Tuesday, September 6, 2011

Meeleheitest

  
Kinnitasin oma meelt ja astun taas kord välja ebapopulaarse ja populistliku sõnavõtuga. Kui see ZA/UM-i erudeeritud vaimuga ei sobi, saadan  otse Delfisse. Siin posti all võib räusata palkadest ja Marxist, niipalju kui süda kutsub. Eelmise posti kommentaarid reserveeriksime haridusele.

See on valikutest ja meeleheitest.

Mitte eriti ammu juhtus siin riigis selline asi, kus üüratult paljud ostsid laenurahaga elamise, millise, kahemillise korteri või hoidku jumal veel mitmemillisema maja.
Kes ei ostnud korterit, neile määriti kaela tarbimislaen Hispaania reiside ja LCD teleka tarbeks. Laenupakkumised potsatasid otse sinu pangapostkasti, keegi ei küsinud su palgast või maksejõust, vaja oli ainult ühte klikki. Kõik teavad seda, see pole miski uudisasi.

Paljud kaotasid töö või said ilgelt kehvema palga peale. Mõni pole kunagi tööle saanudki ja peab kah elama. Igasugused maksed nöörivad inimestel hinge kinni.

Oma lähematest tuttavatest mõni näide:

Naine, 40+, üksik, kahe lapsega, kahemilline korter Viimsis. Üür - 350, pangamaksed 450, autoliising, ma ei tea kui palju, tädi vanadekodu maks suurem kui selle va tädi pension, vaja juurde maksta. Ühel lapsel sündis omakorda laps, neidki vaja aidata. Töötas kolme koha peal. Müüa loomulikult ei saa elamist, sest esiteks, keegi ei osta ja teiseks, müügist saadav tulu ei kata pangavõlga. Millised on selle inimese valikud?

Naine 40+, üksik, üks laps, töötab FIEna, ahiküttega korter kesklinna lähistel, ei ostnud buuumiajal, elab seal juba 15 aastat, keskmine maksekoormus ca 7-800 euri. Saab hakkama aga elurõõmu hoidmine nõuab hirmsat pingutust. Mõtleb korteri müümisest aga annab endale aru, et see ei ole hetkel võimalik, kuna müües seda turuhinnaga, nii et tuleks ostja, ei ole tal võimalik uut pinda leida, sest enamik hoiab kramplikult kinni mingist mitteturuhinnast.

Naine 35+, ostsid koos mehega korteri, mees läks minema, naine kaotas kaks töökohta, üürid võlga üle aasta, pangamaksed maksab kuidagi ära. Tööd ei saanud, sugulased laenasid raha, et ta saaks mingi oma äriga pihta hakata. Mis on mingit sorti joogavõimlemine ja millel ei paista ka suurt tulevikku olevat.

Naine 40+, täisperekond, mees ja üks laps, naine töötu, elavad Mustamäe üürikorteris. Vaeselt.

Ma tean veel umbes kaheksat inimest, kes tahavad oma elamist maha müüa ja mingi odavama variandi leida. See plaan ei saa neil väga hästi töötama.

Kas neile kõigile peaks ütlema, et nad on ise süüdi selles et neil pole tulevikku? Kõik ei saa ära minna ehk põgeneda, erinevatel põhjustel, tavaliselt on selleks lapsed, vanemad või mõlemad. Ja kuidas sa põgened? Jätad selle kinnisvararondi lihtsalt ja kõnnid kaks kätt taskus üle piiri?

Tavaline stsenaarium sellisel puhul on - otsid väljapääsu, saadad oma miljon cv-d. Hoiad igalt poolt kokku, et maksud makstud saaks. Tuju läheb väga sitaks, tervis ka.
Jõudu ei ole mitte millegi muu jaoks kui kõige hädapärasemateks toiminguteks. Jooksed läbi tööturud, sotsiaaltoetused. Toetust sa enamasti ei saa, sest erinevalt pangast, mis loeb su sissetulekuks ainult su palga, loeb sotsiaaltöötaja su sissetulekkus kõik pangalaekumised, k.a selle, et su ema oma pensionist sulle 60 eurot andis. Lisaks pead sa neile viima müriaadi pabereid, käima vähemalt neli korda kohal ja siis kuulma et su korterikulusid ei kompenseerita mitte mingis osas.

Inimene ei mõtle, kas tema jamas on süüdi Focault või Marx. Tal on vaja leida raha, et bussiga oma vanemaid vaatama sõita ja et oma lapsele talvesaapad osta.Ta ostab turult parim enne toitu. Isegi kui lahendused on olemas, ta ei näe neid. See on suur probleem, mitte väike, see ei lähe paari aastaga mööda. Mida kauem see kestab, seda enam võtab maad tardumus ja minnalaskmine.

Võtame nüüd sellesamuse Maxima müüja ehk ka õpetaja. Tõenäoliselt ei ole tal sugulasi, kes teda aitavad, vaid risti vastupidi, sugulasi, kes on veel sitemas seisus kui tema. Ta tahaks aidata aga ei saa. Lisaks muule jamale lisandub veel süütunne. Süü, see on üks jumala needus. Kas mina olen süüdi? Või saan ma kedagi teist süüdistada? Kumba tee inimene valib, sõltub ka vist tema meelelaadist.

Kes ütleb nüüd mulle, mida nende meeleheitel inimestega peale hakata, saab medali. Ka mitte kõige ilusamatel, mitte kõige targematel, mitte kõige noorematel, mitte kõige ettevõtlikematel peaks olema mingi elulootus ja positiivne programm. Või muidu võiks nad tõesti kõik kollektiivsele hävitamisele saata.

Sotsiaalset võrdsust ei ole tõepoolest olemas. Aga ühiskond, mis paneb oma liikmeid tundma ennast täiesti ebavajalikena, ülearuste ja kasututena ei saa olla jätkusuutlik.
Inimene ei pea elama nii et tal on katkised hambad ja inkasso kuklas. Piisab ainult katkistest hammastest.

Jalutasin hiljuti mööda Sõpruse puiesteed ja nägin rohelise prügikasti peal sellist rõõmsat plakatit:

 Inkasso.ee - meie suvel ei puhka!

76 comments:

  1. Kõik algab iseendast. Nagu sees nõnda ka väljas. Kui sinu sees on kurbus, meeleheide, mure jms siis sinu elu ongi selline. Sellest ringist on päris raske välja saada, kuna kõik ongi ju halvasti, mida sa siin rõõmustad? Aga kui juba ükskord olukord on enamvähem lootusetu, siis tehke proovi, kaotada pole ju mittemidagi: pane silmad kinni ja mõtle, et kõik on suurepärane. Raha suhtes soovitan mõelda, et raha on plaju ja tuleb järjest juurde. ja iga päev peaks seda tegema, parem kui mitu korda päevas. korraga nt 5 minutit või natuke kauem või vähem. Algul võib tunduda väga tobe, aga proovida võib. Igaühele ei pruugi sobida. Kes proovib, siis edu!

    ReplyDelete
  2. Kas tõesti CK seekord ületas iseennast? Või on see hääl teispoolsusest?

    Selle kohta üks lugu. Käis mul kunagi üks kunde prossi järgi. ja hakkas pajatama sellest et tema on arst ja ühtlasi ka oma suurepärast raviteooriat.

    See oli midagi sellist, et sa pead ette kujutama oma valguskuju ja seda kogu aeg järjest suuremaks mõtlema. Või pidi see olema vanaisa valguskuju. Igatahes oli kõik paha esivanematest ja lapse põlvehaigust pidi saama ravida mingisuge raske veega, mida väga raske raha eest pidi Soomest saama tuua.Tema kasutajanimi oli Life4.

    ReplyDelete
  3. Ema Theresa minus ütleb,et ka mees 26 ja 41 vajavad abi. Kas nende probleemid ei või tulla suurest sisemisest üksildusest?

    ReplyDelete
  4. Kui kõik need inimesed kokku tulevad ja ütlevad - maksku pankurid ise oma kriis kinni, meie teile võlga tagasi ei maksa ja kodust välja ka ei koli, sest igal inimesel on õigus elukohale, siis võiks hakata huvitavaid asju saama. Sest kui mitte keegi ei maksa, ega pankadel ei ole ka suurt huvi neid välja tõsta, sest nagunii ei suudetaks kõiki/enamust neist korteritest ära müüa, et raha tagasi saada. Kui pank andis sitasti laene, siis pank peab vastutama - panga ülesanne on inimeste maksevõimet ja riske hinnata. Hindasid massiliselt valesti, lähevad pankrotti.

    Maxima töötajate osas on ka see, et kui mitte keegi neist ja nende vaestest sugulastest tööle ei lähe ja kedagi teist Maximasse streigimurdjaks ka ei lase, siis Maxima arvatavasti suhteliselt kiiresti parandab nii palka kui tingimusi.

    Selle kõige organiseerimiseks oleks vaja mingit hulka inimesi, kes on valinud selle tee, et leiavad, et nemad pole praeguses olukorras süüdi.

    Pole üldse uued mõtted, möödunud kriiside puhul maailmas täiesti kasutatud praktikad :)

    ReplyDelete
  5. Aga vaata vaid, isegi see väike progressiivne rakuke siin paneb vastu, kuidas jaksab. Ma olen seda kuskil kommenaaris (http://za-um.blogspot.com/2010/12/ara-ole-idioot-3-eluraskus.html#comments) juba öelnud, et kui keegi pangale tagasi ei maksaks, siis oleks pangal hambad, aga süsteemi toimimist ei ole võimalik murda. Veel ilmselt mitte.

    ReplyDelete
  6. Ka meeldiks mulle iseäranis mõte sellest kuidas kõik eestalsed nagu üks mees läheksid Thoreau kombel metsa elama, ehitaksid onni, sööksid marju ja mediteeriksid.

    ReplyDelete
  7. Ja kus mujal täpsemalt probleemid on, CK? Kas tõesti igaühe isiklikus peas? Maailm kui tahe ja kujutlus?

    ReplyDelete
  8. "Probleemide, õnnetuste, kriiside korral on kaks väga üldist leevendusstrateegiat: kas püüda muuta enese meeleseisundit või püüda muuta asjaolusid. Esimest võiks tinglikult nimetada muusiku ja teist inseneri teeks.

    Mõlemal variandil on oma puudused ja voorused. Kui majal hakkab katus läbi laskma, siis on ehk mõistlikum teha remonti kui komponeerida kurblik bluusilugu "Sajab vihm jälle mu voodisse", ent surnud lemmiklooma mutrivõtme ja epo-liimiga tagasi ei too. Insener ammutab energiat pealehakkamiseks sokraatilisest optimismist, muusikul aitab olukorraga leppida tragöödia ilust kostuv metafüüsiline lohutus. Siis on veel lapsukesed, nemad hakkavad jonnima ja jalgadega trampima. Neid nimetan ma siin õiguslasteks. Õiguslane ei võta kätte ei kitarri ega haamrit, vaid istub märjal voodil, käed rinnal vaheliti, põrnitseb tigedal pilgul laest tilkuvat vett ning korrutab vihase nõudliku häälega: "Mul on õigus kuivale voodile! Eluase on inimõigus!"; kuiva ja päikselise ilmaga toob õiguslane külmkapist süüa, vaatab aknast välja ning teavitab tajuvälja sattuvate iluvigade korral nende tungivat õigust kaduda; näeb hüljatud koerakest ja annab sellelegi lahkelt õiguse ninaesisele ja peavarjule, tihti ta vaimustub endast ja satub omamoodi eufooriasse, siis jagab ta õigusi nagu Kingpool jäätist – "Kõigile! Ja kirssidega!" – õiguse olla nõrk, õiguse olla loll, õiguse olla seksikas, õiguse olla autu jne. Pahurama tujuga käratab mõne hüüdlause, näiteks "erinevad, aga võrdsed!" või prahvatab vastuvaidlemist mittesallival toonil, et "inimene on loomult hea!". Eks õiguslasedki lahenda probleeme, aga ainult siis, kui vanemad on kodus ja kuulekad. Ja olemas."
    http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10454:sarvedega-peremudeleid-ehk-vordoigusluse-onnetusi-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3293

    ReplyDelete
  9. CK, see, et mitte ükski probleem eales lihtsalt rahaprobleem pole on suht hulljulge väljaasstumine ja väite absoluutsus on mõnusalt zaumane küll. Aga tegelikult on mõnikord ka nii, et ongi lihtsalt rahanuss. Raha pole, raha kepib näkku ja pedekad nikuvad mingi rahasita pärast ajju.

    ReplyDelete
  10. Ei saa Oudekkiga üldse mitte nõus olla. Miks peaks keskklassile nende valesid investeeringuid kinni maksma? Kuigi pank hindas nende inimeste makseriske valesti, siis inimestel endil oleks ikka võinud mõistus peas olla. Ei saa ju 40-sena tõsimeeli uskuda, et sama palgaga tööd jätkub järgmiseks 40-ks aastaks (või kui pikad need kinnisvaralaenude maksetähtajad ongi?).

    Kui selline asi läbi läheks, oleks see proletariaadi suhtes veel suurem ebaõiglus kui "õigusjärgsetele" omanikele varade tagastamine.

    ReplyDelete
  11. * turuhind alla ostuhinna

    ReplyDelete
  12. Mr.Kunnusele. Meeleseisundit muudetakse tavaliselt väikeste valgete või kahevärviliste tablettide abil. Lugemine ise oli äärmiselt huvitav.

    ReplyDelete
  13. Mr. Costellol on sada protsenti õigus. Nüüd ei ole mõtet enam halada. Said paar aastat Viimsis elada ja Lexuse hübriid-maasturiga maailma paremaks muuta, aga see pidu on nüüd läbi. Oleksid pidanud juba tol ajal aru saama, et selline hõlbuelu ja rahavool saavad olla ainult ajutised nähtused. Aga sa ei saanud, sest maastur oli liiga mugav ja korter liiga hea merevaatega.
    Paki asjad kokku ja hakka trolli peale minema.

    ReplyDelete
  14. Suht rõve jutt all-around. Nüüd kähku, iga mats, ülalseisva postituse kommentaariumis vaimset indulgentsi lunastama.

    Indulgents jagatakse välja vähemalt kuuerealise luuleanalüüsi eest. Pole ette näidata, saatan viib koheselt perseauguga põrgusse.

    ReplyDelete
  15. Möönan, jutt suht rõve.
    Kuid inimestest on minul kahju ja seda te oma küünilisusega ümber ei tee.
    Ausalt öelda vihkan ma sedasorti suhtumist sama palju kui seda rahast ehitatud maailma.

    Pühendun nüüd mammona teenimisele ja teie pakutud vaimset indulgentsi ei vaja.

    ReplyDelete
  16. Mina arvan, et inimesi tànavale jàtta pole vaja - ja veel arvan ma, et see kui tòòlisklass àssitatakse vàikekodanlaste ja yksteise kallale on juba vana trikk sellest, kuidas suurkodanlased saavad rahus kòiki otsuseid ise edasi teha. Kitsamaks, need inimesed, kes siin on kirjeldatud, on ikkagi puhas tòòlisklass, sest postis on nad esitatud inimestena, et nad elavad ainult oma tòòst ja neil on jama juba selle tòttu majas, et raha saab tòòst vàhem, neil ei ole mingit lisaomandit, mis neile sissetulekut tooks.

    "Pank hindas riske valesti" - kui neid inimesi on massiliselt, kes ei suuda laenusid tagasi maksta, siis ilmselt hindas pank riske valesti. Tànapàeva keerukas majanduses on kyllalt raske orienteeruda - ja pangas peaksid tòòtama inimesed, kes on selle valdkonna spetsialistid. Kui nemad ei oska riske hinnata, siis inimene, kelle tòò ja haridus ei ole finants- vòi majandusvaldkonnaga seotud, oskab seda tihti veel vàhem.

    Viimsis muide buumi ajal kahe milli eest merevaatega korterit kyll ei saanud... Vòi kui siis mingi vàga vana ja viletsa, mida tuli pàrast palju ymber ehitada. Trolli peale minna - ja sòita kuhu? Aga miks, kui seda maja myya nagunii ei saa? Miks peaks jàtma olemasoleva elukoha lihtsalt seisma ja siis kuskil kuuse all istuma?

    Organiseerumine tòòtab Norras ja Indoneesias yhtemoodi, lihtsalt eesmàrgid vòivad erinevad olla. Kui ma elan korteris, mis kuulub isikule X, siis on tema kohus see lagi àra parandada, mitte minu. Mina oma yyrikorteris ei lòò naela ka seina, sest see on korteriomaniku asi. Hàsti teen, korteriomanik suutis ka kunagi veetorusse puurida, sest see ei olnud seal, kus ta plaani jàrgi olema pidi.

    Inglismaal on òigus elukohale nii tòsine asi, et kohalikul omavalitsusel on tihti kohustus tànavaletòstetud inimestele uus elukoht pakkuda....

    ReplyDelete
  17. kõige haigemalt käivad ajudele ikkagi need huijoobarid, kes arvavad, et on olemas mingi "hakkamasaamise kvaliteet" mis just neil ainuisikuliselt "puudub".

    ReplyDelete
  18. Ja üleüldse, CK, see ei ole see kriis, kus sa peaksid hakkama finantssüsteemi kaitsma. Kui sa midagi asjast tead, siis ka vast seda, kui läbi põimunud ja kokku sulandunud - sotsiaalselt, majanduslikult, poliitiliselt, ideoloogiliselt - kõik selle osakesed nüüdseks on; kindlustusfirmadest ja investeerimispankadest 'reguleerivate' asutuste ja 'demokraatlike' valitsusteni. Ffs, Kreeka raamatupidamisnippide taga ei olnud ju keegi muu kui Goldman Sachs ise, credit default swaps for the win. Asetada sisuline võim ja vastutus inimestele, kes uskusid juhte ja eksperte ja unistasid oma majast; ei. Ma ei tea mitu korda ma olen pidanud moraalset (ja intellektuaalset) okset alla neelama kogu majkriisi teemasse süvenedes, aga rohkem lihtsalt ei mahu.

    Fuck wall street until it is dead. Then cut it up and fuck it again.

    ReplyDelete
  19. Also: Mudlum and Mihkel should meet up.

    ReplyDelete
  20. Hästi siis, väljendagem ennast natuke vähem küüniliselt. Siin räägivad inimesed, kellega vestlemist pean mingis mõttes luksuseks. Võiksin praegu ka Hannoveris Lääne-Euroopa yacht-boy'dega Mahlerit ja Mendelssohni võrrelda, (kusjuures mõlemad on pasad) või Mustamäel, alkoopoe ja kasiino vahel lollide meestega lolle naisi lantida. Ühesõnaga: elu oleks võinud minna ka teistmoodi, siinne ei ole mingi sünniõigus.

    Ükskõik kummas neist stsenaariumitest see siis aset ei leiaks, kui ma avastaksin ennast reede õhtul Oudekki, Kunnuse, CK ja Mudlumi seltskonnast, mõtleksin: fuck yeah, viimaks! Nõustugem nüüd, et maailm, kuhu sattunud oleme, on võrdlemisi õudne koht ja praegu on natuke nagu see koht zombi-apokalüpsise filmist, kus ellujääjad on bensiinijaamas varjul, character development time, zombid ei ohtusta, korkigem letilt võetud veinid lahti ja hei! tšekkige mu luuletust, mis arvate sellest?

    Kui siis aga Kunnus ja CK hakkaksid järsku üksteisele seljale patsutama, et kuradi vaesed on ikka hädapätakad ja peaksid ennast ise aitama, Mudlum ja Oudekki seletaksid neile vastu, et miks te tahate inimesed persse saata, kui neid oleks võimalik aidata... ma istuks seal oma luuletusega nurgas nagu mingi nukker pedekas. Veits raisatud võimalus oleks see õhtupoolik, ma arvan. Et nagu - me teame juba, et Kunnus ja CK on makromajanduse teemadel vastupidisel seisukohal kui Oudekki ja Mudlum. Äkki meil on peale madalaima ühisnimetaja ka kõrgeim?

    Aga jah, andestage eelnev topelt-allegooria (ebasoovitatav stiilivõte) ja mõistke, et see pole mingi üleskutse, mida peaks järgima. Pigem tahtsin ennast lahti seletada, et ei jääks küünilise värdjuki mulje. Nagu ma peaks oma elude lõksu jäänud inimesi kuidagi vähemtähtsaks kui luuletusenartsu.

    ReplyDelete
  21. Oh no, nüüd vahepeal tulid veel Martin Luiga ja Siim Nurklik ka bensukasse sisse, Nurklik küttis sabas jõlkuvale paksule zombile pumppüssist kõhtu, mõlemad võtsid Mudlumi ja Oudekki kõrval istet ja hakkasid andma!

    (Luiga ikka koogutas ka minu kõrval mu luuletust lugeda ennem, nunnu Luiga!)

    ReplyDelete
  22. @ CK: see oleks minu arvates katarsilisem sõnavõtt küll, jah.

    : D

    ReplyDelete
  23. Ja mis mul jài ennist ytlemata - siis ega pangad said juba kolmekymnedate kriisis aru, et see ei ole yldse neile kasulik, kui massiliselt inimesi ei suuda laene tagasi maksta ning et nende kodust vàlja tòstmine ei ole lahendus. Sest kui ostjat ei ole, siis ei ole vàljatòstmine ju mòttekas, pank ikka oma raha tagasi ei saa.

    Selles olukorras osutubki, et àrksamatel pankuritel hakkab mòistus tòòle ja osutub, et huvitavaid lahendusi on veel, kui meeletu inimese pigistamine. Seega, piisab ainult kriitilise massi àhvardamisest, et "me ei maksa su laene".

    ReplyDelete
  24. "Hävitamine hävitamise enda pärast" on hea postulaat.

    ReplyDelete
  25. Õudusega loen seda postitust ja mõningaid kommentaare.
    Kas kasvatamegi endi lapsed üles retoorikaga, "sina ei pea mitte vastutama enda tegude eest"?

    Pangad ei sundinud mitte kedagi laenu võtma. See meenutab mulle purjus mehe juttu enda abikaasale, "aga TEMA võrgutas mu ära". Inimesed, vastutage enda tegude eest! Samuti loen esimest näidet - kahemilline korter Viimsis, autoliising... Need on valikud.

    Õigus elukohale on igalühel, kohustust endale villa osta puudub. Kõigepealt tuleb õppida enda tegusid analüüsima ning alles seejärel teisi süüdistama, kui siis selleks üldse veel õigustust jagub.

    ReplyDelete
  26. No aga ta võrgutas ju...

    ReplyDelete
  27. Muidugi, seni kui töökoht on, on kaval mõte ka palka juurde küsida, ka, soovitavalt, koordineeritult, siis tuleb paremini välja. Seda eriti Maxima müüjate ja õpetajate puhul... Aga ka muidu. Ah jaa, kui pankurid ei pea kannatama halvasti tehtud töö või valede valikute pärast, siis ma ei näe mingit põhjust, miks keegi teine peaks.

    ReplyDelete
  28. Kuulsin lillepoes, kuidas 2 tuntud ärimeest on neile jõulust saadik päris kena summa võlgu. Ostsid hulgi jõulutäti jm lilli, saatsid suurejooneliselt siia/sinna. Maksnud pole tänaseni. Kui te veel teaksite, kes need on...
    Aga vahet pole, igaühel on kohustus oma võetud võlad tasuda. Pank on nagu lillepoodnik, usaldas ja tal on õigus tagasi saada. Kui me tõmbaks need "ärimehed2 võlla kuna petsid armsat lillepoodbikku, siis mille poolest erineb laenu tagasimaksmisest keeldumine/sellele üleskutsumine lillepoe tüngategijatest?

    ReplyDelete
  29. Sitajutu carnage just wont stop!September 7, 2011 at 6:17 PM

    Nagu ma aru saan on Oudekki universaalne retsept "nõuame kollektiivselt endale paremat elu"? Kehtib igas olukorras nii Indoneesias kui Oslos?

    ReplyDelete
  30. Oumaigaad, kui juba minna detailidesse, kes kellelegi võlgu on... Ma ütleks nii, eraisikud on mulle võlgu ca pool milli vanas rahas,( ja notariaalse lepinguga) tiba vähem, tiba rohkem, see ei muuda enam midagi. Seda raha näen mina samapalju kui oma kõrvu, kuna nendel pole millestki seda tagasi maksta. Kust ei ole sealt ei võta ka surm. Võiksin rääkida ka tüübist, kes jättis siia riiki maha paari milli eest võlgu ja emigreerus kastilöömise hirmus.

    Mu meelest on täitsa delfi juba, vast aitab kah.

    ReplyDelete
  31. Hindasin oma riske täitsa valesti...ja nüüd lakun käppa.

    Miks kajakas ruuduline on?

    ReplyDelete
  32. Ma ei saa aru, miks rohkem inimesi ei kasuta lihtsalt eraisiku pankroti varianti. Kui jätta kõrvale sellega kaasas käiv stigma, on see väga hea variant, mitu korda üle pea käivast võlakoormast vabanemiseks ja teise tahu pealt elu nägemiseks.

    ReplyDelete
  33. Postkastidel võiks olla hoopis silt, et za-um septembris ei puhka!

    ReplyDelete
  34. (ja prügikastidel, muidugi. post, prügi, on seal vahet?)

    ReplyDelete
  35. Whoa! Päris võimas madin siin!
    Ma ühtki makromajanduslikku seisukohta pole võtnud, aga see selleks...

    Kommunism, sotsialism, Marxi jutustused jms on oma teaterliku ja esteetilise potentsiaali tõttu paljudele köitvad.. möll, revolutsioon ja üldrobinhuudlus, tore! Keda see ei köidaks, parem kui jalgpall!

    Olukord, mida kirjeldas Marx aga oli fundamentaalselt erinev praegusest. See kui kasutme mõlemal juhul praktiliselt valikuteta väikeinimese kohta silti ori, ei tee seda samaks. Toona pistsid paha kapitaliomanikud tasku lõviosa töölise tootlikkusest, aga NB! see tootlikkus oli olemas. Ori tegi tööd ja isand pistis töö viljad tasku.
    Praegune probleem on ju hoopis selles, et nn ori ei suuda ennast eriti kuskil tootlikuks teha.
    "Eluase on inimõigus, olen inimene: eluase siia, rsk! Eks ma siis pikutan seal ja mõtlen, kuidas ennast kasulikuks teha.."

    Selles Sirbi tsitaadis ju viitangi õigusluse lapsikusele. Igasugune õiguslus EELDAB vanemliku ehk isandliku instantsi olemasolu, kellelt neid asju nõuda.
    mistõttu sellised revolutsioonid ja mässud, mida ka siin välja pakutakse(Oudekki, Siim N), on tormijooksuga vanematelt külmkapi äravõtmine, tõsi, korraks aitab, aga tegelikult on põhiraskus just kapi täitmises, täpsemalt, enese võimes seda kappi täita :)

    ReplyDelete
  36. Hmm, mu meelest on kapp asju täis? V.a toiduainetetööstus on enamik träni tarbetu. Riidekraami jaguks mitmele põlvkonnale ümber maailma ka siis kui keegi midagi juurde ei toodaks. Potte-panne vast kah. Majandusmudel on ju üles ehitatud tarbimisele, mitte säästmisele. Ja toodetakse meelega rämpsu, mis kohe katki läheks, et sa poodi uue järgi jookseksid.Teisiti mudel ei tööta.

    Näituseks, millal teist keegi poest täisraha eest endale kingad ostis? Ma usun et mul jääb see asi umbes viie aasta taha.Aga kui keegi enam ei jaksa poest kingi osta, mis siis kingatootjatest saab? Ok, ameeriklased ostavad ikka veel hiinalt laenatud rahaga hiinlaste enda pisikesi vidinaid, aga kui see värk ükskord enam ei tööta?

    ReplyDelete
  37. rõhutan üle:
    täpsemalt, ENESE võimes seda kappi täita :)

    ReplyDelete
  38. (Mina rääkisin finantstööstusest. Ma arvan, et pole teist valdkonda, kus oleks 'täis külmkapist' vähem põhjust rääkida. Õiguslus ja vanemlikkus, hehe, tutvu enne mõne investeerimispankuriga.)

    ReplyDelete
  39. Just nimelt, selles, et töölised piisavalt ei tooda, ei ole tarvis küll neid süüdistada (see ei kehti muidugi iga individuaalse töölise kohta). Pluss, ma kardan, et vahed firmade kasumite ja üksiku töölise palga vahel on ikka tunduvalt suuremad kui Marxi ajal, sest Marxi ajal tegelikult sellist koordineeritud hiigeltööstust ei olnud, Fordigi ei olnud. 19. sajandi kapitalistid olid tegelikult suhteliselt vaesed, tänapäeva mõttes :D

    Lugesin just hiljuti uuringuid USA põllumajandussektori kohta (ja täiesti mittemarksistlike autorite poolt). Üks huvitavamaid arvestusi oli see, et näiteks tööliste 40% palkade tõus (eeldades, et kõik muud muutujad jäävad samaks) tähendaks naela õunte või salatipea supermarketi hinna tõusu nii umbes 0,02%. Supermarketihinnast tootjale tervikuna läheb umbkaudu 20%. Kuidas siin nüüd ikkagi on selle küsimusega tootmisest, levitamisest ja juurdehindlusest? Kui vaadata ringi neid õnnetuid kingi, siis seal võivad vahed veel suuremad olla (tegelikult on Saviano Gomorras päris kenasti kirjeldatud, kui palju töölistele mingist firmamärgiga kinga või riideeseme maksumusest jõuab). Suur osa majandusest püsib jätkuvalt sellel, et keegi kuskil toodab - mis siis, et Eestis see väga silma ei paista, sest Eestis on sellega natukene kehvasti. Eestis ehitatakse vabrikud ümber spa-deks ja loodetakse, et äkki teiste maade kapitalistide kasumitest pudeneb siiagi midagi. Edasi võiks rääkida veel sweatshopidest, mis tänapäeval ei eksisteeri mitte ainult töötlevas tööstuses, vaid ka sellistes huvitavates valdkondades nagu õendus, programmeerimine või finantsanalüüs. Mine tea, võib-olla Indiast pärit ekspluateeritud (ületundide eest ei maksta, üüritakse välja, tasu on kaugelt alla sihtriigi keskmise, keeld töökohta vahetada - ebaseaduslik, aga need Indiast tulnud ei teadnud ju seda)finantsanalüütikud itsitasid pihku ja keerasidki USA finantssüsteemi metsa :D

    Kuuekümnendatel, muuhulgas, olid need vahed väiksemad. Osaliselt just selle pärast, et töölised võtsidki tormijooksuga endale palgatõuse, töövärbamiskorralduse õigust, töötingimusi jne. Osa oli muidugi ka see hirm, et kui töölisi väga pigistada, äkki teevad revolutsiooni nagu Venemaal või, siis, et äkki seesamanegi NSVL tungib sisse. Need kaks hirmu on viimasel ajal kuidagi ära kukkunud :D Ma aina rohkem toetan seda makromajanduslikku lähenemist, mille kohaselt palk on lihtsalt kokkulepe kahe poole vahel ning väljendab seda, palju on kummalgi jõudu. Ja pigem lastakse muutuda tööpuudusel, kui palgal...

    Aga selles mõttes on MK-l küll õigus, et kapitalismis on ettevõtted alati võimul (taas, üksik ettevõte ei pruugi), ja töölisel jääb üle ainult pidevalt endale üksikuid positsioone tormijooksuga vallutada. Ja kogu aeg peab vallutama, muidu võetakse kohe tagasi. Ja lisaks muidugi see, et õigustel peavad olema tagajad, praeguses maailmas on suurema osa õiguste tagaja riik muidugi. Sellest kuidas isalik võim ja riigivõim omavahel erinevad on Locke ka juba kirjutanud, ma ei viitsi üle korrata.

    Muidu ma ka arvan, et kooperatiivivormi ja avalikku omandit peaks ühiskonnas rohkem olema ja raha peaks rohkem trükkima ja igasuguseid muid huvitavaid asju, aga need ei lähe otseselt selle posti alla enam.

    ReplyDelete
  40. Mu pea valutab ja ma olen mitu korda juba nii vihastanud et tahtsin zaumist ära minna ja kaotasin hommikul sellepärast terve kuulsusrikka zaumnikute portreegalerii ära. Õnneks Rostov parandas selle ära.

    Nigu džinni oleks pudelist lahti lasknud. Kõik muudkui tuututavad. Aga siis kui ma mõne armsa ja hea jutu kirjutan, siis küll ei ole 50 kommentaari. Pasamaailm, ma ütlen.

    ReplyDelete
  41. Oli meeldiv y'all aga mul on nüüd viimane lask pumppüssis. Kavatsen seina oma ajudega dekoreerida. Olge tublid seal Kaukasuses! Robi, tahan et Sa teaks, et Atrofeerunud Süda Kaks oleks nii kõvv tulnud... Luix, don't you ever change! Hüvasti Helenid! Edasi inimkonna nimel!

    ReplyDelete
  42. Oeh, ärkasin ka üles. Vaatame parem seda!
    http://youtu.be/3e5mivkXmsc

    "The white man's tendency to indulge in narcissistic self-analysis makes etnographic research in Europe very difficult."

    ReplyDelete
  43. Näed, 50 kommentaari läks, aga asja sai; Oudekki ja CK sorivad leplikult bensukarusudes kuni tõusev päike selle vaatepildi lootusetult kitšiks keerab.

    ReplyDelete
  44. Veits kahju, et CK Atrofeerunud Süda II, mis olevat suure veeväljasurumisvõimega alus, nüüd ära jääb, aga saan aru, miks ei taha...

    ...SAAGI KÄIMA TÕMMATA

    Saag sai siin ikka täitsa käima tõmmatud! Muidu oli veel okei, aga see külalisesinemine PR-tüdrukult oli küll too osa zombiõudukast, mille tahaks ära unustada. Nagu too koht "Dawn of the Dead-i" uusversioonist, kus lapseootel naine saab hammustada ja siis tuleb zombilaps "välja" (umbes nii nagu sa arvad, et see juhtuks) ja tapab oma isa ära.

    Ühesõnaga - sul pole vist rohkem külla tulla vaja. Täitsa aitab sellest ühest korrast.

    ReplyDelete
  45. Robert, miks kohe nii kurjalt?
    Ma tahtsin öelda vaid seda, et ääretult ohtlik on pidevalt süüd enda viletsuse pärast kellegi teise peale veeretada.

    Kõigepealt tasuks ikka enda tegusid analüüsida.

    ReplyDelete
  46. See on idiootlik seisukoht. Aastal 2006 arvasid nii laenaja kui pank, et majandus kasvab nii kenasti, et laenaja teenib aastal 2020 sada tuhat krooni kuus ja maksab oma Pirita maja easily kinni. Sellest, kui pank ja inimene nüüd analüüsivad oma tegevust ja leiavad, et tegelikult oleks pidanud sellist aeglast ning konservatiivset 19. sajandi majandust tegema, siis sellest ei ole kellele kuradilegi kasu. Sellest, kui nad maksavad oma näljapalga eest pangalaenu tegasi, ei ole KA kellelegi kasu, sest niimoodi ta ei saa midagi mõistlikku tarbida ega kasvata majandust.
    Põhimõtteliselt, see majandus, mida me tegime on katki ja nüüd tuleb uus teha:=

    ReplyDelete
  47. Olgu, proovime siis teisiti:

    Pank on kasumit taotlev ettevõte. Seda esiteks. Pank ei peagi heategevust tegema.

    Teiseks - liisitud vara on panga omand, mitte Sinu enda oma, Sa pelgalt rendid oma vara panga käest. Kui Sa lõpetad selle eest tasumise, võtab pank vara tagasi, lihtne.

    Seega, maksmisest loobumisel võtab pank oma vara tagasi ja Sina jääd milletagi - edaspidised valikud on munitsipaalelamud ja jalgrattad.

    Kriisi süüd ei tohi ega saa panna ainult pankurite õlule. Selge on see, et tehti mitmeid arvestusvigu (nagu ka see, et meie majandussüsteem on vigane). Sellegipoolest ei saa täiskasvanud inimene öelda, et tema valesti tehtud otsuses on süüdi keegi teine.

    Kui ma enda telefoniarvet ei maksa, piiratakse mu väljuvad kõned. Kui ma Interneti eest ei tasu, lülitatakse ühendus välja. Kui ma eksamitele kohale ei ilmu, eksmatrikuleeritakse mind. Endale võetud kohustused nõuavad täitmist - eranditult. Kui seda ei suudeta, siis tuleb kohustustest loobuda (ehk siis sellest vältimatult vajalikust villast või uhiuuest Toyotast).

    Ja veel - lepingus on selgelt kirjas, mis juhtub, kui klient võlga tasuda ei suuda. See ei tohiks kellelegi üllatusena tulla.

    Martin, ma olen Sinuga nõus, et meie majandus on katki ja tuleks teha uus. Sellegipoolest pole ilma uue eskiisita mõtet vana lõhkuma hakata.

    ReplyDelete
  48. i see fires burning
    communism come
    there will be great exaltation and joy and rivers of blood and lot of punishment for the wicked
    the man will born anew

    ReplyDelete
  49. eelmine kord õnnestus see jah päris hästi...

    ReplyDelete
  50. nunnu prototüüp oli (mind ei saa KUIDAGI peatada, ma ei ole öö otsa maganud ka, mul on tunne, et makromajanduses on midagi, mis muudab inimese vaimuhaigeks).

    ReplyDelete
  51. OEH aga ei saa ju eitada, et kui gosplani tegemine oleks seitsmekümnendatel briti majandusteadlastele outsource'itud, siis oleks võind mingi jumala magus gosplan tulla.

    ReplyDelete
  52. what matters is only the soul!

    ReplyDelete
  53. ma olen viimasel ajal salemi miksteipe kuulanud. nad on kõik jumala head.
    http://www.s4lem.com/

    ReplyDelete
  54. daamid ja härrad, see oli valikutest ja meeleheitest!!

    ReplyDelete
  55. Oudekki (ja mitte ainult) ärge ajage udu. Mis töölisklass?! Puhtad valgekraed. Ja kui pank andis laenu, siis tegi ta seda mingil kinnisvaratagatisel. Seega on neil inimestel kindlasti veel teine koht, kuhu minna. Ei ole kuuse alla minek. Minule, buumi ajal korraliku palgaga korralikule valgekraele ei andnud mingi pank kinnisvara ostmiseks laenu, sest mul polnud teist kinnisvara tagatiseks panna. Või vist tehti mingi pakkumine, et seesama ostetud asi saab tagatiseks olla, aga ülejäänud tingimused muutusid siis nii röövvellikeks, et mul hakkasid ohukellad tööle ning ei võtnud endale 20-ks aastaks võlaorjust kaela. Kui oleks võtnud, oleks see MINU risk.

    Nii et olgem ausad, tegemist on ikkagi kehva investeeringuga ja see tuleb korstnasse kirjutada, kui muud võimalust pole. Ja mis jutt, et müüa ei saa?! Kindlasti saab, kui hind piisavalt madal on. Ei saa ju kahjumiga müüa? Paha lugu, äri on äri. Kinnisvara omamine pole inimõigus, kortereid saab ka üürida. Kui ostmiseks raha pole, siis tuleb nii kaua säästa, kuni on. Või siis võtta risk, et investeering läheb vett vedama.

    Nagu paljud teavad, pole ma mingi veendunud kapitalist, kaugel sellest. Aga kommunistlik revolutsioon ei alga kindlasti sellest, et teeme nüüd kõik kollektiivselt pankadele tünga.

    ReplyDelete
  56. miks mitte? kindlasti ei hakka kommunistlik revolutsioon ka sellest, kui kõik oma jama pangale ära maksavad. kuses oleme nii ehk teisiti

    ma arvan, et oudekki defineerib töölisklassi kui kõiki tüüpe, kes ei oma oma tootmisvahendeid, et tal suurem töölisklass oleks.

    spell checker arvab, et töölisklass ei ole päris sõna.

    ilus lõpetus läks vett vedama.

    ReplyDelete
  57. Need inimesed, kes vaatasid majanduse õitsengu ajal, et raha on rohkem käes, mis ma elan siin pelgulinnas nagu mingi rott ja sõidan mingi vana parsaga,ma olen ometi kvaliteetne inimene, peegeldagu seda ka mu omand, on need samad inimesed, kes saavad endale ilusa tüdruku või noormehe ja mõtlevad siis, et okei, I must be on a streak, nüüd tuleb rauda taguda kuni see veel tuline on. Mõlemal juhul oled lõpuks lõhki, aga kogemuse võrra rikkam ja loodetavasti järgmine kord juba targem ja ei korda samu vigu.

    ReplyDelete
  58. Martin, aga sellepärast, et see algaks kõigepealt ebaõigluse tekitamisega. Ehk siis ühed saavad endale lihtsalt niisama majad-korterid ja teised (tõeline proletariaat, kellel isegi buumi ajal oli vaid nii palju raha, kui elamiseks hädasti vaja ning keegi neile mingit laenu ei andnud) imevad näppu.

    Selleks, et pankasid kottida, on olemas muud viisid. Kõige äärmuslikuma näiteks natsionaliseerimine ehk maksad edaspidi oma eluasemelaenu hoopis riigile ja saad selle eest sotsiaalseid tagatisi. Laenugraafik ja intressid ka muidugi inimlikumad. Ning vähem ääslikum lihtsalt seadus, mis reguleerib pankade tööd. Näiteks riiklikult kehtestatud maksimumintressimäär laenudel ja miinimumintressimäär hoiustel, et inimesi säästma motiveerida.

    Ja veendunud kapitalistidele ütlen juba ette, et ärge tulge nüüd mulisema midagi õigustatud ootustest jms. Ja neile, kes otsivad mu jutust loogikaauke, siis jah, olete leidnud: loomulikult sünnitab ka see ebaõiglust, kuid see ebaõiglus käib tõesti otseselt suurkapitalistide ehk pankurite tasku pihta ning samas ei saa keegi tasuta lõunat, kuna oma laen tuleb ikkagi ära maksta.

    ReplyDelete
  59. Ja nüüd kõik koos...

    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee
    (unts-unts-unts-unts)
    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee
    (unts-unts-unts-unts)
    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee
    (unts-unts-unts-unts)
    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee
    (unts-unts-unts-unts)
    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee


    ? Ma ei kuule teid! Kõveeeemini!!

    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee
    (unts-unts-unts-unts)
    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee
    (unts-unts-unts-unts)
    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee
    (unts-unts-unts-unts)
    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee
    (unts-unts-unts-unts)
    call on meeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee
    call on meee

    ReplyDelete
  60. http://www.nytimes.com/imagepages/2011/09/04/opinion/04reich-graphic.html?ref=sunday

    i don't even

    ReplyDelete
  61. Inimestele MEELDIB maailma lõpp. See on üks elujõulisemaid müüte.

    MLj.

    ReplyDelete
  62. Guten morgen! Järele mõeldes peaksin vabandama SiretSchuttingu ees, asjata hakkasin koduõuel laiama. Mingi vastik peremehetsev karakter tärkas mus. Tegelikult on nii, et oled alati teretulnud ja täname panuse eest vestlusse.

    ReplyDelete
  63. Thread derailed
    Testige seda
    And we can and we will
    http://soundcloud.com/pandreyez/little-bit

    ReplyDelete
  64. 1) Miks sul Siim ei ole avatari, mis su kommentaari illustreeriks? Nahhui kellelgi ei ole seda, tehke ära, pange oma blogspoti kontole mingi pildike, pole väga keerulineju!

    2) Niisama teoreetiliselt rääkides - kas ei oleks kuidagi võimalik teostada sellist widgetit, mis näitaks küljeribas Daily Snukrlikku? Seda mõnusat lingiringmeili, mida Siim teeb? Ma saan aru, et ta on stiilne just sellise meiline, väga old-school. aga ikkagi. Samal teemal - kas ei oleks kuidagi võimalik saada Kiisu Pai fesari seina küljeribale widgetiks? Jumala mõnus sündikatsioon oleks.

    ReplyDelete
  65. Sõnad on ka: http://tumblr.com/xcm3y7xjax

    Ma teoreetiliselt nõus. Kiisu Pai asja võiks ka ära teha. Ühtlasi sõna 'widget' kiirkorras eestistada.

    ReplyDelete
  66. Oot-oot, valgekraed on ka töölised! Töö sisu ja sissetuleku suurus ei ole oluline, oluline on see, kas tegemist on alluvaga ja kas ta peab äraelamiseks tööl käima. Proletariaat väljendab omandisuhteid, mitte seda, kes rohkem kannatab. Statistiliselt kapitalismis jah kipub proletariaat klassina kõige rohkem kannatama, aga mitte tingimata üksikisikuna. Bill Gates sai puhtalt proletaarlasena miljonäriks ja siis hakkas suurkapitalistiks.

    Aga ega pank ei taha ka kellegi maja hullu kahjumiga ära müüa, sest pank on teatavasti kasumit taotlev ettevõte. Ja kui on kriitiline mass inimesi, kelle kinnisvara saab müüa ainult kahjumiga, siis hakkavad igasugused asjad juhtuma. Natsionaliseerimiseni välja. Aga sellesk kõigeks on vaja mingit jõudu, kuni inimesed vaikselt kannatavad, ei ole mitte midagi võimalik muuta.

    ReplyDelete
  67. Muide, ma ei arva, et laenuvõtjad pered peaksid midagi saama "niisama", aga ma arvan, et nad võiksid saavutada olukorra, kus nad kodu omamiseks (mida keegi teine ei taha, vähemalt mitte kasumlikus ulatuses) peaksid käima kolmel kohal tööl või muidu elama ebainimlikes tingimustes :) Panka mittemaksmisega ähvardamine on selline poliitiline võte ja kui pank midagi muud tarka ei suuda välja mõelda, et "pead", siis ma arvan, et pangal peab ka halvasti minema :)

    ReplyDelete
  68. [21:15:01] CK: OMG OMG krt zaumist on saanud päevapoliitiline blogi!!!1111 homme on kohal daniel vaarik, ülo ennuste, heido vitsur ja (())sildnik
    [21:16:14] Robert Kurvitz: kas sa tead, et sul salajane superpower öelda suva eesti avaliku elu inimeste nimesid, mis tunduvad Päris aga keegi pole kuulnud. Nagu Daniel Ennuste, Heido Vitsur?
    [21:16:15] Robert Kurvitz: : D
    [21:16:27] Robert Kurvitz: Ma oskan koha peal genereerida perse-eesti külade ja haldja fantasy linnade nimesid
    [21:16:37] Robert Kurvitz: Perselükati
    [21:16:39] Robert Kurvitz: Morchiniban
    [21:16:52] CK: ( Y ) Türaviste
    [21:17:29] Robert Kurvitz: Türaviste on normaalne, ma arvan, et me mõlemad oskame genereerida külanimesid, aga ainult sina oskad Eesti avaliku elu jõlkameid ja ainult mina haldja fantasy linnasid
    [21:18:10] CK: Jaan-Urmet Toomik
    [21:18:33] CK: Nelli Kalikova-Teataja
    [21:18:50] Robert Kurvitz: Mor-Miriel (fuck, mule ei ole kuradi keeruliste keldi umlautidega tähti praegu)
    [21:19:58] Robert Kurvitz: See oli kvaliteetne mõttevahetus
    [21:20:12] Robert Kurvitz: Katalogiseerime ära ja jätame sinnapaika

    ReplyDelete
  69. http://youtu.be/aC19fEqR5bA

    ReplyDelete