Thursday, April 7, 2011

Üks kunstnik - Muffik

 
See saab olema ZA/UM i uus rubriik, kus tutvustame ägedaid tüüpe ja nende tegemisi.
Nad võivad olla kuulsad, vähemkuulsad või täitsa tundmatud või unustuse hõlmas, kus iganes tead kedagi, kelle tegemised sulle meeldivad ning võiksid muudelegi huvi pakkuda, ent on teenimatult vähese tähelepanu osaliseks saanud - anna meile teada.


Muffik aka Madli Lippur on väga mitme küljega isik. Selles artiklis me keskendume tema fotograafi-andele ja ei räägi sõnagi basskitarrimängust, luuleloomest ega sellest kui hea inimene ta on. Me tahame, et rahvas näeks, et täitsa märkamatult elab meie hulgas inimene, kes mõtleb ja tunnetab maailma sügavalt isikupäraselt, kordumatult, muffikulikult.


Nüüd armas lugeja muidugi ootab, kuidas me paiskame üles meeletu Luikside-Arkside- Mudlumite retrospektiivi aga seda me ei tee. Sest Muffik ei ole meie ihufotograaf (kuigi me tahaks et oleks). Millegipärast on isegi nii, et Muffik ei tee peaaegu üldse enam pilti. Me ikka väga loodame, et ta teeb neid veel ja veel.


Aga loomulikult ei saa ma jätta märkimata, et just Muffik on see, kes on loonud mingi suure jupi meie ajaloost.
Ma mäletan ennast ja teisi läbi tema fotode, ma peaaegu arvan, et me olimegi tegelikult sellised nagu tema fotodel. Muffik oskab inimestele hüvalt väärtust lisada. Ta näeb sinus seda sisemist mina, mis on päriselt olemas.


Muffik on vaatleja. Ta on tundlik ja terane ja õrn. Jäädes ise tähelepandamatuks avab ta oma portreteeritavad hämmastaval kombel. Peaaegu kõigis tema fotodes on eriti peened valgusemängud ja suur tundesiirus.
Nad on vaikelulised, mõtisklevad, nukrad ja kaunid.


Veel peab ära märkima, et ta ei töötle oma fotosid vaid teeb nad ausalt filmile oma vana Minolta kaameraga.
See ilu, mida te näete, on päris. Kaamera kodanikunimi (uurisin järgi) on Minolta XE-1.


Samuti tuleb tunnistada, et meie kallis Süsteem ei ulatanud talle oma kätt ega tahtnud teda omal alal veel paremaks teha. Nii umbes vähemalt neli korda järjest, ma arvan. Või arvas süsteem, et ta on juba hea küllalt ja et talle ei ole enam midagi õpetada.


Raske on kirjutada inimesest, kes on ühtlasi võõras ja ometi nii oma. Kes on kogu aeg olemas, mistahes heateoks. (Ta tuli ilma mingi kobinata mu koera ja kassi toitma või last hoidma, kui ma palusin ja mitte üks kord.)


Minge nüüd ilusti kenasti tipa-tapa sinna veebilehele, kus ta oma maailma hoiab ja hakake  avastama.
Lingid, kuhu vaja:

Ja võtke endale hulga vaba aega, et seda kõike nautida ja sellesse süveneda.

(Ilmselt peab mingi aeg Arksid-Luiksid-Mudlumid retrospektiiv ka ikkagi ära tulema.)

12 comments:

  1. Sellega on hästi ja tekitab austust meediumi vastu. Kui teos tekitab austust oma meediumi vastu on tegelikult juba väga hästi.

    ReplyDelete
  2. Muffik võiks jah pilti teha veel ja veel.

    ReplyDelete
  3. Miks alati kunstipostituste all on kolm täiesti eimidagiütlevat kommenaari stiilis hea! mõnus! mulle meeldib!? Kunstnik ootaks ka mingit vähe löövamat tagasisidet.

    Mäletan seda juba sellest ajast kui Muff pani pilta ka vene fotosaidile http://www.photoforum.ru/user/index.php?u_id=12031&obj=photos ja enamik kommentaare olid sellised - regards, nice shot,well done...

    Siis ta ütles et enam ei viitsi panna.

    ReplyDelete
  4. Nojah, veits igav küll, et mingil kulka-huitamisel on 50 kommi ja kõik lohepikad, ent päris asja kohta ei ütle keegi midagi. Ma siis ütlen, davai - väljakutse vastu võetud - seda, mida purjus peaga ümisetud "nunnu muffik" ei väljendanud, aga mis meelel mõlkus.

    Hoiatan, et see ei pruugi mul välja tulla. Et ma olen foto suhtes küünilisusega kompromiteeritud.

    Esiteks, need natüürmordid on muidugi ilusad. Mõnus sügav heletumedus. Need siin ja blogis ka. Samas. Foto kahjuks on kord selline naisteajakirjanduse poolt näkaseks tehtud meedium, et ühelt poolt on nad küll nagu kellegi sisemaailm ja näha on, et fotole on jäänud midagi vaataja silmast etc, aga teiselt poolt on jälle natuke nagu Eda-Ines Etti suvekodu pildid ka. Selles ei saa kunstnikku süüdistada, selles saab süüdistada ainult Eda-Ines Ettit oma kuradi arbuusisalatiga kõikjal ja kogu aeg. Nende klantsfoto konnotatsioonide hajutamiseks vist armastavadki poisid ja tüdrukud oma fotosid mustvalgelt ja vanaaegsetes tehnikates teha, et oleks rohkem nagu aasta 1980 ja Eda-Ines Etti ei ole veel arbuusisalatit valmistama asunud.

    Ja foto kööginurgast ei tähenda veel fotot sisekujudnusest.

    See voodiga pilt, viimane siit, on selles mõttes parim neist vaikeludest, et see ei jäta vähimalgi määral sisekujunduse ülesvõtte muljet Pildil on lahe tardunud atmosfäär.

    Pildid lastest foto probleemide all ei kannata. Need sobivad muffikule vist kõige rohkem. Küünilisi konnotatsioone on kõige raskem külge kleepida, kuigi kui väga tahaks, saaks needki ära mäkerdada mingi postkaardijamaga. Okei, seda esimest ei saa, see on suht kuulikindlalt maitsekas lapsefoto.

    Piltidega lahedatest noortest (seal blogis siis peamiselt) on nii, et hullult tahaks indie-noorte kõrvale mingeid ägedaid jõmme ka näha. Fuck te kunagi ägedaid jõmme ei pildista?!

    ReplyDelete
  5. Muffikul olid neegripildid!
    http://muffik.myphotoalbum.com/view_photo.php?set_albumName=album03&id=0655_G
    neid ei saanud aint sealt ära tõmmata.

    ja tegelikult need loendamatud ansamblipildid on suur ajalooline väärtus
    http://s83.photobucket.com/albums/j289/Muffik/
    seal on röövel ööbikut ja sõpruse puiesteed ja Agent Mi ja isegi Ultramelanhooli.(http://s83.photobucket.com/albums/j289/Muffik/Ultramelanhool/)

    Mind huvitaks ka väga kõigi nende päris hobifotograafide arvamused. Sest minu meelest on Muffiku piltidega nii, et esimesel pilgul vaatad et lillepilt ja siis vaatad uuesti ja saad aru, et ei ole lillepilt, on hoopis mingi filosoofia...(http://fotokala.ee/baas.php?aktsioon=kategooriad&pilt=22045)

    ja need pulmapildid!!! http://muffikphoto.blogspot.com/2009_03_01_archive.html

    ReplyDelete
  6. P.S. ma pole kunagi kuskil mitte midagi kuulnud edainesetti arbuusisalatist. Kas see on maitsev?

    ReplyDelete
  7. Ma olen kindel, et see on väga maitsev ja sobib hästi kokku joogaga.

    ReplyDelete
  8. Muffikut võiks igatmoodi kiusata ja talle fotomuuseumis isiknäituse korraldada.

    ReplyDelete
  9. Kõik marss leheküljele

    http://muffik.myphotoalbum.com/albums.php

    See sait pannakse kinni ja sellisel kujul seda kunsti enam ei näe.
    Need ei ole pildid, see on romaan. Ja mitte mingi keskpärane romaan, vaid Tšehhov või mõni lüüriline prantslane, kelle nime ma praegu öelda ei oska.

    ReplyDelete