Wednesday, March 16, 2011

Käsitöönurk fotograafiahuvilistele

 

Hei sina seal, kes sa teed filmile pilti - sa oled juba õigel teel!

Aga kuidas oleks, kui maailm millest sa pilti teed oleks kasvõi natukene värvilsem ja põnevam? Kuidas oleks, kui sa ei oskaks kunagi ennustada millised su pildid välja näevad? Kuidas oleks, kui sinu elu fotodel oleks midagi erilist ja kordumatut? Kuidas muuta oma igavaid pilte (olgem ausad – kõik fotod mis sa kunagi teinud oled on igavad) huvitavamaks ja võibolla isegi kunstilisemaks. ZA/UM teab!


See on see, kuidas sa seda teed, kui sa elad Ida-Euroopas ega oma ei Martini shakerit ega ka nõudepesumasinat. Eeldusel, et kaamera ja film on sul juba olemas on sul lisaks tarvis suvalist kogust kodukeemiat (mina kasutasin pesupulbrit, puhastusainet keraamilistele plaatidele, põrandapesuvahendit mis haises nagu kevadine aas ning tavalist pesuvalgendit), pimendatavat ruumi (vannituba!), fööni ning umbes poolt tundi vaba aega. (Tip for all the richkids out there – tulemus saab silmipimestavam kui kasutada positiivfilmi ning ilmutada see hiljem tavalise negatiivilmina. Defektid on tõenäoliselt efektsemad ja värvidemängud veel maagilisemad!).

Lihtsad inimesed (vt. ka Eesti Vaene) kasutavad siinkohal kõige odavamat färvifilmi mis neil kätte saada õnnestub (minu valik langes seekord klassikalisele turistifilmile Kodak Gold 200, aegunud aastal 2009).


Tööprotsess näeb välja umbes selline:
1) Valmista ette tööpind – vala väikestessse kaussidesse välja kodukeemia mida sa soovid kastuda ja pane need kenasti vanni või duššialuse peale ritta (NB: valgendaja kipub emulsiooni maha pesema nii, et tasub teha lahja lahus ning anda filmile vaid väga vähe aega sellega kokkupuutumiseks), pimenda vannituba käepäraste vahenditega ja tee kindlaks, et sul on võimalik fööni kasutada ilma, et sa peaksid tule põlema panema või vannitoast välja minema.




2) Veendu, et ei oleks ohtu, et keegi vannitoa ukse lahti tõmbab ja kogu ettevõtmisele vee peale tõmbab.

3) Nüüd tuleb kõige lõbusam osa – tõmba kogu film topsist välja ja solbera sellega pesuainetes ringi. Soovi korral võid filmi pinda kahjustada ka nt pesušvammiga või mõne muu kareda asjaga. Üldiselt ei pea liiga ettevaatlik selle kõigega olema.




4) Kui tundub, et kogu film on saanud piisaval määral tähelepanu pane kraanist või duššist külm(!) vesi jooksma ja pese film hoolikalt puhtaks. Film on puhas kui see ei tundu enam katsudes seebine.




5) Otsi käsikaudu üles föön ja kuivata film mõlemalt poolt ära. Selle protsessi juures tuleks jälgida, et film iseendaga kokku ei puutuks. Enamikel föönidel on väike tuluke mis läheb põlema kui sa selle tööle paned. Tulukese võiks katta musta teibiga või siis seda käega varjata. Ekstra tähelepanu peaks pöörama topsi kuivatamisele.

6) Nüüd tuleb film lihtsalt rulli tagasi kerida (jäta ikka väike ots välja, eksole) ja õue pildistama minna!


Fotod on pildistatud Canon A-1 ja 50mm f1,8 objektiiviga.

7 comments:

  1. Issand jumal, osta või föön endale selle jutu peale. Väga hariv ja ahvatlev.

    ReplyDelete
  2. The awesomeness level of this is over 9000.

    ReplyDelete
  3. Ohohohoo! Eelviimane foto läheb kindlasti minu 70ndal sünnipäeval ilmuvasse elulooraamatusse. 2057, wait for it!

    ReplyDelete
  4. Noh, tegelikult ei ole fööni hädasti tarvis. Sa võid ka pimedas vannitoas istuda ja oodata millal film niiskes ruumis ise ära kuivab.
    Good luck with that, by the way ; )

    ReplyDelete
  5. Ruudu on suure pai välja teeninud - actual TEXT in the post, oh yeah! Meeldib mulle see, et teised on ka nüüd tulnud ja "shäre the lõde" teinud. Suht boho-lomo pildid on muidugi, seda peab ju tunnistama, eksju. Aga väga ilusad värvilised ka. See kemikaalivaht Rostovi peal on parim.

    ReplyDelete
  6. Geniaalne! Minu föön leiab ka lõpuks kasutust. :)

    ReplyDelete