Thursday, September 8, 2011

Tulevase õpetaja vastus Luigale


Vastust artiklile Škool I 

Teksti autor õpib hetkel ülikoolis matemaatikat ning minu kõige tõenäolisem hariduse väljund on töötamine keskkooli matemaatikaõpetajana. Antud ajahetkel on mul kümmekond õpilast, kes lisaks tavakooli tundidele vajavad veel abi, et programmist end läbi süüa.

Alustasin seda vastust kümneid kordi ning kordagi polnud rahul sellega. Vastan siis punkthaaval (nii palju kui see võimalik on)

„Üldiselt aga, pärast mitmeid suurejoonelisi davincilikke hariduse restruktureerimise ideid olen hakanud mõtlema ka radikaalsemaile kõigist reformidest - koolide täielikule hävitamisele, kinni panemisele, tegevuse lõpetamisele, lähtudes nende pahategelikust, ebaefektiivsest ja üldiselt ebavajalikust olemusest. Et teeks kuidagi täiesti teistmoodi seda värki, äkki. Seda teadmiste omandamist.“ (Martin Luiga)

Nagu Martin ka ise oma artiklis selleni ei jõudnud. Teistmoodi tegemine ei tööta. Ühiskonna (rõhutan, et ma räägin nii siin kui edaspidi ühiskonnast, mis koosneb indiviididest, mitte riigist) jaoks tähendaks koolide kaotamine väga kiiret ning traagilist allakäiku. Minu arust on vale rõhutada kooli olemuse juures peamiselt kohustuslikku kohalkäimist, sest elu on näidanud, et ega koguaeg ikka ei pea küll kohale ilmuma. Samamoodi ebaefektiivsust Martin Luiga näite põhjal ei saa pidada objektiivseks. Ma olen sügavalt veendunud, et Martin Luiga oleks intelligentne ning suure teadmistepagasiga inimene olenemata õppesüsteemist. Kuid täpselt samamoodi olen ma veendunud, et väga suur osa inimkonnast seda poleks. Ning nii ebameeldiv kui see ka pole, on ühiskonda edasiviivaks jõuks teadmised.

„Samuti ei olnud mul erilist auahnust parim paista, sellepärast et, well... silma paista tahad sa ikka ju mingite ägedate tüüpide hulgas või mingi ägeda tüübi ees, ja üldiselt, kui koolis on mingeid ägedaid tüüpe, siis nad üsna tihtilugu ei väärtusta hüvasid õpitulemusi lahedaimaks asjaks kogu maal.“ (Martin Luiga)

Hindamissüsteem on tõesti aegunud ning katastroofiline. Luigal on õigus, hinded näitavad õpitulemusi, kuigi peaks näitama teadmisi-aru saamist. Siin on oma süü küündimatutel õpetajatel, kelle juurde naasen ma hiljem sobivamas teemas. Oma kooli ajast mäletan, et ägedad tüübid pidasid ägedaid teadmisi küll ägedateks. Siinkohal mainin ära selle, et kool oma ideaalis annab laiapõhjalised üldteadmised, mille najal oleks võimalik oma ägedaid teadmisi õigesti kasutada/seostada teiste ägedate asjadega. Ilma üldiste teadmisteta jäävad need vaid üksikuteks sähvatusteks.

„Klassis, kus on kakskümmend-kolmkümmend õpilast korraga - igaüks neist töötab teiste suhtes segajana, ei ole nõnda, et mass teeb materjali omandamise maagiliselt lihtsamaks. Ja see jutt, mille jägi koolikeskkond "õpetab suhtlema", ei oma mu-meelest sügavamat aluspõhja. Hunnik noori inimesi niisama kokku loopida - see toob pigem halbu tendentse esile ja soodustab ühetaolistumist, ja kuna sul ei ole valikut, kellega suhelda, siis meenutab olukord vägisi vanglat“ (Martin Luiga)

Klass, kus on 20-30 enamvähem võrdsete teadmistega inimest, suudab koos töötada küll. Segavateks faktoriteks on tavaliselt väljapaistvalt arukamad ning rumalamad inimesed. Ühetaolistumise süü on taaskord kehval personalil, mitte süsteemil endal. Sotsiaalset arukust aga kool kindlasti arendab. Kuidagi ju ikkagi läheb nii, et mõningate varaste koolikaaslastega me suhtleme ka aastaid/aastakümneid hiljem ning paljusid me ei tunne enam tänavalgi ära. Samamoodi erinevate õpetajatega suhtlemine on parasjagu kasulik. (Siinkohal tulevad isegi väärastunud õpetajateesklejad kasuks)

„Selle kohta võib muidugi öelda, et igaüks ei ole briti kodanlane impeeriumi hiilgeaegadel ega saa oma lastele eraõpetajaid lubada. Mis võib üsna vabalt tõsi olla. Samal ajal on muidugi võimalik neid tüüpe ise õpetada. Suht normaalne värk mingi, istud ja õpetad järeltulevale põlvele teadmisi.

Ah et sa käisid päev otsa tööl ja nüüd peab õpetajatööd ka tegema, kuidas ma jõuan? Well, ta võib üsna palju ise ka teha. Suhteliselt suur osa sellest on niikuinii loe raamatust ja täida töövihikusse.“ (Martin Luiga)

Kui kõik vanemad oma lastega nii tegeleksid...siis oleks riigi kukkumiseni vaid väike samm. See saab juhtuda vaid siis, kui kõigil vanematel on oma lastele midagi mõistlikku edasi anda. Paraku jäävad paljud vanemad juba 5-6 klassi materjaliga hätta ning otsustavad enda asemel minusuguseid tunnihinnaga rentida. Noor inimene väga ka ise tegema ei kipu. Ning. Töövihikud on hariduse kohapealt absoluutselt kõige kasutumad asjad. Lahtrite täitmine, joontega erinevate asjade ühendamine jms sobib eelkooliealisele lapsele ning veel ehk algkooli. Hilisematel aastatel on töövihik puhas aja raiskamine.

„Teadmised ja oskused, mis on ununenud, tulevad kiiresti meelde, kui materjaliga taas tutvuda. Kui diskursus on vahepeal täienenud, uuendad sa ka oma teadmisi. Kui sul ei ole halli aimugi millestki, mis koolis tehti, siis oled sa seal iseenda aega raisanud (või, well, raisatud on SINU aega) ja õigupoolest tuleks sul diplom käest ära võtta. Ja neil ka, kes seda sinuga tegid. Nad tootsid praaki.“ (Martin Luiga)

Siinkohal naasen ma hindamissüsteemi juurde. Kuna 9 klassi on praegu kohustuslikud, siis veetakse nendest klassidest läbi ka inimesi, kelle teadmised ongi sõna otseses mõttes rohujuure tasemel. Samas aga nende koolist välja viskamist ka ühiskond heaks ei kiidaks.

„... - inimesed saaksid oma kuradi kursusi oma valitud tempoga läbida. Niivõrd, kui haridus puudutab tööd, saaks töökoht samuti nõuda, et ta tahab x taseme eesti ja inglise keelt ja x taseme matemaatikat ja veel paar vabalt valitud x taseme asja to spice it up a bit, ja siis sa lähed ja hakkad otsast omandama, kui sul neid veel ei ole. Kuigi töökoht võiks ka ise palju suuremal määral panustada sellesse, et ta töötaja oskaks antud tööd teha. Enamasti kui mingi töökuulutus nõuab keskharidust või suvalise olemusega kõrghardust, siis ei huvita neid mitte teadmised kui sellised, vaid mingitlaadi garantii, et tegemist on normaalse inimesega, kes suudab oma tööülesandeid keskmisel tasemel täita.“ (Martin Luiga)

See on aga paraku problemaatiline. Oletame, et tänasel päeval otsustad sa minna kohta x tööle, kus eeldatakse kõrgeimal taseme inglise keelt, eesti keelt ning kõrgel tasemel matemaatikat. Kaua sellise taseme omandamine aega võtab? See pole kindlasti mitte kuude küsimus. Eriti, kui juhtumisi mõnd neist ainetest tuleb pea nullist omandama hakata. Töökoha panustamisel on aga omamoodi tingimus.

See paljukirutud eesti keskharidus on tasuta. St formaalselt tasuta. Tegelikult maksumaksjad, ehk õpilaste vanemad maksavad selle eest. (Loomulikult veel ka kõik muud maksustatud tegelased)

Kui töökoht tegeleb oma töötajate harimisega, siis ta eeldab, et see töötaja ka teatud aja perioodi töötab selles ettevõttes. Näiteks 5 aastat. Või maksab selle õppimise kinni. Vot see on vangla.

Ning kasutan kohe ka juhust ning vastan kommentaariumile ka siin

„Miks on õpeatjad paariad? Millal sihukene asi juhtus? Sest õpetaja Lauri aegadel see nii ei olnud.“ (Mudlum)

Kõigepealt juhtus see nõukogudeajal, kus õpetajatel oli raudkindel töökoht. See ei motiveerinud pingutama ega end arendama (nii nagu ka muudes valdkondades). Praegusel ajal aga sellise palga peale oma ala spetsialistid ei tule.

„Mudlum, õpetaja palgal pole viga midagi. Vanas rahas 12+K kätte. Lisaks kaks kuud suvel puhkust. Ma küll aru ei saa, milles küffel.“ (Conv. K.)

Kooli tööle minev õpetaja saab palka 608 euri. Bruto. Pärast makse jääb ca 475 euri. Ning tuletaks siinkohal meelde, et õpetaja on omandanud magistrikraadi. Ning see suvepuhkuse jutt on lihtsalt lapsik. Ülikoolides on kombeks, et õppejõud saab endale palgalise vaba semestri enda täiendamiseks ning teadustöö tegemiseks. Õpetaja ideaalis peab ka end täiendama. Seda ta kooliaasta jooksul teha ei saa. Ehk siis need vähesed õpetajad, kes ka oma 10dal/20ndal õpetamisaastal on pädevad, on suutnud seda kõike hoolimata ministeeriumi vastutööst.

„Mulle ei meeldi, kui inimeste pähe pargitakse mingit saasta. Mingit nö Maailma, mis on kolmandajärguliste mõtlejate poolt kokku klopsitud. Ei meeldi, et seda tehakse vastuvõtlikus eas, pahaaimamatute mõistustega. Ei meeldi, et alustatakse rohmakast pasast, mida esitatakse jumaliku tõe pähe ja alles hiljem, kahekümnendates, liigutakse elegantsema ja lahtise poole, mida esitatakse jälle lootusetult aurustuva relativismina.“ (Robert Kurvitz)

Üldiselt on ikka nii, et mida rohkem sa tead, seda parem ning teiste teadmatust ollakse varmad ära kasutama. Kusjuures, ka teadmine, et miski on saast, on rohkem väärt kui tühjus. Enamik algteadmisi on rohmakas pask. Kuid just selle sama rohmaka pasaga olen ma korduvalt minu jaoks mitte sobiva sinu idee eemaldanud elegantselt stiilis „Sellise harmoonilise käiguga sedasorti arpeggio küll ei lähe, sinna tekib ebasobiv dissonants, mille kõla ebapüsivate toonide vahel hakkab jubedalt kõrva kriipima“.

Kokkuvõte

Praeguse haridussüsteemi viga pole mite kool kui institutsioon vaid seal töötavate inimeste tõeline alaväärtustamine. Nii kaua kui 10-le õpetaja kohale kandideerib 5 inimest, ei saagi midagi paremaks muutuda. Ideaalis peaks õpetaja ametikohale kandideerimisel olema hirmu, et äkki ei saa tööle.

Ka tänasel päeval leidub koole, kus õpetavad üldse diplomita inimesed, sest konkursile ilmunutest olid nemad kõige paremad. Ning kuigi Conv. K. Peab 475 eurist netopalka heaks ei saa ükski õpetaja entusiastlikult oma aine kõiki mõnusaid ning salapäraseid käike avada, kui kukla tagaküljes kummitab mõte, et „pere tahab toita“.

Minu ideaalses maailmas teeb keemiaõpetaja pärast tunde mõne erilise huvilise juuresolekul laboris katseid, matemaatik saab lisaks keskkoolimaterjalile ka enda jaoks põneva teemaga tegeleda, muusikaõpetaja teeb poistega keldris bändi; selle asemel, et paaniliselt linna peal lisaraha teenida.

20 comments:

  1. No see on selline mõistlik konservatiivne vastus. Ootuspärane ning nii mõneski mõttes omal kohal.

    Kuid siiski: see ühiskond, kus me oleme - see juba on nii mõneski mõttes mittetöötav ja allakäinud. Inimene ei ole suurt kottigi väärt, majandus logiseb, tekkinud on vaimustav uus klass keskealist neolumpenit, kelle eneseväljenduslikud ja suhtlusoskused ei kannata mingit kriitikat. Mudlum puutub nendega oma töös kokku, loodetavasti kirjutab ta sellest kunagi artikli. Kahtlemata on need inimesed läbinud üldhariduskooli, tihti võib-olla isegi ülikooli, aga inimese palet sellest neile ette ei ilmunud. Nii on julm, et aus kirjutada. Ma ei usu, et nendega oleks oluliselt halvemini, kui nad ei oleks kunagi noid koole läbinud. See, kuivõrd nende haridustee nende tootlikkust suurendanud on, ei huvita mind ausalt öeldes samuti. Mõni vahe mul sellest, kui palju inimesel keskmiselt hüvesid on. Suur osa hüvesid on tarbetud hüved, suurem osa paremini tasustatud tööst on tarbetu töö.

    Ägedad teadmised on muidugi ägedad, aga neil ei ole koolisüsteemiga suurt munnigi tegemist. Koolisüsteem ennemini diskrediteerib kui propageerib ägedaid teadmisi. Üldised teadmised tulevad üldisest huvist maailma vastu, inimesi, kelle teadmistepagas ei tooda mingit lisaväärtust, on teada küllaga. Ei loo seoseid, ei kasuta, maailmapilt on staatiline, mitte interaktiivne.

    Töövihik on põhimõtteliselt ülesannete kogu, peaks moodustama õpikuga sidusa terviku, kas sa ei poolda ülesannet õppemeetodina? Mulle meeldis töövihik põhiliselt selle polest, et ta säästis ülesande ümberkirjutamise vaeva. Hoidis eluaega kokku.

    Vaat see on üks keerukas küsimus. Kui me seda haridusevärki juba nii kaua ajanud oleme, miks meil siis on ainult suhteliselt üldine lugemisoskus, miks me ei ole kõik targad nagu Karl Marx? Ma keeldun uskumast radikaalselt ebavõrdsetesse looduslikesse eeldustesse. Inimene käitub teatud viisidel lähtuvalt omandatud eelhoiakutest. Inimene on põhimõtteliselt võimeline läbi elu kurssi mutma, aga enamasti ei tule see talle pähe.

    Tööl käimine on niikuinii vangla. Jaapanis loetakse eluaegset töölepingut mumeelest suisa heaks asjaks. See, kui sulle on garanteeritud mingi töökoht kohe pärast õpingute lõppu, sedagi loeks praegustes maj. tingimustes üsna suur hulk inimesi pigem heaks asjaks. Also, ma ei näe suurt vahet, kas laenata pangast või ettevõttelt.

    Robert leiab just nimelt, et tühjus oleks parem, kui see jamps, mida inimeste pead praegusel ajal täis pargitakse.

    Aga olemasoleva süsteemi raames, jah, süsteem ilmselt läheks aeglaselt paremaks, kui õpetajatel kõvemad palgad oleks. See oleks suhteliselt normaalne. Aga ma ei taha, eksole, sellest maailma tegelikult, nagu läänemaailm enda unistustes ennast näeb, baasehituselt sama, aga katkised kohad on ära paigatud. Ma tahaks, et see juppideks võetaks ja uuesti paremini kokku pandaks.

    Mis on vähemalt sama võimalik kui see, et Prantsusmaa ja Saksamaa lähevad uuesti Elsass-Lotringi pärast karvupidi kokku.

    ReplyDelete
  2. Ülesanne on matemaatikas olulisim õppemeetod. Ning just seetõttu tulebki töövihik aknast välja visata. Vastuse kirjutamine või vaid selle alla joonimine ei anna tulemust. Seesamane tüütu läbilahendamine, ise kirjutamine, eksimine ja ise parandamine annab tulemuse. Seda töövihik kunagi ei paku.
    Ning te võite mind nimetada vandenõuteoreetikuks aga ma ei usu, et "läänemaailm" tahab, et koolid muutuksid ideaalilähedasteks, kus enamik inimesi päriselt targaks saaks. Lolle on ju lihtsam kontrollida.

    ReplyDelete
  3. Martin, minu arvates sa ajad segamini òppetòò kvaliteedi (mida ja kuidas òpetatakse) ning koolisysteemi yldse. Enamik sinu kriitikat kàib òppemeetodite kohta, mitte selle kohta, et sorteerida vàlja pedagoogiliselt andekad inimesed, kes suudavad teisi keskmisest paremini òpetada ning vòimaldada inimestele sòltumata nende sotsiaalsest taustast vòimalikult hea haridus. Kui inimene tuleb perest, kus "yldine huvi maailma vastu" on allasurutud, siis on kool ainus vòimalus talle seda luua. Ja selliseid peresid, terveid linnaosasid on. Ma ei nàe pòhjust, miks seda peaks soodustama.

    See ei tàhenda, et individuaalne làhenemine ei peaks olema vòimalik. Mulle pinginaabriga andis kah matemaatikaòpetaja karbi ylesandeid ja ytles, et minge lahendage kus tahate. Làksime kohvikusse ja lahendasime. Vòidu ja kes rohkem tòestusviise vàlja mòtleb. Muide, seesama òpetaja tegi igale inimesele eraldi kontrolltòò ylesanded ja lisaks suulisi eksameid.

    Mis puutub tòòvihikutesse, siis matemaatikas pàrast algkooli on need selles mòttes kurjast, et pàrsivad mòtlemisoskust. Ylesande ymberkirjutamise vaev? No òpikust ei pea ka ylesannet ymber kirjutama, aga lahenduskàik vòi tòestus tuleb ikka kirja panna. Muidu on jàlle see, et ylikooli esimesel kursusel tuleb inimesi òpetada elementaarselt kirjutama, seletama, mida nad teevad ja kuidas mòtlevad.

    Miks me ei ole kòik targad nagu Karl Marx? Tegelikult, mòned inimesed on vòimekamad kui teised ja mòned on suisa geniaalsed. Teatud erialadel. Ilmselt, kui inimestele anda piiramatu hulk aega, siis suudaks igayks ennast suvalisel alal tippu tòòtada, aga inimestel ei ole paraku piiramatult aega, surevad ruttu àra, igavikuga vòrreldes.

    Tòenàoliselt on aga igayks ka piiratud ajas _milleski_ suurepàrane ja yldhariduskool on suhteliselt hea vòimalus selle kindlakstegemiseks, see annab vòrdlusbaasi teistega, sa nàed, mida sinul on teistele rohkem anda. Lisaks, ideaalis, on seal palju erinevatele aladele spetsialiseerunud inimesi, kes oma ala andekuse àra nàevad. Vanemad, nende tutvuskond, ei pruugi.

    Ja muide, lapsed ei ole idioodid. Ja nad ei ole pimesi usaldavad, hiljemalt teisest eluaastast saadik. Seitsmesel lapsel on aga oma eelistused juba olemas ja ta ei vòta sugugi kòike koolis pakutavat automaatselt kui jumalikku tòde. Tegelikult on pedagoogika pàris korralik teadus - kuidas òpetada nii, et kriitiline mòtlemine sàiliks, aga samas, inimene ennast uue ees ei sulgeks.

    ReplyDelete
  4. Mina üldiselt leian, et ükski teadmine, mida koolis omandatakse, ei jookse külgi mööda maha. Alles eelmisel aastal vaatasin keskkooli matemaatika üle, täna hommikul lahendasin siinusteoreemiga ülesandeid meeldetuletamiseks (päriselt, it´s not joke). Ehkki kriitikameel peaks eksole säilima. Arvan, et vähemasti keskkoolis, mis teoorias peaks olema nagu vabatahtlik, tuleks ka kohal käimine määratleda nii nagu ülikoolis. Umbes, et nt keeletunnid, millel n-ö peab olema järjel (ja ka nt matemaatika ja keemia) oleksid kohustusliku kohal käimisega, ülejäänu aga (nagu mul siin ülikoolis) ilma kohustusliku kohal käimiseta, kus oluline on õige aegne kontrolltööde/eksamite sooritamine. Samuti, kuna õpetajate palgad on tõesti võrdlemisi närused, peaks neid tõstma, sest kuna hetkel õpetajaid ei väärtustata piisavalt, on koolis tihti nii, et õpetaja ei suuda oma ainet huvitavaks ja paeluvaks teha. God knows, et absoluutselt kõike on võimalik huvitavaks teha, kui õpetaja valdab piisavalt õpetamise kunsti. Aga selle saavutamiseks oleks kindlasti kõigepealt vaja õpetajate palka tõsta, siis tahavad ka spetsialistid õpetama tulla ja head õpetajad ei ole ainult need, kes oma sisemise missiooni tõttu koolis töötavad.
    Lisaks, kuramuse koolid tuleks korda teha, ka kehvemad, mulle ei meeldinud keskkoolis tilkuvad laed ja varisev krohv. Ja igas koolis peaks olema ka heal tasemel sotsiaaltöötaja ja psühholoog. See vähendaks, ma arvan, olulisel tasemel koolikiusamist.

    ReplyDelete
  5. Tilkuvad laed ja varisev krohv olid jumala normaalsed, mulle ei meeldinud, et KOGU AEG remont oli ja päevavalguslambid ei meeldinud mulle ka.

    Ma tahan reglementeeritud ning kohustuslike suhete asemel vabatahtlikke ning inimlike suhteid, okei? Ja sellega, et mullatöölise ja koka laps võib väärt advokaadiks õppida, ei päästa maailma, vaid paneb kapitalismiti masinavärgelduse mahedamalt tööle.

    Ja kool mõjutab inimese mõtlemist nagu ajakirjanduski - isegi, kui õpilane kahtleb selles jutus, mida talle räägitakse, peab ta selle suhtes siiski arvamuse kujundama. Inimese mõjutatavus ei ole küll absoluutne, kuid selles ei maksa ka eriti kahelda. Vaata näiteks: kunstlike vajaduste loomine.

    ReplyDelete
  6. issand kui ilus blogg, nii mõnus zaumavapp, tahaks katsuda seda blogi, miks pildi all öeldud pole, kes selle tegi, kas fotograaf polegi meie jaoks inimene?

    ReplyDelete
  7. Otse makku! Hästi kirjutatud Veelma, nõustun täielikult.

    H.

    ReplyDelete
  8. Tõnis võtab asja kokku nii, et peamine probleem on kehvad õpetajad, mis tuleneb kehvast palgast.

    Mulle tundub, et niisama rohkem rulli riigi poolt ei aitaks. Kokkukukkumist aeglustaks, aga ei enamat.

    Minu meelest on vaja suuremat struktuuri reformi (vähemalt suuremates linnades). Sisse peab viima järgmised põhimõtted:

    - Koolide vahel tekib suurem konkurents (head koolid saavad rohkem rulli per õpilane ja see rull muutub iga aasta vastavalt tulemustele), võrreldes tänasega, head koolid saavad rikkamaks ja halvem kolmandik pannakse kinni. Ilmselt ei peaks nad ka olema täiesti tasuta, sealt saab ka lisaraha süsteemi.
    - Head õpetajad saavad rohkem raha kui halvad (kuna head koolid said just rikkamaks, siis nad ostavad endale üle häid õpetajaid).
    - Õpilasi roteeritakse rohkem eri koolide vahel (nt eraldi algkoolid, põhikoolid ja gümnaasiumid). Enamikule inimestele teeb kool-ülikool ümberlülitus head, teeme seda rohkem ja varem.

    Ühesõnaga, situatsioon teha rohkem sarnaseks rahvusvahelise kõrgharidusturuga, kus reaalselt siis head lektorid teenivad kõvasti rulli, õpilased plekivad osaliselt oma hea hariduse kinni ja näevad ka pisut rohkem vaeva, et saavutatud kohta heas koolis kinni hoida/ära kasutada.

    Kokkuvõttes muutub pilt koolide osas ka kõvasti mitmekesisemaks.

    Mulle tundub see tulemuslikumana, kui lihtsalt raha lisamine.

    Kaspar

    ReplyDelete
  9. mina ei ole kindlasti nõus, et kool ei peaks olema täiesti tasuta. ma leian, et just nimelt haridus peaks olema igas astmes tasuta. ja selles suhtes on praegune süsteem väga hea. ainult et riik minu meelest võiks õppevahendid ka kinni maksta. aga jah, koole praeguse seisuga võib vähem olla. aga üldiselt olen ma just nimelt tõnisega nõus, et põhiprobleem on õpetajate palkadega. mina yldiselt leian, et jah, õpetada tuleks nii, et pooldada ka individuaalseid erinevusi mõtlemises pluss ka tuleks jätta õpilasele tema enda arvamus ja ei tohiks teda zombiks muuta.ja nt füüsikas peaks õpilane ikka aru andma endale, et kõik on suhteline ja praegune fyysikaline maailmapilt võib vabalt kunagi valeks osutuda ja see yhtib taas luiga arvamusega. aga yldiselt leian et seegi on suuresti õpetajate tõttu. nt sm luiga minu meelest oleks hea õpetaja. aga nojah.
    krohv ja laed mind niiväga ei häirinud aga keskkond mõjutab ka nii õpetajate kui ka õpilaste omavahelist suhtlemist ja tööd.

    vabatahtlikud suhted on normaalsed asjad, eelmises kommis just pmst väitsingi et kohal käimine võiks olla vabatahtlik nt. mulle kool ei meeldinud yldse, i hated it, best thing in the world on mu jaoks siiani see et ma enam keskas ei käi. ja point oli täpselt selles, et puudusid vabatahtlikud ja inimlikud suhted.

    ReplyDelete
  10. Kaspari ideedest ma tasulist (isegi mitte osaliselt) heaks ei kiida. Kui meil juba riik on, siis haridus peaks ikka tasuta olema. Ning kvaliteetselt.
    Roteerimise mõte on aga hea. Nagu ma ka ise rõhutasin, siis grupitööl on kvaliteet siis, kui grupis on enamvähem võrdsed liikmed. Kellelgi pole tarkusest igav ning keegi pole niivõrd ohmu, et millestki aru ei saa.
    Õpetajate rahastamisprobleem pole otseselt eksisteerivate õpetajate majanduslikus seisukorras (mis küll pärsib nende enesetäiendus motivatsiooni ning võimalusi), vaid eelkõige uute õpetajate tulemises. Kaspari pakutud õpetajate üleostmine ning heade õpetajate reaalne hindamine saab toimuda eelkõige siis, kui valik on olemas.
    Ning asi, mille ma kogemata täiesti mainimata jätsin: õppekava reformides tuleb kindlasti tugevalt õppekavasse tagasi panna asju, mis viimaste aastatega on välja visatud. Reaalainete õppekava annab muidu varsti hädise põhikooli mõõdu välja.

    ReplyDelete
  11. Kuidas mõtleb Kaspar hinnata häid/halbu õpetajaid ning häid/halbu koole?

    Mille alusel?

    Praegu seda tehakse/vähemalt üritatakse, samuti pannakse koole listidesse. Omad joped aga - just (lisa)rahasaamise eesmärgil - saavad virtuaalselt paremaid tulemusi.

    k.

    ReplyDelete
  12. Kuidas hinnata häid õpetajaid ja häid koole?

    See on võtmeküsimus! Mina arvan, et me ei saa häid õpetajaid niikaua, kuni nad ei ole materiaalselt ja muud moodi motiveeritud püüdma maksimaalselt head olema.

    Tänane süsteem on jama. On noorem- ja vanemõpetajad jms, kusjuures ühest astmest teise minnakse läbi mingi bürokraatia. Kehv või hea vanemõpetaja, palk on ikka sama. Motivatsioon väike.

    Samamoodi koolidega. Täna saab kool pearaha õpilase pealt, aga millised on õpitulemused, materiaalset heaolu ei mõjuta.

    No mina arvan, et süsteem võiks toimida näiteks järgnevalt:

    1. Ahel algab koolidest. Heade tulemustega kool saab rohkem raha õpilase kohta. Kuidas mõõta, mul puudub veendumus. Ilmselt umbes nagu täna, läbi riigieksamite, olümpiaadide või PISA tulemuste kuidagi, sõltuvalt astmest, paremad ettepanekud on teretulnud.

    2. Sedamoodi on koolid motiveeritud saama endale parimaid õpetajaid. Õpetaja palk kujuneb nüüd vabal turul (kehtivad ka tänased miinimumid).

    Näide: Tahad oma alamotiveeritud viinanina asemel gümnaasiumiossa ühte Tallinna kolmest heast noorest mataõpsist? Köhi välja 2200 eurot kuus, just niipalju eest on üks neist nõus üle tulema. Paari aasta pärast on keskmine eksamitulemus +10 punkti ja investeering kuhjaga tasa.

    Ehk siis, administratiivselt hinnatakse ainult koole õpetamise üldise kvaliteedi põhjal (kuna see on lihtsam). Õpetaja palgad kujunevad seejärel juba ise (miinimumid jäävad).

    k.-le.

    Täna nimekirju tehakse ju küll, aga koolide heaolu sellest ei sõltu. See on suur erinevus.

    Kaspar

    ReplyDelete
  13. Ma selgitan lisaks, miks ma pooldan osaliselt maksulisi asju tasuta asjade asemel.

    Suuremateks riigi poolt pakutavate asjade puhul näiteks:

    - Haridus
    - Tervishoid

    1. Haridus

    Kui kõik haridus on tasuta (riigi poolt makstud), siis otsustab selle andmise vormi ja taseme keegi bürokraat kusagil ministeeriumis.

    Otsustab näiteks (nagu täna), et olgu tasemel 6/10.

    Kuna värk on tasuta, siis sinul õpilasena valikuvõimalus puudub. Sa ei saa öelda, et tahaks et oleks palju paremad koolid, olen nõus nende eest rohkem maksma (mõnes mõttes vahet pole, kas läbi üldiste maksude või otsese õppemaksu, maksad niikuinii).

    Kui värk oleks tasuline, saad sa ise seda suunata, millist haridust sulle pakutakse.

    Näiteks: kujuta ette süsteemi, kus koolidel on luba kehtestada õppemaks max 200 eurot kuus, kusjuures 70% sellest finantseerib riik tingimusel, et sa ise ülejäänud 30% välja käid ja lisaks pakutakse sulle/vanematele 20-aastast laenuvõimalust sellesama 30% peale, kui sul teda endal kohe juhtumisi pole.

    Tulemusena võib näiteks tekkida Tallinna kesklinna üks 1000 õpilasega kool, kus õppemaks on 150 eurot kuus, i.e. koolis on 150 000 euri kuus mille abil paremat haridust pakkuda. Tahad lähed sinna, tahad ei lähe (ülejäänud on tasuta), aga võimalus sinna minna on olemas.

    Täna ei ole seda võimalust.


    2. Tervishoid

    Kui kõik tervishoid on (peaaegu) tasuta (riigi poolt makstud), siis otsustab selle andmise vormi ja taseme keegi bürokraat kusagil ministeeriumis.

    Otsustab näiteks (nagu täna), et olgu tasemel 3,5/10.

    Täna Eestis on sul vähe kiirabibrigaade, osadele asjadele pikad ootejärjekorrad, väga kõikuva tasemega perearstid jne.

    Miks ei võiks sa ise nt otsustada, kas sa tahad tervishoiumaksu maksta 13% brutopalgast (nagu täna), või äkki hoopis 10% ja saada sitemat teenust või 16% ja saada paremat teenust?

    Miks peab keegi bürokraat oma arust nii tegema, nagu kõigile keskmisena parem oleks. Kellele see hea on?

    ///

    Summa summarum:

    Mulle ei meeldi (haridus-, tervishoiu-) teenust saada mingil suvalisel tasemel ja "tasuta". Ma eelistaksin selle asemel saada neid "pea-aegu tasuta", aga nii, et ma saaksin ise valida, millist teenust ma tahan.

    ReplyDelete
  14. Kaks asja jäid eriti häirima Martini jutus ja siinses esimeses kommentaaris.

    1) "Tööl käimine on niikuinii vangla. Jaapanis loetakse eluaegset töölepingut mumeelest suisa heaks asjaks. See, kui sulle on garanteeritud mingi töökoht kohe pärast õpingute lõppu, sedagi loeks praegustes maj. tingimustes üsna suur hulk inimesi pigem heaks asjaks."

    Mul muud pole selle kohta öelda, kui et tsiteerida B. Franklinit - Those who would give up Essential Liberty to purchase a little Temporary Safety, deserve neither Liberty nor Safety.

    2)"Samuti ei olnud mul erilist auahnust parim paista, sellepärast et, well... silma paista tahad sa ikka ju mingite ägedate tüüpide hulgas või mingi ägeda tüübi ees, ja üldiselt, kui koolis on mingeid ägedaid tüüpe, siis nad üsna tihtilugu ei väärtusta hüvasid õpitulemusi lahedaimaks asjaks kogu maal."

    See oleneb ikkagi väga sellest, kus koolis keegi käib. Ma olen tähele pannud, et mitmed selle blogi kasutajad on mingil hetkel kasvõi mõne aja õppinud Inglise Kolledžis. Mina lõpetasin selle kooli. Ja fakk, selle kooli süsteemi juures on ka päris palju värdjalikkust, kuid intelligentsuse väärtustamine oli küll täiesti õigel kohal. Kõige targemad tüübid olid ikkagi kõige lahedamad, ägedamad, vingemad ja respekteeritumad. Seejuures polnud oluline hinne 5 (kuigi vist ligi 1/3 lõpetas kullaga ja siis veel 1/2 hõbedaga), vaid tõsine ja vastutustundlik suhtumine õppetöösse.

    ReplyDelete
  15. Ma olen kuulnud, et sealt Kolledžist tuli mastaapne persetäis juristivärdjukke teisest otsast välja.

    ML, j.

    ReplyDelete
  16. No eks neid tuleb ka :D Ei väidagi, et Tik-i seltskond on üdini meeldiv.
    Samas kindlasti meeldivam kui mõne kalli erakeskkooli oma (Eesti omadest jutt).

    Ja tegelikult oleneb kõik lennust. Mõni Inglise Kolledži lend on jälle olnud väga rumal ja rõve kamp. Ja eks mingeid idikaid ole igas koolis, igas klassis, igas linnas ja riigis.

    Minu klassist konkreetselt läks juura peale vist! 3 inimest, ülikooli läksid aga kõik, kusjuures meditsiin ja Kunstiakadeemia olid õigusest seega palju popimad. Märkimist väärib vast ka klassivend, kes Oxfordis meditsiinis on oma kursuse number 1, muide tegu ei olnud mingi imeliku ülbe tüübiga. Okei, imelik oli ta küll mõnes mõttes, aga mitte halvas.
    Huvitav fakt oli ka see, et mu klass juhtis terve kooli puudumiste edetabelit gümnaasiumi ajal, samas lõpetades vist rekordiliselt kõrgete tulemustega. Koos minuga konkureeris seal puudujate eesotsas noormees, kes skooris kooli lõpus mata eksami 99 punkti ja sai esimesena sisse EKA arhitektuuri.

    Ja tegelikult.. rääkidest geeniustest, siis siin on üks hea näide erandlikust tütarlapsest, kes on vist küll pakutavast haridusest viimase välja pigistanud.

    http://et.wikipedia.org/wiki/Kadi_Liis_Saar

    Ma päris kaua ei saanud aru, et miks tal facebookis on üleval nii selle aasta keskkooli lõpupildid, kui ka selle aasta Cambridge'i 1. kursuse pildid. No tuli välja, et ta lõpetas kaks keskkooli (ühe kusjuures Inglismaal), samal ajal käis juba Cambridge'is.

    ReplyDelete
  17. Ehkki, sealt tuli ka suhteliselt märkimisväärses koguses normaalseid tüüpe. Üks Kolledži tööprintsiipe on kõige andekamad tüübid kokku ajada, et number paremaks saada.

    Ma ei näe selles midagi kohutavalt ebaõiglast, et kui keegi laseb endast laheda inseneri koolitada, siis ta on nõus oma koolitajatele viis aastat insener olema või maksab oma õpingud kinni. See on valik, lõppeks. Sa ei pea seda valikut tegema.

    Ja ma näen, et siin on mingi hea huvigrupp inimesi, kes käiksid hea meelega elu lõpuni koolis. Oh-well, jätab neile siis selle võimaluse. Aga hea oleks sinna kõrvale tekitada alternatiivseid võimalusi neile, kes sellest värgist liiga võlutud ei ole.

    Kaspar, kas see kool, mis loomaaia juures on, kas see ei ole siuke, nagu sa mõtled? Also, sellega tekib see jama, et ei ole mitte tahad-lähed-tahad-ei lähe, vaid sul peab olema 150 eurot kuus vaba ressurssi, et sinna minna. Tekitab seda va kihistumist.

    MLj.

    ReplyDelete
  18. Mismoodi erineb elu lõpuni kooliskäimine iga tööotsa tarvis ümber õppimisest? Siia juurde ka siis kahtlus, et noor ilma (seni) traditsioonilise koolita paremini ette kujutab, mis töö peale ta end ette valmistama hakkab.

    Tolle loomaaia-juures-kooli tase pole üllatavalt(?) võrreldav tasuta keskkoolide omaga. Seda näitavad nii kurikuulsad tabelid kui ka isiklik kogemus selles konkreetses koolis. Mitmel-setmel õpilasel on seal heal järjel olevate vanemate kujul olemas garantii saamaks ise üleliia pingutamata prestiižesse kõrgkooli ja/või ametisse.

    k.

    PS. noist kõikvõimalikest tabelitest - praeguse riigieksamisüsteemi puhul on need näitajad vaevu adekvaatsed peegeldamaks noorte reaalseid teadmisi antud aladel

    ReplyDelete
  19. Minu teada loomaaia-kool on puhas erakool, see on suht kallis ja ei saa riigilt toetust. Kuna ta on ainuke omalaadne, siis kaader vist ka teine.

    Minu idee on ikka, et erakoolil on samasugune õigus saada tulemustepõhist pearaha nagu linnale kuuluvatel koolidel.

    Aga väike õppetasu, see on kõik kõrvalidee (lisaraha saamise võimalus), et finantseerida pea-ideed, headele õpetajatele rohkem maksmist ja seeläbi õppetöö üldise kvaliteedi tõstmist.

    Kihistumist väldib minu ülaltoodud skeem. Seal ei pea endal eriti raha olema. Vastupidisel tänase loomaaia-kooli skeemile.

    ReplyDelete
  20. Marek Strandberg, Jüri Ratas, ja Igor Gräzin on isiklikult vastanud mu küsimusele "Miks õpetajate palgad on nii madalad?" suht ühe stambi järgi "Hea õpetaja on koolis missioonitundest."
    Ma kaldun arvama, et see õpetajate palga teema on võimalik läbi suruda ainult mingi aprillirahutuste vormis toompeale jooksmisega, aga kuna probleem on ju selles, et sihtgrupp on haritlased ja haritud inimestel on kõrgem eneseteadlikus ja seeläbi ka vastutustunne ning muud taolised täiskasvanlikud väärtused, mis takistavad neid looma kombel nõudmaks oma õigusi(antud juhul saada palka vastavalt oma töösse pandud panuse suuruse eest), mis näitaks otsustajatele ja kõrvalseisjatele seda tegelikku meeleheidet mis neid vaevab, siis kuni nn kindaid käest ei võeta ei näe ma küll mingit lahendust sellele kriisile.

    Ma elasin ja käisin koolis ka väikelinnas kus reaalselt 90% kooliõpilastest meenutasid pigem penoplastist plaati või kaerahelbe putru kui indiviide kes mõtleks oma peaga ja tunneks üldse huvi maailma kui sellise vastu. Ning mäletan kui ülekoolilisele lastevanemate koosolekule tuli kohale 8 lastevanemat ja siis kui direktor isiklikult hakkas lastevanematele helistama ja neid kutsuma sinna saadi lõpuks 16 inimest kokku.. No mis individualismist või kodanlikust solidaarsusest siin siis veel rääkida, mis oleks ju alus sellele, et õpetajate palka muutma saaks hakata.

    Hea artikkel oli. Kommentaare lugedes, tahtsin lihtsalt toonitada, et minu arvates peaks kool olema just selline mingis mõttes munn koht, sest see tekitab inimestes protestivaimu ja see annab energiat. Pean silmas just sellist inglismaa koolivorm tüüpi asja, enamus maailmakuulsaid rokkareid on ju sellest põhiinspiratsiooni ammutanud.

    ReplyDelete