Tuesday, March 15, 2011

Aktiivpuhkuse raport

 
Vahetult enne ärasaatmispeole suundumist. Foto: R. Ulas.
Kallid sõbrad,
nüüdseks olen tuusikul viibinud juba üle nädala. Siin normaalne on. Algselt teie annetuste eest muretsetud kaubast olen ära jõudnud tarbida juba enamuse, ja peab ütlema, et see oli läbi aegade ilmselt raskeim kandam, mida mul on kanda tulnud. Sinna hulka kuulus:
3 pk Rakett-tüüpi tikke (tikupea lendab suvalises suunas küljest ära, vahel küll siiski jättes piisavalt väävlit uue ürituse tarbeks, teine levinum ebaõnnestumine on tiku murdumine. Peaaegu kõige halvemad tikud, mida mul kunagi kasutada on tulnud, ja halvad on nad tänapäeval enamasti, välja arvatud mõned üksikud õnnestunumad partiid või need tikud, mida saab restoranidest (premium content tikud elitaarse tarbimiskogemusega tasuta kaasa, mujalt võimatu saada!). Ühe suitsu süütamiseks läheb *enamasti* kolm kuni neli tikku.)
5 pk odavat normaalset tubakat Domingo, praeguseks ära tarbitud 2 pk, esimeste päevade statistika näitas, et 3 päevaga tarbib seltsimees ära 56 suitsupaberit, mis võrdub 56 sigaretiga, mis teeb 18 sigaretti/päev.
5 tahvlit šokolaadi, ära tarvitatud esimese nelja päeva jooksul. Hea magus šokolaad.
3 pk piima, ära tarvitatud
3 leiba, ära tarvitatud
3 pk võid, 2 pk ära tarvitatud
Mingi hunnik porgandit (kõik ära tarvitatud), seitse peeti (neli ära tarvitatud), sibulat ja küüslauku (enamus ära tarvitatud). Kaks kotti tatart, u. pool kotti ära tarvitatud, pakk spagette, 2/3 ära tarvitatud, 1400 g hakkliha, ära tarvitatud, 3 purki konservube, ära tarvitatud.
Kuna paljud head inimesed soovitasid mul sisofantlusega tegeleda, võtsin nende head nõu kuulda ja ostsin kaks latti kõrgetasemelist suitsuvorsti, kokku 7 eurot. Ära tarvitatud.
10 muna, 8 ära tarvitatud.
1 pk suhkrut, ära tarvitatud, 1 pk kohvi, peaaegu ära tarvitatud. Well.
Ha. Peekoni viilud, ära tarvitatud. Menüüks vormindatuna näeb see välja taoline: võileivad, tatar kastmegax2, 1 peet toorelt, spagetid kastme ja juustuga x2, juurviljahautis peekoniga, juurviljahautis praetud hakklihaga, 4 praemuna x 2 ning viimaks, kuninglik maiusroog suures osas kohalikest vahenditest - suhkruga ja võiga läbi praetud kaerahelbed. Kui poes käidud saab, segan seda hapukoorega, siis saab sellise jõusööda, mis teeb mind kangeks nagu Herkules. Kohvi, ma pakuksin, läheb nii umbes kuus tassi päevas. Aga kui ma haige olin, siis jõin pigemini teed.

Samuti olen ma siin viibides tarvitanud töövahendiga kaasa pandud filmikunsti taieseid, loetelu ühes lühitutvustusega:

Das weisse Band. See on film sellest, kuidas su lapsed hakkavad mingisuguse jumala haige pasaga tegelema, kui sa ise mingi jumala haige pasaga tegeled. Samuti on see film sellest, kuidas sakslastel ei olnud juba aastal 1913 mingit lootust normaalsuseks. See on hea film ja seda on mõtet vaadata.

Soul Kitchen. See on samuti saksa film, aga see räägib mingist suhteliselt tänapäevale lähemast ajast. See on selline lustlik jant, ma arvan, et see on korrektne määratlus. Ja see on sealjuures ka hea lustlik jant. Selle peategelane on kreeka immigrant, kes peab mõnusat restot kuskil armsas aguliperses sadama lähistel ja hoiab oma laoruumis paadialust, kes arvab, et ta on kapten ja sõimab muudkui, ning annab talle tasuta süüa. See on meeldiv ja lennukas film, mille eredamateks kohtadeks on suhe peategelase ja ta nõmeda tüdruku vahel, kes lõpuks osutub veits vähem nõmedaks, kui arvatud, ja fantastiline double entendre, which goes about like this:
Peakangelane sõbraga istub autos, laseb auto seljatoe taha.
Sõber: Mis, tahad ma võtan suhu või?
Peakangelane: Ei, mul selg on haige.
Sõber: Peksid liiga palju pihku, jah?

Hämmastav, kas pole? Sõnaga, seda on ka mõtet vaadata, võtad kogud pundi melloneid kokku ja vaatad.

Ära mainimist väärib ka Richard Linklateri "Slacker" (1991), mille pealkiri on mõneti eksitav, kuna tegelikult on seal sitaks slackereid and not much else. See on kokku pandud sellistest üksteisega seondumatutest klippidest, mida seob see, et enamus tegelasi saadab oma päevi õhtusse muidu huijoovitades. Minu lemmik oli hääletav kiilanev mees, kes suitsu küsides pani ühe sigareti hambusse ja teise kõrva taha ja ütles "maybe I live a bad life, but at least I don't have to work for it" ja "to all of you workers out there: every commodity you produce is a piece of your own death."
Mudlum ütles, et see on väga hea film, and Mudlum knows her shit. Vot.

Ära sai vaadatud ka John Carpenteri "The Thing", mille kohta ei ole tegelikult midagi öelda, kuigi see oli pädev film. Mida sa ütled kaheksakümnendate, sünge, Antarktikas toimuva zerg-tüüpi tulnukatega skifi-klassika kohta? Selle saundtreki oli teinud Ennio Morricone, mis oli huvitav. Ma arvasin, et ta teeb ainult vesterneid. Siinkohal aga, ma arvan, et just siia oleks paras maha laadida revuke ühe teise J. Carpenteri 80-ndate skifi-klassika kohta. Ja kui ma ütlen revuke, siis ma mõtlen full-blown kaader-kaadri haaval kommenteeritud ümberjutustus, mis on üleni spoilerist tehtud, enjoy.


They Live!

They Live on üli blunt film. Peategelast kehastab Roddy "Rowdy" Piper, kes on mulletiga, kerges rõugearmistuses profimaadleja ja sellisena üli blunt tüüp, nähes nii oma kõrge värvliga suvalistes teksades, kuhu on topitud ruuduline flanellsärk, kui ka siis, kui ta oma mõnusat funktsionaal-inetut mehekeha välgutab, välja nagu ei vähem ega rohkem kui see, mida ta seal filmis esindab - rahvusvahelise proletariaadi kehastust. Selle kehastuse nime ei mainita filmi jooksul kordagi, ning alles lõputiitrites öeldakse tema kohta "Nada", mis ei ole mingi õige inimese nimi, vaid tähendab hispi keeles "mitte miski". See on üks vähestest filmile filosoofilist värvingut lisavatest aspektidest. Muidu on film endiselt üliblunt ja sellisena väga mõjus. Mees niisiis jalutab linna, pamp magamiskotiga õlul ja otsib tööd - jala käimine on Ameerika kultuuriruumis muide märk erilisest asotsiaalsusest, auto omamine kuulub üldiste viisakusnormide hulka nagu pükste kandmine - leiab endale ehitusplatsilt mingi otsa, kust ta õhtu lõpul minema kihutatakse, taibates, et ta kavatseb ennast tööplatsile magama keerata. Frank, sõbralik mustanahaline, võtab ta kaasa kohalikku vaestelinnakusse, asumisse, mis on enamjaolt pappkastidest ja muust taolisest tehtud. Kastlinnaku lähedal asub pisike kirik supiköögiga vaeste jaoks, mille ees jaurab pime preester midagi maailma lõpust, mis on toimumas JUST NÜÜD. Me kuuleme ka vestlust Nada ja Franki vahel, kus Frankil hakkab üle viskama see kodutu olemine ja ajab vaikselt vihale, Nada aga ütleb, et ta usub Ameerikasse ja kavatseb ennast vaikselt nullist uuesti üles töötada, et kui hästi otsida, siis on kõik teed kõigile lahti. Frank ei leia, et see mingi eriti rahuldav mõtteviis oleks.
Hiljem satub Nada peale kastlinnakus telekat passivatele tšellodele. Alguses on televiisoris kõik normaalne, aga siis tuleb mingi segaja vahele ja harjumuspärase programmi asemel kostub vastikut raginat, mille tagant paistab kõige harilikum crackpot scientist, mingi suurte prillide ja habemega ufoloog, kes jaurab seal sellest, kuidas praegused rasked sotsiaal-ökonoomilised olud on NENDE põhjustatud ja kuidas NEMAD on juba kõik üle võtnud ja kuidas tal ei ole palju aega rääkida, sest nende saatja on sitt ja nõrk ja kuidas kõik peaksid nüüd NENDE vastu ühinema. See katkestus lõpeb ning telekapassijad võtavad seda vastu suhteliselt suure halvakspanuga, väites muuhulgas, et see värk paneb neil pea valutama. Nada jääb ambivalentsele seisukohale.
Siis-hiljem märkab Nada kahtlasi toimetamisi supiköögikiriku juures ja läheb sinna uurima. Tuleb välja, et crackpot scientist ja tema võitluskaaslased on just sinna oma salajase baasi rajanud ning supiköögikirikut peavad nad ainult kattevarjuks! Nad on suht murelikud, kartes, et neile jõutakse varsti jälile, ja leiavad, et neil ei ole piisavalt palju ressursse ega noori värskeid tegijaid, et oma asja kuidagi lennukamalt teha. Pime preester satub Nadale peale ja üritab teda ufoloogide ridadesse värvata, aga Nada põgeneb.
Järgnevad suhteliselt eepilised politseivägivalla kaadrid, kus supiköögikiriku bande hävitatakse füüsiliselt surnukspeksmise teel ning kastlinnak lükatakse kombainidega kokku. Nada pääseb kokkupõrkest põgenedes ning varjudes.
Järgmisel päeval, kui teised vaesed kastlinnaku rusude vahelt kasutuskõlblikumat kraami otsivad, läheb Nada kirikuhoonesse luurama ning otsib ufoloogide peitvara, mida neile kahtlase furgooniga vahetult enne olukorra kuumaks minemist toimetati, ning viib kasti turvalisse kõrvaltanavasse. Avades selgub, et seal on hunnik harilikke odavaid päikeseprille. Alguses on Nada nagu "Türa, selle pärast riskisingi oma elu ja hea tervisega või?", kuid siis võtab ta ühe paari neist kaasa ja jalutab mõtlikult tänavale. Ennem peidab ülejäänud hoolikalt koos kastiga ühe prügitünni põhja muu prügi alla.
Tänaval proovib ta neid prille ette. Prillid muudavad maailma must-valgeks! (Võib-olla nimelt selliseks, nagu see *tegelikult* on?) Nada kontrollib, prillidega, ilma prillideta. Uus üllatus! Abitut 3D-d ja lauaarvutit kujutav reklaamplakat loosungiga: "We're creating the transparent computing environment. Control Data", ütleb must-valges prillimaailmas hoopis must valgel, suurelt, "OBEY". "Come to the Caribbean" ütleb "MARRY AND REPRODUCE" ja "Armisi's Men's Apparel" ütleb "NO INDEPENDENT THOUGHT". "Close out sale" silt Armisi meesterõivaste all ütleb "CONSUME". Põhimõtteliselt, neid silte on kõik kohad täis ja see näeb suhteliselt muljetavaldav välja. Võimalik, et selle visuaalne muljetavaldavus viiski valdava enamuse filmi andunud austajaskonnast arvamusele, et tegu on kandva ning märgilise sotsiaalkriitilise kõrghetkena antud filmist. Et see on see koht, kus film räägib asjadest "nagu PÄRISELT on." Tegelikult jääb seda hetke veel natuke oodata.
Nada astub mööda vabaõhu ajakirjaselverist, kus ei ole asjalood sugugi paremini - iga ajakirja igal leheküljel on mingi konformismi soosiv loosung. Kuid tundub, et ta jõllitab ajalehte nii arusaamatu näoga, et möödajalutav härrasmees küsib "Mis teie probleem on, härra?"
TA ON KODANLANE! Kodanlase nägu näeb välja veits nagu hallitav, ümmarguste läikivate silmadega pealuu. Kui ilma prillideta vaadata, siis on kodanlane küpses keskeas hästi hoitud hallipäine härrasmees korralikus ülikonnas. Kodanlane passib teda veits aega kahtlustavalt, ostab oma lehe, istub autosse ja sõidab minema. Meie kangelane ei oel endale mitte tühipaljast tarbimiskriitikat pähe tõmmanud, vaid Marxi õpetuse! (Well, tegelikult ainult klassivõitluse, poliitökonoomiat, dialektilist meetodit ja ajaloolist materialismi ta ei ole endale pähe tõmmanud, ent ma mõistan, et kui sa tahad pooleteise tunniga mingit pointi kohale viia, siis tuleb sisu osas mööndusi teha ja üldiselt ma olen õnnelik, et liisk nimelt niimoodi langes.)
Ei, see ei ole ka veel filmi põhiline ideoloogiline suurkoht.
Edasi paneb Nada tähele, et muud inimesed suhtlevad kodanlastega nagu nood oleksid harilikud inimesed, teadmata nende tõelist pahelist loomust. Oma avastusretkel tuigub ta kusjuures nagu narkomaan. Ei ole kerge harjuda tegeliku reaalsusega.
Edasi jalutab Nada selvekauplusesse, kus on rohkem kodanlasi. Seal on üleval ka väike televiisor, kust näidatakse reaganistlikku poliitikut, kes on samuti kodanlane. Siis üks kodanlane müksab teda, ja Nada paljastab ennast täielikult, solvates teda tema väljanägemise koha pealt, olles otsekohene ka oma prillide koha pealt "I take those glasses off, she looks like a regular person, i put them back on, real fucking ugly". Kodanlane võtab oma vägeva kodanliku telekom-käekella kaudu staabiga ühendust. In fact, KÕIK poes olevad kodanlased hakkavad seda samal ajal tegema ja liiguvad samal ajal aeglaselt Nada poole. "I don't like this ooone bit, not ooone bit," venitab Nada ja põgeneb. Poest väljas ei suuda ta aga loobuda oma kodanlastesolvamiserutiinist. "That's like pouring perfume on a pig", ütleb ta ühele ennast tänaval lõhnastavale kodanlasele.
Ja siis lendab talle ment kaela. Ment on samuti kodanlane. Hiljem tuleb nurga tagant ka teine ment (ka kodanlane) ja nad pakuvad Nadale välja, et äkki võiks selle värgi nagu unustada, ehk teeks diili.
Nada on leppimatu. Ta võidab mente käsitsivõitluses, võtab ühelt mendilt relva ja tapab nad mõlemad. "See, you bastards die just like we do." Ta võtab mendi relvavöö ära ja mendiautost veel pumppüssi pealegi.

Siis (taustalt kostab sireenide vingumist) läheb Nada panka.
Pangas kodanlasi on. On ka mõned harilikud inimesed
Nada vaatab natuke aega niisama. Siis ütleb Nada midagi surematut. Valju, selge häälega lausub Nada: "I have come here to chew bubble gum and kick ass." Paus. "And I'm all out of bubble gum." Ja siis ta laseb maha nii palju kodanlasi, kui saab. Enamus, tõsi küll, saab jooksu. Ja üks kodanlane telepordib ennast sündmuspaigalt minema, pärast seda, kui ta on Nada peale kitse pannud. Ka seda võimaldab seesama kodanlik käekell.

Pangastseen on selle filmi kroon ning kandev ideoloogiline moment. Ja mullinätsutsitaat oli üks Rowdy Piperi enese lisandustest antud filmile. Ta mõtles selle täitsa ise välja, et seda ringis kasutada. Maadlusringis.

Edasi kaaperdab Nada panga all parklas ühe tüdruku auto koos tüdrukuga ja laseb ennast tüdruku poole sõidutada. Nada on raskest päevast juba päris väsinud. Klassivõitlus võtab läbi. Tüdruku pool üritab ta tüdrukule oma klassivõitluse paska pähe määrida, kuid too ei võta tuld (mingi ohumärgi oleks võinud ka anda see, et ta kodu on kahtlaselt avar ja seal on palju knikerdisi) ja lööb ta esimesel võimalusel läbi aknaklaaside välja. Mega imelike heledate silmadega tüdruk on, kogu aeg tundub, nagu tal oleks midagi viga.

Nada komberdab kuidagimoodi minema ja ööbib külmetava ning valutavana kusagil kangi all, Marxi õpetus ununes ka tüdruku poole maha. Hommikul seab ta sammud ehituse poole, kus töötab tema ainuke lähedasem inimene, Frank. Frank ei taha mõrtsukaga midagi tegemist teha. Järgmiseks peab Nada oma hüvalt rämpsu hulka peidetud Marxi õpetusi prügiauto lõugade vahelt päästma. Siis tuleb Frank talle sõbraliku žestina nädalapalka tooma, aga Nada ei saa mitte hoiduda oma haiget klassivõitluse jama ajamast, millest Frank midagi kuulda ei taha, sest see on vaimuhaige pask ja Frankil on naine ja lapsed, mille tulemina teenib Nada ära korraliku kolaka lõuga.

Järgneb viieminutine eepiline kaklusstseen selle üle, kas Frank tõmbab Marxi õpetuse endale pähe või mitte. See on teine koht, mille näitlejad paremaks tegi, ning seda võib lugeda toetavaks ideoloogiliseks stseeniks. Algskriptis oli plaanitud antud vastandusele ainult kakskümmend sekundit anda, kuid näitlejad teadsid paremini. Nad harjutasid seda kaklust kolm nädalat, ning kõik hoobid, mis ei ole antud pähe või kottidesse, on päris. Kaklus kestab ja kestab ega lõpe ära, vahel jääb üks peale, siis teine, on veidi hingetõmbeaega - ja siis läheb jälle edasi. Viimaks lõpeb konfrontatsioon sellega, et Marxi õpetus tõmmatakse Frankile väevõimuga pähe ning nad komberdavad koos mööda tänavat alla. Hotellitoas, mille nad kahe peale võtavad, leiab Frank, et tuleks üles otsida nende päikeseprillide valmistajad. Hotellitoa õhtuses hämaruses arutatakse ka selle üle, kui kaua kodanlased on juba nende keskel olnud - võib-olla alati? võib-olla neile meeldib see, kuidas inimesed teineteist vihkavad ja tapavad? ning vannutakse neile igavest kättemaksu.
Kaasvõitlejate otsimisel ei peatuta pikemalt: nad leitakse kiiresti. Põrandaaluse võitluse salajases baasis asendatakse nende ustavad päikseklaasid moodsamate kontaktläätsedega, mis on minu arvates ebavajalik detail, ehkki ma saan aru, miks see hea mõte võis olla. Põrandaaluse võitluse juht jõuab enne oma verist ning enneaegset surma mainida, et linn on mente täis, et nad otsivad nimelt põrandaalust liikumist, et enamus neidt on harilikud inimesed ja et neile o õeldud, et tegemist on kommaritega, kes tahavad valitsust kukutada, olles õndsas teadmatuses sellest, et nende näol on tegu kommaritega, kes tahavad valitsust kukutada. Samuti saavad meie kangelased teada, et enamus inimesi, kes kodanlusevärgist haisu ninna saavad, müüvad ennast koheselt hüvede eest kodanlusele.
Nada avastab samal ajal, kui revolutsioonijuht kõnet peab sellest, et liikumine käib maha ja inimesi on liiga vähe ja tuleb madalat profiili hoida, et tüdruk, kes ta läbi akna välja tõukas, on miitingule ilmunud. Nad teevad arglikult juttu, ei jõua aga kuigi kaugele, kui
Massiivne politseirünnak plahvatuste ja sitaga! Ment sõidab kogu värgist üle nagu päris elus. Nada ja Frank ilmutavad märkimisväärseid oskusi tulirelvade käsitsemisel, kuid peavad ülekaalukate jõudude ees siiski taanduma. Nada tunneb muret tüdruku heakäekäigu pärast. Kas tõesti kohustuslik õnneliku lõpuga armastusliin? Tüdruku nimi on Holly. Holly Thompson. Ta on ainuke tegelane terves filmis, kelle täisnimi avaldatakse. Õnnelikul kombel saab üks kodanlikest käekelladest tulevahetuses vigastada, luues avariiväljapääsu kodanlikesse tunnelitesse, mis päästab meie kangelased.
Kodanlikes tunnelites on seinal õelad pikselkirjas sõnumid, mis näevad veits välja nagu rida advanced tetrise klotse.
Maa all satuvad nad peale ka uhkele miitingule, kus tuleb välja, et mitte kõik maailma kodanlased ei ole võõrolendid, vaid ainult osa, ja et nad ei ole isegi veel kogu maailma vallutanud, kuid kavatsevad sellega hiljamalt aastaks 2025 valmis olla. Inimkodanluse kohta öeldakse The Human Power Elite. The HPE on oma hea koostöö läbi oma annual income'i ainult läinud aasta vältel kasvatanud keskmiselt 39%. Kui Nada ja Frank seda rumala näoga pealt vaatavad, astub nende juurde tuttav vanast kastlinnakust, üks algsetest telekavaatajatest! Tal on vahepeal hakanud kõvasti paremini minema, interdimensionaalse kõrgklassi palgale saanuna on juba ennem ebasümpaatne tüüp tõeliselt jälgiks muutunud. Ekslikult arvab ta, et ka Nada ja Frank on palgale võetud ning pakub neile väikest tutvustavat ringreisi. Tutvustaval ringreisil näeb täheväravat, mille ees seisab harkisjalgne laigulises mundris sõdur. Töörahva reetur on äärmiselt uhke oma ülemuste kõrge tehnoloogilise taseme üle. Sealt edasi minnakse millegi suhteliselt argisema, kuid strateegiliselt tähtsuselt kangelaste jaoks olulisema juurde - telestuudiosse. Telestuudio väravast kaugemale siiski kitsehabemega suvajölli sarmi abil ei saa, mistõttu nad on sunnitud taas püksist püssid tõmbama ja kõmmutama asuma.
Küll väike reetur läheb ähmi täis, kui ta revolutsionääride salaplaanist kuuleb! "See on kõik ainult äri," ütleb ta, "nemad juhivad mängu, nad on juba ammu võitnud, nad teevad, mis tahavad, mis häda siis sellest, kui me enestele nende arvelt veidi meelehead lubame, nad teevad meile head, kui me neid ainult aitame..."Algab järjekordne tulevahetus, reetur pordib ennast minema.
Kodanlaste tapmine telestuudios.
Pingeline hiilimine, võitlus. Suund on katusele, eks ole, sinna, kus satelliidisaatja on.
Jay, nad leidsid Holly! Võitlus. Nada jõuab katusele! Pagana pihta, Holly laseb Franki salaja revolvrist maha!
Nada sihib saatjat. Pinge. Holly sihib Nadat. "Ära sekku, sa ei saa võita" ütleb Holly. Filmis on abs. null-dialoogiga mõista antud, et nende vahel ikka nagu midagi oleks, aga nad on vastaspooltel.Taamalt hakkab juba politseikopter tõusma. Nada on sunnitud revolvri pillama. Algab countdown: 10 sekundit aega katuselt nahhui tõmmata. Nada tõmbab varrukast teise revolvri, laseb Holly maha ning hävitab saatja, ise juba kuulirahes hukkudes. Viimase žestina anastajate suunas näitab surev Nada politseikopteri suunas fakki.
Lõpukaadrid: kodanlased on paljastatud, keegi karjub "you look like shit", üks tüdruk avastab ennast ühega voodist.
Lõpp.
Huh.

Oma jope kümme punga. Carpenter on öelnud, et mõte seda filmi teha tärkas temas ühel päeval meediat vaadeldes avastades, et ükski asi ei ole normaalne ja kõik üritab talle midagi müüa. Oli sügav reagani-ajastu. Ma ei ole päris kindel, kas nad isegi lõpuni aru said, mida nad tegid. Tuleb ka rõhutada, et tegemist on mängufilmiga, aga mitte sajaprotsendiliselt akuraatse reaalsuspildiga ning sellega, mida sellega teha tuleks. Telestuudio desarmeerimine ei vii automatselt paremasse maailma. Also, Holly kujutab endast stereotüüpi "tüdruk ei lase poisil lahedat revo teha", mis on stereotüüp, mis saab murtud ning vajub unustusehõlma, nagu see juhtus "reeturliku kusenahaga".


Raport, jätkub.

Siinoleku jooksul on produtseeritud 13 lk teksti, sellest üks terviklik essee, ning uue skalpelli abiga on sündinud kuus senisest kõrgema tasemega paberilõiget, millest viis olen paigutanud ühise nimetaja alla: Materjaliharjutus: Klassikaline motiiv. Nimetaksin antud seeriat mitte üksnes materjalitehniliseks, vaid ka konseptuaalseks saavutuseks. vaid ka Oleks vast jõudnud rohkem, kuid just kõige ägedamal loometuhina hetkel tabas mind äkiline ühepäevane haigestumine, mille raskus ei lubanud mul isegi ahju (ega pihku) kütta. Haiguse iseloom oli selline, et nõrkus oli ja kurk ning igemed valutasid eri rämedalt. Aga see läks üle. See oli umbes üleeile.

Filo ja filo kohta olen ka lugenud. Ning kuulanud raadiot. Naljakas asi see üksindus. Närvidele ei käi, aga telefonikõned lähevad ikka oma veerand tundi ära.
Suur au on siin olla. Suur au.

12 comments:

  1. Also, õnnitlused kümnendsüsteemis esimese saja pulloveri täis saamise juures ja selles, et klassijuhatajale ikka TÖÖD ka oli jäetud külastuspäevaks.
    Also, hugs.
    MLjun.

    ReplyDelete
  2. yo selgitage debiilikule ka, mis kuradi sada y'all? teine asi on, et ma oleksin võinud vanduda, et postitasin siia eile ühe pushupi vidiõu

    ReplyDelete
  3. ei tasu vist postitada... vaata küljeribale seda sada.

    ReplyDelete
  4. On jälle tuul, mis puhub vere lahjaks
    Ma süütan suitsu NELJA tikuga

    ReplyDelete
  5. 101 on veel ilusam number.

    mis see vennaskondlik luulerida on, Mudlum? see on hea rida. the only kind of poetry i like.

    ReplyDelete
  6. Robert, ma saatsin sulle fb-s 1 jauramise kutse, millele sa pole i-d ega a-d vastanud. Sestap küsin, ega see sul lihtsalt 2 silma vahele jäänud? Rostovile saatsin tglt. ka & Ruudule.

    ReplyDelete
  7. Mis see ikka on, see on ainus poeet, keda mõni eestlane peast teab - Viiding. Viiding, kes on nii ära lörtsitud eestlase poolt, et tema tsiteeriminegi tundub kohatu.

    ReplyDelete
  8. Tasub tähele panna, kuidas filmi tagline ütleb "You might even vote for one this fall..."

    Hanrahan, ma sain su kutsest ainult mingi väikse ja arusaamatu osa, must have been a systems failure.

    ReplyDelete
  9. Conversation KillerMarch 16, 2011 at 4:13 PM

    Seoses Carpenteriga don't miss this-thi-this-this-this here music vidiõu:
    http://www.youtube.com/watch?v=rT7AH4JyuNs

    ReplyDelete
  10. Robert, saatsin sulle fb-s kirja ka, kas nüüd said rohkem kätte?:)

    ReplyDelete