad moodsamad inimesed aja selleks, mis on lõpmatult tähtsam, nimelt iseseisvaks mõtlemiseks?




Mina aga soovin teile , kallid lugejad, jõudu ja tervist ja aega iseseisvaks mõtlemiseks ning et igaüks teist, kes te olete õhtuks õnnelikult koju jõudnud, ületades oma isiklikku eestimaist mannerjääd, võite  pidada ennast väikesteks kangelasteks ja lubada endale suure tassi kohvi ja kuumi  maitsvaid suupisteid.


Revu on koostatud reisikirjelduste sarja "Mehed, maad ja mered" F.Nanseni "Suuskadel läbi Gröönimaa" 1938 a trüki ainetel. Antud raamat on kirjutatud eriti muhedas vanemas kirjapruugis, mis teeb selle lugemise väga nauditavaks.

10 comments:

  1. Selline kuningas, kes näidatakse kohale kõvaduse järgi, oleks kuninga ideele mõningast uut elujõudu sisse puhunud. Temast oli muidugi mõneti mõistlik see tegemata jätta, sest mis asi üks kuningas ka on, kuid siiski.

    ReplyDelete
  2. Bravo, bravo! Fridtjof Nanseni juures olen ma alti pidanud tähelepanuväärseks seda, kui ebanormaalselt kõva ta välja nägi. Kohustuslik "mustvalge vihane mees põrnitseb kaamerasse" kava ei ole talle raskusi valmistanud.

    Kuningas kõvaduse järgi, aga, on suhteliselt see, kuidas nõrga presidendivõimuga riikides presidente valitakse. Pahatihti pole selleks kedagi muud võtta, kui intellektuaal, poliitik või vahest harva ka narr. Näen selles Kõvameeste üldise allakäigu märke.

    Ei tea, kas peaks tegema mittekunagi lõppeva talve tähistamiseks ka lookesed "Endurance" ja "Erebus & Terror" näitamaks, et polaarekspeditsioon võib (esimese puhul) ka perse minna, ja selle teise puhul minna sealt veel kaugemale ja avastade ennast

    põrgus.

    ReplyDelete
  3. Perse, teengi nii. Andke paar päeva.

    ReplyDelete
  4. 1. Panite ikka tähele tolle aja kaubamärke - lihapulbrišokolaad "Rousseau", how cool is that?
    2. Pardal oli šarlatan (mees, kes tegeles ainult lume sulatamisega ja väitis, et üks lumi annab rohkem vett kui teine). Ma pole füüsikas küll eriti kopenhaagen aga lumi on lumi on vesi.
    3. Kiire taustauuring paljastas, et Nansen nägi juba neljaselt erakordselt tüüne välja: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Nansen-aged4.jpg
    Paneb lootust kaotama. Mina neljaselt selline välja ei näinud vaid olin suvaline tatt ja see tekitab paha aimuse, et olen ka neljakümneselt mitte Nansen vaid suvaline tatt.

    ReplyDelete
  5. Ta polnud mitte šarlatan vaid kaval nahahoidja - ja tegelikult eks ole on kastrulil m a h u piirang, nii et tihedast kokkuklimpunud lumest võib küll saada rohkem vett kui sõredast või tuhkjast lumest.

    Lihapilbrišokolaad telliti otse Prantsusmaalt.
    Muuhulgas oli neil enamik mõõteriistu firmalt Perken,Son&Raymen Londonist.
    Ma suutsin mõelda seda lugedes ainult sellest, et need oleksid oste erakordsed müügiaitemid!

    ReplyDelete
  6. http://www.epl.ee/artikkel/592568, mulle saadeti sihuke link, ega mina ju lehti ei loe. Aga näib et rahva kollektiivne alateadvus on joondumas sarnasele lainele.

    ReplyDelete
  7. Aga oleks ju mingi ägekam, kui Mika Häkkinen oleks Soome president?

    ReplyDelete
  8. Jah, president kui riigi esimene mees. Umbes nagu Põhja-Koreas ning Venemaal, kõige ässam mees on troonil.

    ReplyDelete
  9. See on teistmoodi, kui sa oled kõige kõvem mees just sellepärast, et sa oled troonil.

    ReplyDelete