Saturday, November 12, 2011

Jumal. Armastus. Kommunism. (3. osa)

LIKE MY COMMUNISM! 

El "L" Lissitzky - "Uus Inimene"
Meeldetuletuseks: kommunismi all peame me silmas hüpoteetilist tulevikuühiskonda, millele on omane kõigi inimeste võrdne ühiskondlik seisund, materiaalsete väärtuste küllus (kõigile jagub) ja see, et inimene ei pea enam äraelatumiseks oma tööjõudu müüma. Olulisteks tunnusmärkideks võib nimetada ka seda, et kommunistlikus ühiskonnas on inimesed palju mõnusamad ning normaalsemad, kui tänapäeval ja kõik ei käi sulle igal sammul närvidele. Samuti on oluline, et kommunism on tõhusam ja efektiivsem kui sellele eelnevad ühiskonnavormid. Sotsialism on sellele eelnev hüpoteetiline tulevikuühiskond, kus palgatöö ja riik ja muud sellised ebaseksikused eksisteerivad veel, aga rikastumine teiste töö arvel ja klassivahed on hävitatud. Ka see peaks Marxi teooria järgi olema efektiivsem, kui kapitalistlik tootmine, mille järgi me saame edukalt tuletada, et Nõukogumaal ja muudes kahekümnenda sajandi ettevõtmistes, mis ennast sotsialismi- ja kommunismiideega kokku tegid (ja idee enestega), ei toimunud tegelikult mingit sotsialismi ega kommunismi. Toimus, võib öelda, sellesuunaline põnev ning õpetlik üritus, mis on nüüdseks läbi saanud.

 Kommunistlik maailmavaade algab aga sellest, et maailm, kus me hetkel elame, on kõntsane sitanikerdis, eeldab parema maailma võimalikkust ning nendib viimaks, et sellesse paremasse maailma ei ole võimalik jõuda "rahuliku arengu kaudu seaduse raamides". Rahulik areng seaduse raamides, kui võtta sarnane kurss inimlikule heaolule, viib sinna, kuhu see on viinud Skandinaaviamaades, süsteemini, kus töötu saab enda eest, oma korteri eest, oma koera eest ja oma koera varju eest üsna mõnusaid abirahasid. Kui me aga vaatame, kust see raha võetakse, ei erine see suurt tavapärasest kapitalistlikust süsteemist. Kuna oma maa töölise ekspluateerimine on muudetud üpris tulutuks, ekspluateerivad nad võõrtöölisi, annavad immigrantidele neid töid, mida põhjamaalane enam teha ei taha ja liigutavad oma tehaseid arengumaadesse. Mõnes mõttes on õigus neil, kes sotsiaaldemokraatiat sotsiaalfašismiks kutsusid - see loob sellise rahuliku, pehme, sõjatu härrasrahva, kes on lisaks endaga äärmiselt rahulolev ja leiab, et süsteem, mille nad on loonud, on täiuslik, et see on nüüd valmis, inimkonna tippsaavutus. Reaalsuses eeldab selline süsteem toimimiseks aga seda, et alati on kuskil keegi, kes on viletsam, halvemas seisus ja valmis igasuguse palga eest igasugust tööd tegema. Kui arengumaadel hakkab paremini minema, siis tõusevad arenenud riikides toodete hinnad ja kapitalist saab vähem kasumit, see on selge. Kui kapitalist saab vähem kasumit, siis tuleb riigikassasse vähem raha, töötu tüübi koera varjule ei jätku enam ja sotsiaaldemokraatia on kriisis. Heaks traditsiooniliseks lükkeks on soovitada töötul tüübil seejärel endale töö hankida või ettevõtjaks hakata. Töö otsimisega on põhiliselt halvasti see, et iga tehnoloogiline edasisamm, tootmise efektiivistamine tähendab seda, et inimtööjõudu läheb vähem vaja, mis tähendab, et masinaid ei kasutata vaid seal, kus masinad veel ei oska, või kus inimtööjõu kasutamine tuleb odavam, ettevõtlus seevastu baseerub inimestes kunstlike vajaduste esilemanamisel, mille jaoks nad raatsiksid raha raisata. Ühiskonnas, kus inimeste ostujõud just langes... saate ise ka aru, eks?

El "Fucking" Lissitzky
 Kapitalismi vastu räägib ka see, et varanduslik ebavõrdsus on fundamentaalselt ebademokraatlik. Raha on võim, see on suhteliselt selge ega vaja tõestamist. Raha läbi on võimalik maailma mõjutada, inimesi tööle panna, oma plaane reaalsusesse tõlkida. Rikkal on enam võimu maailma üle kui vaesel. Seda aga, kellele rohkem raha kuulub, demokraatlikul teel ei valita. Erinevate tööde eest tasutakse suhteliselt meelevaldse erinevusega ning kõige rohkem raha on ettevõtjail. Ettevõtja on justkui selline maagiline elukutse, kus sa saad raha liigutamisest järjest rohkem raha, mis teeb sind järjest võimsamaks, kui sa piisavalt osav liigutaja oled. Jälgi: sa teed kapitalimahutuse: ostad endale helitehnikat ning hakkad seda laenutama. Ajapikku teenib see ennast tagasi. Seejärel hakkab see teenima kasumit. Äri läheb nigelamaks, kui keegi enam helitehnikat laenutada ei taha või kui keegi teine teeb seda odavama hinnaga, mis tekitab sellist konkurentsi, aga kui sa oled kaval, siis loodetavasti on sulle vahepeal nii piisavalt kapitali kogunenud, et sa saad uue mahutuse teha. Jee. Kapitalist on oma olemuselt üsna nagu uus mõisnik - talupoeg töötab härra põllu peal, vili läheb härrale, aga pisku saab holopp endale ka koju kaasa. Uuendus seisneb põhiliselt selles, et talupoeg võib hea tahtmise ning vedamise korral ise ka härraks trügida. Olukorda ei muuda oluliselt, et holopil kodus televiisor, pesumasin ja mikrolaineahi on, niimoodi saab paremini kasumit, kui holopp ka värki osta saab, mitte ainult härrad, orje on kõvasti rohkem kui isandaid.

No ei meeldi mulle see värk. Marx ütles, et kapitalistlik süsteem istub rahva kukil nagu vampiir ja küsis: "mismoodi on võimalik, et kapitalistlik majandussüsteem teenib kasumit, kust see tuleb?" ja vastas ise: "see on inimestelt röövitud töö".

 See muidugi ei ole ainus asi, mis tänapäeva maailmaga valesti on. Toosama Marx tahtis kirjutada põhjaliku kodanliku ühiskonna kriitika, aga isegi esimest osa ei saanud valmis - "Kapitalile" oleks järgnenud veel "Palgatöö", "Maaomandus", "Riik", "Väliskaubandus" ja "Maailmaturg". Selle teose raames ei saa minust Marxi töö lõpetajat. Ja vaevalt, et üldse kunagi.

 Aga miks üldse olla kommunist? Ei ole ju mingit garantiid, et see kunagi tegelikult tuleb ka, veel vähem, et see endast niipea märku annab (kuigi lootusrikkamad hinged võivad muidugi iga väiksema kriisi, sõja või terroriakti puhul hõisata: "See pauk läks nüüd küll õigesse kohta! Varsti laguneb kogu ehitis koost!"). On ka teistsuguseid tulevikunägemusi. Selliseid, kus igaüks kannab relva ja kivisüsi on jälle väga tähtis, ja selline, kus iseloodud kataklüsm neelab Maa ja viskab inimkonna tagasi... feodalismi. Või see Spengleri oma, kus tsivilisatsioonil on algus ja lõpp ja tulevad peale uued tsivilisatsioonid ja niimoodi üsna lõpmatuseni. Või see, kus maailm on valmis ja me peaksime selle üle rõõmustama sellisena nagu see on ja kui meil läheb halvasti, siis see tuleb sellest, et me oleme viletsad inimesed. Aja jooksul läheb muidugi paremaks ka ja palgad tõusevad ja autosid hakatakse orbiidile parkima, aga põhiolemuses jääb kõik samamoodi. Või võta Ragnarök või Ilmutuseraamat või Kalevipoja tagasitulek. Ega ma oma põhjendusi saa ju tõe pähe võtta, inimene leiab ikka sellele põhjendusi, mis talle juba meeldib.

El "Fuck you don't you know I'm" Lissitzky
 Well, see on vist peamiselt sisemine sund kõrgema eesmärgi järgi. Lihtsalt iseenda või mõnede lähemate inimeste pärast hommikul üles tõusta - see ei tundu inspireeriv, see on nagu kohvi joomine, ma teen seda niikuinii. Oma elu Eestile pühendada tundub samuti üsna jabura mõttena - praeguse rahvusdiskursuse käest pääsen ma sama palju, kui meessoo hulka kuulumisest koos kõigi lisadega. Eestlasena sündinuna teen ma kõik niikuinii Eestile, isegi, kui ma seda sugugi ei taha ja ükspuha, mis asi see ka ei oleks. Kaunimat sihti, kui "kõik inimesed paremaks ja õnnelikumaks" ei ole ma tänini leidnud, ja ei tea, kas lähebki tarvis.

 Aga mida hakkab üks kommunist oma kommunistliku mõtlemisega peale selles maailmas? Lahe proletaarne revolutsioon ei ilmuta peatsest tulekust märke. Kui tõesti peaks juhtuma, et kusagil tuleb tõepoolest ära (on ju varemgi juhtunud), siis see, et see juhtub selles maailmanurgas, on äärmiselt vähetõenäoline.

 Võib istuda niisama, tehes seda, mida teevad teised või ülepea suurt mitte midagi tehes, teades et tegelikult peaks see kõik olema hoopis teisiti ja nii sa ise kui ka inimesed su ümber peaksid tegema hoopis midagi muud. Ma ei tea, kui rahuldustpakkuv antud lahendus on. Usk ilma teota, teooria ilma praktikata, kuidagi nõrgaks jääb. "Ma olen maailmas, et maailma muuta", nagu ütles Käthe Kollwitz. Tegevusetus pealegi ei ole tegelikult valik, ideoloogiliselt mõtestada annab kõiksuguseid igapäevaelulisi probleeme.

 Võib tegeleda ägeda terroriga. See on põnev, ent väga nõudlik ettevõtmine, mille käigus saab võita endale rohkesti uusi sõpru ja vaenlasi. Samuti ei ole see lihtsalt sipelga hullumeelne ülestõus kõikehõlmava repressiivaparaadi vastu, ei, sellega kaasneb ka kohustus vastata ajaloo püstitatud standarditele. Oleks raiskamine ronida ajalooekraanile, tegemaks midagi maotumat, kui tegi Lenini partei, RAF või teeb hetkel Julian Assange oma meeskonnaga. Halvasti tehtud terror teeb kogu terrori diskursuse sitemaks, glamuuritumaks ja ebausutavamaks, nagu halb kunstinäitus mõjutab kunstinäituse ideed üldiselt ja halb kirjandus raamatu ideed üldiselt. Heaks näiteks on siinkohal islamiterrorism, mis peale nain/ilevenit ei ole ühtegi korralikku spektaaklit korraldanud, olgugi, et raha nagu oleks ja teotahet niisamuti, puuduvad ka lood suurejoonelistest ärahoidmistest, mistõttu ka vastasmeeskond ei saa ennast korralikult kangelastena tunda. Meeldetuletuseks: Lenini partei pingutuste tulemusena sündis uutlaadi poliitiline entiteet, mida jagus oma seitsmekümneks aastaks, RAF hakkas vana Lääne-Saksamaa poliitiliseks südametunnistuseks, leides, et valitususes on endised natsid (olid) ja et kui Saksamaa on Ameerika sõjaliitlane Vietnamis, siis ei ole mingit head põhjust, miks sõjategevus peaks toimuma ainult Vietnamis, et see peaks toimuma ka Saksamaal ja et nemad võtavad antud konfliktis Vietnami poole. Samuti on tähelepanuväärne, et neil oli umbes kümme miljonit passiivset poolehoidjat ja nende lugu lõppes äärmiselt õnnetult, olulisi muutusi põhjustamata. Still nagu, kui tunned endas rakendamata energiapotentsiaali või pole lihtsalt muud-paremat teha – löö käed külge, võta osa ajaloolisest protsessist.

 Võib ka minna kuskile ülikooli juurde, jagades oma aja meeldivalt diskursuse jauramise ja plakatite lehvitamise vahele. See on populaarne harrastus ja sellega tegeletakse üsnagi palju, kuid selle reaalne kasutegur on kaheldava väärtusega. Ei ole nagu tulnud seda läbimurret sealt võluritornist, pole ka kuulda: oodake, oodake, kohe tuleb! Siiski tundub see üsna mõnusa viisina oma päevi õhtusse saata. Ehk tekib tunne, et ei olda üksi? Suhteliselt sama asi on igasuguste kodanikualgatuste ja igapäevaelu mõnusamaks muutmisega - lõplikult negatiivselt ei saa sellesse suhtuda, ehkki olemuslikult ehitavad nood ainult kehtivat süsteemi tugevamaks. Enda pealt puuke noppida võib ka siis, kui see tegelikult revolutsioonile kaasa ei aita.

Minust ei lahku mõte, et see essee on lõpetamata. Siia käib justkui midagi veel, aga ma ei tea, mis see peaks olema. See ei häiri mind kohutavalt, aga see on minu arvates kuidagi oluline. Mis puudu on, ei ole mitte lõpetus, kokkuvõte - neid asju ma ei armasta, mulle meeldib, kui lõpeb nagu SALEMi laul, ilma väljajuhatuseta, lihtsalt lõpeb, kui otsa on saanud. 

83 comments:

  1. Seda kodumaatut terrorit saatsimegi su sinna maale kirjutama või?! Raha tagasi!!!

    : D

    Also:

    "WHY DOESN'T ANYONE LIKE MY COMMUNISM ANY MORE?"
    ja (nukralt tüdrukule)
    "Why don't you like my communism any more?"

    ReplyDelete
  2. We don't take kindly to identity theft around these parts, son.

    ReplyDelete
  3. Revolutsiooniga on see asi, et õige hetk peab olema ja selle peab ära tundma, tagant lükata ei saa. Ainult valmis saab olla.

    Ja kui ei ole või ei saa aru, et õige hetk on, siis teevad teised krõpsti kontrrevolutsiooni ja sina nopi puuke edasi.

    ReplyDelete
  4. Ma ei tea, me võime ju kõik siga nikkuma minna. Samas, väljas on juba pime ja metsas on hirmus ja mis siis kui siga ei anna kätte?

    ReplyDelete
  5. Ck. Onju. Sina oled intellektuaal. Tead palju valitsuse vorme, kõigis neis midagi head. Kirjuta nendest. Võib-olla tead isegi midagi lahedat, mis ei ole valitsuse vorm ega ideoloogia. Mina olen monomaniakk, vaata. Plaanin järgmiseks aastaks kahekordistada Stalinist ja Tšekaast rääkivate artiklite tootluse. Nüüd ei ole muud, kui tööd vihtuda, kuni üks meist surnult maha kukub. Okei?

    ReplyDelete
  6. :D
    Ma tahaksin tunnustada nende kolme vaala, mille peal seisab maailm üleüldist kunstilist kujundust. head kunstnikud, pildid on SUURED ja toetavad igati kirjutatud mõtet.

    ReplyDelete
  7. Naiivne on liiga kindel olla, et nain ileven oli just islamiterror. Tähelepanelikule jälgijale on see kõigest võimalus. Sellele, kes aga tõesti kommunismi usub, on mõnikord kasulik kapitalismi sõnades kahelda.

    Muidu aga... kommunismipromost pole vähemalt masside mastaabis seni veel midagi sellist tulnud, kus mina tahaks elada.

    ReplyDelete
  8. Mulle meeldis lugeda seda postitust, mis oli kirjutatud klassikaliselt veenvas bravuurikas toonis ja lõppes umbes niimoodi, nagu kukuks uusaastal õhku lastud ilutulestikurakett visinal sopasesse Emajõkke. (Ma olen Tartust ja jauran siin diskursust, eks ole.) Tõsilugu. Know-it-all toon ja don't-know-it-all-moraal annavad tulemuseks sellise eriti mõnusa urgitseva tunde.

    ReplyDelete
  9. Lgp. Hr. Luiga, Teil on väga süütu sõnavalik.

    ReplyDelete
  10. Eks neid karme sõnu ole juba kuuldud ka veits.

    ReplyDelete
  11. Ja jaura aga diskursust, JR, ilus on. Mulle tuli meelde, mis ma veel tahtsin sinna kirjutada, see oleks olnud üks parasjagu särav koht ja puudutanudeetikat ja kultuurivõitlust ja veel nii mõndagi muud, aga sedakorda jäid odapead vähe nõrgaks. Vasstikud odapead. Ja ka siis oleks ilmselt tegu olnud puudujäägitundega.

    A' lugege hoopis seda siin, see on küte. za-um.blogspot.com%2F2011%2F05%2Fas-uncaring-as-universe-itself.html

    ReplyDelete
  12. Olen veendunud, et ülikoolid on vajalikud meie võitluses. Neisse tuleb iga aasta värske kogum noori - tõeliste marksistide ülesanne on nad väsimatu agiteerimisega ära tõmmata tumedalt teelt, oportunistlike professorite ideoloogilisest haardest - professorite küüsist, kelle jaoks, isegi kui nad Weberi kõrval käsitlevad Marxi, on nende 'marksism' selline: "võtta marksismist kõik, mis on vastuvõetav liberaalsele kodanlusele, kaasa arvatud võitlus reformide eest, kaasa arvatud klassivõitlus (ilma proletariaadi diktatuurita) kaasa arvatud 'sotsialistlike ideaalide' 'üldine' tunnistamine ja kapitalismi asendamine 'uue korraga', ning heita kõrvale 'ainult' marksismi elav hing, 'ainult' tema revolutsioonilisus" (Lenin)

    ReplyDelete
  13. Hei Raiks, kuidas kommenteerid minu väidet, et eeldus:

    No ei meeldi mulle see värk. Marx ütles, et kapitalistlik süsteem istub rahva kukil nagu vampiir ja küsis: "mismoodi on võimalik, et kapitalistlik majandussüsteem teenib kasumit, kust see tuleb?" ja vastas ise: "see on inimestelt röövitud töö".

    on väär, sest loodusressursside väärindamine ja väärtuse distributsioon ühiskonnas ei ole nullsumma mäng.

    ReplyDelete
  14. Sarkasmist pungil, silmakirjalik 'test', mille varjatud eesmärk on naljatada väidetava loosunglikkuse üle, selle üle, et ma justkui pole Marxi majandusteooriat läbi mõelnud. Ma ei võta seda kindaheitmist hetkel üldse vastu, kuna see on küüniline.

    ReplyDelete
  15. Miks mitte väide ümber lükata? Sest et see on tõene?

    ReplyDelete
  16. Ei, järeldus on segane, palun täpsusta!

    ReplyDelete
  17. Maailmas ei ole piiratud hulk väärtust, mis jaotub rikaste ja vaeste vahel nõnda, et ühed saavad jõukamaks teiste arvelt. Kui sa loed rikaste TOP 100st, et Moiša Rothbergeni varandus suurenes aastaga gaziljoni võrra, siis see ei tähenda, et Sauna-Juhan ja tema miljon kamraadi jäid gaziljoni võrra vaesemaks.

    ReplyDelete
  18. Homme vahest vastan, lähen magama, kuna olen olnud üleval 30 tundi järjest; aga viimane kommentaar teeb asja veel segasemaks, sest rahast saab finantskapitalis iseenda looja. Head ööd tänaseks.

    ReplyDelete
  19. Hommikul on mõte selgem.

    ReplyDelete
  20. rünnakumuusika
    http://soundcloud.com/deathgrips/death-grips-exmilitary-5
    http://soundcloud.com/deathgrips/death-grips-exmilitary-2

    ReplyDelete
  21. See on siis ikkagi ideoloogivaba lumpenprole(nt allakäinud ex töölisklassi noored Inglismaal), kellel on kõige suurem potensiaal eelkõige Lääne Euroopat raputada. Pigem on see Bakunini kui Marxi nägemus sellest kuidas kapitalistlikule korrale vastu hakatakse.

    ReplyDelete
  22. A keda sa ootasid praegu mässama?

    ReplyDelete
  23. CK: "Maailmas ei ole piiratud hulk väärtust, mis jaotub rikaste ja vaeste vahel nõnda, et ühed saavad jõukamaks teiste arvelt. Kui sa loed rikaste TOP 100st, et Moiša Rothbergeni varandus suurenes aastaga gaziljoni võrra, siis see ei tähenda, et Sauna-Juhan ja tema miljon kamraadi jäid gaziljoni võrra vaesemaks."

    Sauna-Juhan ja tema miljon kamraadi jäid suhteliselt vaesemaks, isegi kui Sauna-Juhanil on uus plasmateler (kuid tema laste jaoks pole enam näiteks avalikku mänguväljakut). Toimub rikkuse ülekandmine töölisklassilt suurkapitalistide kätte, mis on kiirenenud viimase 30 aasta jooksul.

    ReplyDelete
  24. Meelis, viimase instantsi revolutsiooniliseks subjektiks jääb ikka töölisklass, need, kelle ainus elatusvahend on oma tööjõu müümine kapitalistile. See ei tähenda, et vahepeal ei tuleks otsida tänaseid liitlasi igalt poolt.

    ReplyDelete
  25. Tere hommikust Raiko. Palun täpsemalt selgitada mehhanismi, mille tõttu jääb avalik mänguväljak ehitamata. Ühtlasi palun lähemalt selgitada, mida tähendab rikkuse ülekandumine töölisklassilt kapitalistide kätte.
    Taustaks võib (aga ei pea) vaadata järgmisi materjale:

    http://en.wikipedia.org/wiki/Money_supply#Money_supplies_around_the_world

    http://en.wikipedia.org/wiki/File:Human_Development_Index_trends.svg

    ReplyDelete
  26. Mänguväljaku ehitamata jätmine oli metafoor finantskapitali omadusele üle kanda oma kaotused riikidele ja seega töörahvale. Juhani plasmateler oli allegooria 'mullimajandusest'.

    Rikkuse ülekandumine töölisklassilt kapitalistide: kapitalistlikud klassid röövivad otseses ja kaudses ('legaalses') mõttes töölisi, näiteks fetišeerides eraomandit, 'parlamentaarset demokraatiat' jne. (Sellest on kirjutanud Marx jt).

    ReplyDelete
  27. Kui finantskapitali pikaajaliseks omaduseks oleks kanda oma kaotused üle riikidele ja töörahvale, siis jääks töörahvas ju pikaajaliselt üha vaesemaks, see aga on vastuolus esiteks enam-vähem kogu maailma pikaajalise statistikaga, teiseks empiirilise kogemusega. Mäletan, et aastal 1999 oli mobiiltelefon väga haruldane nähtus. Näiteks minu klassis oli see ainult kogukal poisil, kes tahtis iga hinna eest ärimeheks saada ning temalgi ei olnud tegelikult mobiiltelefon vaid oli piipar. Nüüd aga on mu lapse lasteaias igaühel telefonid, kusjuures sageli võimsamad kui aasta 1999 parimad müügil olevad arvutid.

    Seega minu poolt küsimused:
    1. Kas enam-vähem kogu maailma statistika on võltsitud ja tegelikult jääme me kõik ajas üha vaesemaks?
    2. Kas finantskapital tegeleb ainult kaotamise ja kaotuste ülekandmisega?
    3. Kas näide mobiiltelefonidest on paranormaalne anomaalia pikaajalise vaesumise teel?

    ReplyDelete
  28. Kas mobiiltelefon on rikkuse sünonüüm? Defineerige rikkus ja vaesus lahti esmalt.

    ReplyDelete
  29. Pigem võiks niigi kõrge möödarääkimise riskiga vestlust mitte segasemaks ajada.

    ReplyDelete
  30. Mobiiltelefon konkreetselt on saatana tööriist, mis röövib inimeselt tema privaatsuse. Vaesestab.Kontrollib. Tekitab kunstlikke vajadusi. jne, jms. Külmkapp on seevastu päris asjalik leiutis.Aga külmkapi mitteolemine võib-olla väldiks toidu raiskamist - ostad ainult seda mida ära sööd ja ei korja nädalateks sinna mingit saasta.

    Vabandage, härrased, jätkake.

    ReplyDelete
  31. Mudlum,
    otsuse, et mobiiltelefon on rikkus tegid inimesed kollektiivselt ise tekitades selle järele nõudluse. Vaatamata hiidkorporatsiooni suurtele vastupidistele püüdlustele ei otsustanud inimesed, et näiteks Sony Minidisc või vapustavalt kaunis Pontiac Aztec on rikkus.

    ReplyDelete
  32. Telefon ja internet ei ole tegelikult luksuskaubad vaid on ühiskonna infrastruktuuriks neutraliseeritud. Nad pole ja neid ei saa käsitleda rikkustena, nad on iseenesestmõistetavused ja the bare necessity.

    ReplyDelete
  33. Btw loodan, et teil oli lõbus mind ja robit netis näha, homsest alates enam ei näe.

    ReplyDelete
  34. AR,
    täiesti õige. Tänane rikkus on homne necessity.

    ReplyDelete
  35. 1. Nebuloosne 'üldine vaesus' näib olevat vähenenud, seda tänu Ida-Aasiale. Vaesus pärast 2007-20xx aasta krahhi - märgid viitavad selle tendentsi pöördumisele või seiskumisele. Kuid varanduslik ebavõrdsus on suurenenud.
    Marksistina ei saa eitada, et on pikki kasvu ajajärke, kuid need lõppevad.

    2. http://www.olympic-casino.com

    3. Läänemaailma riiklikud investeeringud pluss Hiina tööliste higi ja pisarad.

    ReplyDelete
  36. Raiko said...
    Meelis, viimase instantsi revolutsiooniliseks subjektiks jääb ikka töölisklass, need, kelle ainus elatusvahend on oma tööjõu müümine kapitalistile. See ei tähenda, et vahepeal ei tuleks otsida tänaseid liitlasi igalt poolt.


    Mis asi on teie jaoks töölisklass? Minu jaoks on klass ühine identiteet. Ma väidaks aga, et klass ei ole enam tänapäeval osa inimese identiteedist. Seega ei saa ka klass olla mingi mobiliseeriv slogan mille alla kogutakse või veel enam väita et viimase instantsi revolutsiooniliseks subjektiks jääb ikka töölisklass.

    Pigem on tegu meeleheitel lumpeni ja siis küllaltki healjärjel olevate noortega, kelle individuaalne valik on tulla tänavale protesteerima. See on life choice mitte klassist tulenev käitumine.

    ReplyDelete
  37. Lootsin sisutihedamat, eriti aga eksootilisemat juttu mehelt, kes on lugenud läbi kogu Lenini ja pool Marxi.

    1. Kui Hiina tööline teenib ainult 0.00000000000001 senti päevas, siis kas ta saab rikkamaks, kui see 0.00000000000001 senti talt ära võtta? Milline on õiglane hind Hiina töölise tööjõu eest? Oletame näiteks, et tahan hakata Hiinas tootma Ronald Reagani pildiga kunstvagiinasid ja maksta seejuures töölistele "õiglast" palka, ütleme 100 ühikut päevas. Samas on tööjõu keskmine hind 0.01 ühikut päevas. Minu kunstvagiinade lõpphind kujuneb nii kõrgeks, et inimesed eelistavad nende asemel 100x odavamaid Che Guevara pildiga kunstvagiinasid ja ma lähen pankrotti. Minu tehase töölised saavad 0 ühikut päevas. Kelle võimuses on "õiglase" hinna kehtestamine Hiina tööjõule? Kas Lääne korporatsioonidel, Hiina tööandjatel, Hiina režiimil või Hiina töörahval?

    2. www.seanikkumine.com

    3. Vt. eelnev graafik HDI kasvust

    ReplyDelete
  38. Meelis:

    "For Marx, class was not best understood in a static way, by looking at hierarchies and income distributions. Rather, to find class, you had to look at the system as a whole and its evolution, or more particularly, its reproduction. And if you start by looking at how different actors contribute to the reproduction of the system, the existing relations of production as it were, you’ll understand the class system. Here’s a schematic way of approaching this. If you’re a wage labourer, you reproduce the system by selling your labour power as a commodity to a capitalist, someone who owns some means of production, and allowing them to extract a surplus from the exchange – a profit. Unless you subscribe to the ‘golden egg’ theory, a form of magical thinking integral to capitalism, the profit can come from nowhere other than your labour. If you’re a capitalist, you reproduce the system by purchasing capital assets, bringing them together with labour which you also purchase, and taking the commodities thereby produced to sell on the market. If you’re a successful capitalist, you’ll realise a greater share of the surplus produced than if you’re not. But if you just take the money you make, decline to invest it in new production, instead spend on having a good time, going bungee jumping and parachuting like some California teenager, you’re no longer a capitalist. You’re only a capitalist for as long as you’re putting your money into circulation as capital, in order to generate a surplus.

    The conflict between these two groups, over the precise way in which surplus will be extracted, and the extent of that surplus, as opposed to wages, is the central conflict in capitalism which one might call ‘class struggle’."

    Ülesanne on selgitada töölisele tema klassipositsiooni. Teravnenud objektiivse klassivõitluse ajal on töölised tõele vastuvõtlikumad.

    ReplyDelete
  39. CK -

    1. näitasid õigesti, et kui kapitalist oleks tööliste suhtes mitte ekspluataator vaid filantroop, poleks ta enam kapitalist. Palgatõus tuleb Hiina töölistel ise välja võidelda. Kui palju Hiina režiim seda võitlust represseerib, oleneb sellest, kas Hiina valitsevad klassid tahavad jätkata kergemat kuid ohtlikumat teed mööda (ekspordipõhine majandus), või arendada siseturgu (mis tõstaks palku).

    ReplyDelete
  40. Mumeelest kirjutas Hiina oma viisaastaku plaani, et tööliste palku tuleb viie aasta jooksul kahekordistada, et siseturg tekiks, juhuks kui va Lääs enam ostujõuliseks ei osutu.

    ReplyDelete
  41. Peab meeles pidama, et Hiina on kapitalistlik riik, s.t nende poliitbüroo, hoolimata retoorikast, on mõjutatud ärihuvidest, millest praegu tugevaimad on eksportijate omad.

    ReplyDelete
  42. Kas ekspluataator on kapitalist, kes kunstvagiinasid toodab või lõpptarbija, kes eelistab soodsamaid kunstvagiinasid? Sa ei kirjuta oma kommentaare ka kõige kallima müügis olnud "fair-trade" arvuti tagant vaid suure tõenäosusega vaatasid mingi soodsama, mis enam-vähem kärab. In fact, "fair-trade" arvutite ostjaid on nii vähe, et neid ei valmistatagi. Oleksid Sa valmis maksma arvuti eest 10 000 EUR? Jood Sa ainult "fair-trade" kohvi või paned vahel vana hea Paula ka tulele?

    Õiglase palgaga on see teema, et Eestis nõuavad paljud õiglast palka võrreldes ennast Norraga, kuigi Hiinaga võrreldes on nad materjaalsetes terminites muinasjutuliselt rikkad. Ometi on ka Norras ja Šveitsis sotsialiste, kes nõuavad õigalst palka, kuigi Eestiga võrreldes on nad filthy rich. Mis see universaalne õiglane palk on siis?

    ReplyDelete
  43. *materiaalsetes

    vt ka varjant, debjutant, stjažöör

    ReplyDelete
  44. Jah, olen ükskõikne/negatiivne fair-trade'i, filantroopia ja muude mittesüsteemsete, kosmeetiliste algatuste suhtes. Selline on praegune kapitalism, ja töötan paratamatult selle süsteemi enda vahenditega selle kukutamise eest.

    Norra ja Hiina palkade teema on minu jaoks seotud Trotski kontseptsiooniga ebaühtlasest arengust, mis on globaalsele kapitalismile immanentne. Lahendus on internatsionalism, eri maade tööliste ühinemine ja koostöö.

    ReplyDelete
  45. Now we talkin.
    Trotski kontseptsioon on siiralt huvitav, palun räägi lähemalt. Minu silmis on esmaseks kühvliks, et eri maade töölised ei hooli eriti ühinemisest ega koostööst. Kuidas seda lahendada?

    ReplyDelete
  46. Otsustasin ka sõna sekka öelda

    ReplyDelete
  47. Tuleb võtta eeskuju kapitalismi 'globaliseerumisest', mis seni on tähendanud globaliseerumist valitsevatele klassidele (WTO, ÜRO, G20, Davos). Antikapitalistide ja töölisühingute globaliseerumine on alles embrüonaalses seisus või vaibumas (Porto Allegre, IWW, PGA), ja selle tendentsi tulevikku on raske ennustada.

    ReplyDelete
  48. Raiko said...
    Meelis, viimase instantsi revolutsiooniliseks subjektiks jääb ikka töölisklass, need, kelle ainus elatusvahend on oma tööjõu müümine kapitalistile. See ei tähenda, et vahepeal ei tuleks otsida tänaseid liitlasi igalt poolt.

    Raiko said...
    Ülesanne on selgitada töölisele tema klassipositsiooni. Teravnenud objektiivse klassivõitluse ajal on töölised tõele vastuvõtlikumad.

    Tänapäeval on toimunud nihe nö tootjate ühiskonnast tarbijate ühsikond, kus inimese identiteedi määrab pigem tema tarbimisharjumus.

    Samuti puudub ühiskonnas poliitiline liikumine, mis suudaks inimesi klassi sildi all mobiliseerida. Seda seetõttu, et töölisklassi alus milleks oli mass tootmine on Euroopast kadunud.

    Märgatavalt lihtsam oli teha selgeks tehase töölisele, et ta kuulub koos teiste tehasetöölistega töölisklassi ja tehase omanik on kapitalist. Kuidas peaks töölisklassi identiteet sobima tänapäeva keskastme juhile, kelle tarbimisharjumused on väga erinevad paljudest teistest palgatöölistest.

    Põhiolemus on kapitalismil sama nagu siis kui Marx sellest kirjutas, aga identiteedid on teised. Kui lähtuda sellest, et tootmine nihkub Euroopast minema, ei ole siin ühist alust klassi identiteedi taastekkeks.

    Seda võib ühelt poolt tõlgendada kui hegemooniat. Aga isegi juhul kui me räägime hegemooniast, siis ei paista selle kukutamiseks olevat enam võimalik pöörduda tagasi klassiteadvuse juurde.

    Tänapäeval astuvad süsteemile Euroopas vastu endise töölisklassi jäänused, kes tööl pole kunagi käinud. Nad ei näe ennast töölisklassina ning nende protest on ajendatud suures osas just sellest samast tarbimisjanust.

    Poliitilne protest on näiteks Wall Streetil. Aga ka see ei tugine klassiidentiteedil, vaid pigem inimeste elustiili valikul.

    Kui vaadata kuidas klassi dünaamika on muutunud alates ajast mil Marx kirjutas, siis võib öelda et töölisklass on võtnud omaks keskklassi tarbimisharjumused. Keskklass on aga muutnud kapitali omavast grupist palgatöötajateks (suures osas). Samal ajal on aga suurenenud nö megarikkurite,aga ka eluhammasrataste vahele jäänud lumpeni osakaal. Pilt on kirjum ja klassi identiteet ei mobiliseeri enam kedagi.

    Lihtsalt kui räägitakse kapitalistliku ühiskonna kukutamisest ja töölisklassist, siis on see mingi abstraktsioon, millel pole tegeliku eluga just palju pistmist.

    Asju võib põlema ikka panna ja kohati on see üsna kasulik. Aga see on tänapäevla kas ideoloogiavaba meeleheide (põgenikud, inglise lumpen noorus) või siis individuaalne elustiili valik (Wall Street) mitte klassipositsioonist tingitud käitumine.

    ReplyDelete
  49. Meelis, ma homme kirjutan Teie kommentaarile vastuse. Mul on juba palju vastuväiteid Teie väidetele, mõtlen need läbi ja korrastan oma peas. Samas on selle teema üle ('proletariaat pole see mis varem!') tublisti vaieldud.

    ReplyDelete
  50. nokin kommentaaridest detaile välja ja teen offtopic märkusi:
    seal poes, kus ma käin, on just üks helesinine Fair Trade kohv kõige odavam kohv, mis üldse juua kõlbab (Classicu kohvid ja Jacobs on viimane kui üks kallimad), nii et tnp on vaat et nii, et midagi peale Fair Trade'i ei jaksagi osta.

    Siis, kui eilsest luksusest saab necessity, hakkab tööle vastupidine protsess: tänapäeval saavad vähesed lubada endale luksust mobiiltelefoni mitte omada. Umberto Eco kirjutas sama asja autode (vanasti auto kiire luksussõiduk, tnp rong).

    ReplyDelete
  51. "Tänapäeval on toimunud nihe nö tootjate ühiskonnast tarbijate ühsikond, kus inimese identiteedi määrab pigem tema tarbimisharjumus."

    Selline hardoaasmäelik loosung, mis ei tähenda midagi, või tähendab väga vähe. Sellised kahtlased 'tõed', mis varjatult forsseerivad väidet: "Ära organiseeru ega streigi, jää koju ja söö teleri ees", ('tõed', mida suurima heameelega kuulutavad kapitalistide käsilased meedias ja akadeemias) - need 'tõed' tuleb meil kui revolutsioonilistel sotsialistidel tagasi lükata; selliste demoraliseerivate väidetega pole midagi peale hakata. Seda udust 'tarbimisühiskonda' püüti klassivõitluse lõpuks kuulutada ka 20. sajandi alguse Ameerikas, mis ei takistanud USA töölistel organiseerumast ega välja võitlemast soodustusi.

    "Samuti puudub ühiskonnas poliitiline liikumine, mis suudaks inimesi klassi sildi all mobiliseerida. Seda seetõttu, et töölisklassi alus milleks oli mass tootmine on Euroopast kadunud."

    Tööliste poliiitilistel liikumistel on tõusud ja mõõnad. Euroopas on kriisi kontekstis näha uut aktiivsuse tõusu. Kreeka töölised on näitamas militantlust, mis on uhkuseks rahvusvahelisele töölisliikumisele. (PASOKist vasakpoolsematel parteidel on tõeline šanss järgmistel valimistel võimule tulla). Ootan huviga Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa tööliste vältimatut radikaliseerumist kriisi jätkumise tingimustes.
    Tööstuse kadumine Euroopast on suuresti müüt, ja see müüt on osaliselt loodud tööliste hirmutamiseks ('Kui te ei allu, sulgeme tehase, viime tootmise Hiinasse!').

    "Märgatavalt lihtsam oli teha selgeks tehase töölisele, et ta kuulub koos teiste tehasetöölistega töölisklassi ja tehase omanik on kapitalist. Kuidas peaks töölisklassi identiteet sobima tänapäeva keskastme juhile, kelle tarbimisharjumused on väga erinevad paljudest teistest palgatöölistest."

    Kapitalismi olemuses on leida tuhandeid ingenuoosseid viise tööliste vahel konkurentsi tekitamiseks, nende jagamiseks ja valitsemiseks. Need 'erinevad identiteedid' pole midagi uut kapitalismi ajaloos. Kuid kriisi ajal kipuvad need illusioonid purunema; valitsevate klasside neoliberaalne hegemoonia on juba pankrotis. Nagu praegu Kreekas, tuleb meilgi aeg küsida: kummal poolel oled, kas kapitalistide või tööliste poolel. Rasked ajad teevad asja selgemaks, vastuse küsimusele lihtsamaks.

    "Tänapäeval astuvad süsteemile Euroopas vastu endise töölisklassi jäänused, kes tööl pole kunagi käinud. Nad ei näe ennast töölisklassina ning nende protest on ajendatud suures osas just sellest samast tarbimisjanust.
    Poliitilne protest on näiteks Wall Streetil. Aga ka see ei tugine klassiidentiteedil, vaid pigem inimeste elustiili valikul."

    Kah müüdid, mille levitamisega tegelevad närused bulvarilehed nagu Daily Mail. Need 'destruktiivsed' mässud nagu hiljuti Londonis, olid ajendatud politseivägivallast ja siselinna noorte perspektiivitust tulevikust, mida on süvendanud Briti valitsuse kärped.
    Wall Streeti protesti alustasid plutokraatiast väsinud aktivistid, avangard, ja see sai tööliste üldise heakskiidu osaliseks. Paljud ametiühingud võtsid (ja võtavad) Wall Streetist ja sellest inspireeritud liikumistest osa.

    "Kui vaadata kuidas klassi dünaamika on muutunud alates ajast mil Marx kirjutas, siis võib öelda et töölisklass on võtnud omaks keskklassi tarbimisharjumused. Keskklass on aga muutnud kapitali omavast grupist palgatöötajateks (suures osas). Samal ajal on aga suurenenud nö megarikkurite,aga ka eluhammasrataste vahele jäänud lumpeni osakaal. Pilt on kirjum ja klassi identiteet ei mobiliseeri enam kedagi."

    Pilt on olnud väga kirju kogu kapitalismi ajastul. Alati on olnud priviligeeritumaid töölisi, lumpenproletariaati, odavamat tööjõudu jne. Alati on olnud ka neid - enamus tegelikult -, kes eitavad klassivõitluse tähtsust. Kuid kapitalismi seadused on ikka veel samad, sama surmavad.

    ReplyDelete
  52. Notsu, see on ebaefektiivsus, mida kaubanduses juhtub ikka. Keegi (kas siis jae- või hulgimüüja) realiseerib oma laojääke ostuhinnaga või alla selle. Tean meest, kes tegeleb sellega, et müüb Euroopas üksikuid eksemplare täiesti uusi väike-keskklassi autosid hinnaga kuni 6500 eur soodsamalt salongihinnast. Point on selles, et globaalses kaubanduses, milles suurimad ostjad (autorendifirmad Avis, Budget..) liigutavad autosid sadade tuhandete haaval, tekib anomaaliaid, kus tarneahela mingis lülis on odavam mingi väike hulk (nt laevast maha jäänud) autosid kiirelt realiseerida 1/2-2/3 hinnaga kui lasta neil kuskil sadamaplatsil seista. Aga sellistest eranditest ei saa tuletada reegleid.

    ReplyDelete
  53. "Marksism näitas kätte tee ühiskondlik-majanduslike formatsioonide tekkimise, arenemise ja hävimise protsessi kõikehõlmavaks, igakülgseks uurimiseks, võttes vaatluse alla kõikide vastuoluliste tendentside kogusumma, seletades neid mitmesuguste ühiskonna klasside täpselt kindlaksmääratavate elu- ja tootmistingimustega, kõrvaldades subjektivismi ja meelevalla üksikute 'juhtivate' ideede valimisel või nende tõlgendamisel ning näidates, et eranditult kõikide ideede ja kõikide eri tendentside juured peituvad materiaalsete tootlike jõudude seisundis. Inimesed teevad ise oma ajalugu, kuid sellele, mis määrab inimeste ja nimelt inimhulkade motiivid, mis põhjustab vastuoluliste ideede ja püüdluste kokkupõrkeid, mida kujutab endast kõikide inimühiskondade kõikide nende kokkupõrgete kogusumma, missugused on materiaalse elu objektiivsed tootmistingimused, mis loovad inimeste kogu ajaloolise tegevuse baasi, missugune on nende tingimuste arenemise seadus - kõigele sellele pööras Marx tähelepanu ja näitas kätte ajaloo kui ühtse, kogu oma tohutus mitmekülgsuses ja vastuolulises seaduspärase protsessi teadusliku uurimise tee" (Lenin).

    ReplyDelete
  54. Mulle meeldib su leegitsev süda ja tõsiasi, et elad 20. saj alguses aga enamus nendest väidetest, mida sa laksid, on kontrollitavad ja ümberlükatavad (eeldame eksole, et andmed ei ole kapitalistide poolt ära võltsitud).

    Tööstuse kadumine Euroopast on suuresti müüt, ja see müüt on osaliselt loodud tööliste hirmutamiseks ('Kui te ei allu, sulgeme tehase, viime tootmise Hiinasse!').

    http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3d/Gdp-and-labour-force-by-sector.png

    Tõlgendamise küsimus muidugi aga ma ütleks küll, et sekundaarsektor on Euroopast nahhui tõmmanud ja tertsiaarsektor is da issue. Üldiselt poogid sa suvalisi infokilde oma maailmavaate külge ja teed neist igasuguseid kaugeleulatuvaid järeldusi. See on küll piisavalt lahe aga isiklikult soovitaks asendada see tegevus järgmises etapis mingi täiesti jabura, täiesti destruktiivse aga täiesti koherentse originaalse maailmavaatega. I'm workin on mine.

    ReplyDelete
  55. http://www.isj.org.uk/index.php4?id=509 ("Myths of globalisation and the new economy")

    "Üldiselt poogid sa suvalisi infokilde oma maailmavaate külge ja teed neist igasuguseid kaugeleulatuvaid järeldusi."

    Ei ole nõus süüdistusega. Ma oleks võinud neid 'infokilde' rohkem tuua, et point koju tuua, palju linke Financial Times'ist jne, kuid pidevalt peaga vastu Sinu loodud obskurantismi seina jooksmine on tüütav. On selge et oled vulgaarne ökonomist.

    Püüan vaadelda nähtusi kompleksselt. Kaart, mida esitlesid, on ühedimensiooniline, oma olemuselt mitteinteraktiivne, ta ei näita protsesse. Kaart ei pulbitse.

    "enamus nendest väidetest, mida sa laksid, on kontrollitavad ja ümberlükatavad"

    Enamusele Sinu potentsiaalsetele, aimatavatele vastuväidetele on minu poolt (dialektiliselt) vastuväited - eituse eitamine; kusjuures olen sunnitud minema järjest keerulisemaks, ehkki lähtudes faktidest. Võid tuua oma 'ümberlükkamised' ja võibolla toon mina oma vastuväited. Võib-olla kirjutan sellekohase monoloogi, võib-olla enam ei viitsi. Mul on omad projektid. Nagu Lennart Meri vist ütles: inimesel on raske ja aeganõudev pidevalt tõestada, et ta pole eesel.

    ReplyDelete
  56. Vulgaarne ökonomist, obskurantist. I love this. Raiko, sinu lahkel loal teen endale visiitkaardi tiitliga 'obskurantist'. Üldse peaks vist ZAUMi visitkad kõigile tegema.

    ReplyDelete
  57. Mis nende kreeka radikaalide suur võit oli siis? Talvel pandi ühele pangakontorile tuli otsa, põletati seal rase teller ära ja mindi teleka ette Kim Kardashiani vaatama ja onaneerima.

    ReplyDelete
  58. Cheers.

    Võid veel lisada: parandamatult neoklassikaline; obsessiivne väidetavalt 'objektiivsete' 'faktide' suhtes. Hüperempiritsistlik ja antistrukturalistlik.

    ReplyDelete
  59. CK: "Mis nende kreeka radikaalide suur võit oli siis? Talvel pandi ühele pangakontorile tuli otsa, põletati seal rase teller ära ja mindi teleka ette Kim Kardashiani vaatama ja onaneerima."

    See kommentaar, rohkem kui miski muu, näitab - elavalt, tšehhovlikult! - Su väikekodanlikku mõtteviisi.

    ReplyDelete
  60. Ok aga kas peale kõrge kirjandusliku väärtusega isiklike ofensiivide ja loosungite midagi muud ka tulossa on? Või on hard dataga toetatud argumendid puhtalt vulgaarsete ökonomistide rida?

    ReplyDelete
  61. Made Luiga
    neile kohe meeldib
    see on sama rumal kui kogu aeg
    mida, kellele ja miks nad tõestavad?

    21 tundi tagasiMartin Luiga
    see on ühiskondlik vaimuhaigus

    21 tundi tagasiMade Luiga
    kusjuures ma ei saa aru, miks Ck lolli järjekindlusega seda asja ajab
    talle peaks ka oma , Ck majanduskanali tegema

    21 tundi tagasiMartin Luiga
    ta ei taha tegelikult seda majandust
    tegelikult see majandusejutt on jumala tulemusetu
    ühiskonnas ka
    loeb ainult see, mida sa usud

    21 tundi tagasiMade Luiga
    ja ma ei saa ka aru tema põhiväidetest, marksistide omadest saan, vähemalt saan aru, mida nad taotlevad, olgu lähenemine õige või vale, pealiskaudne või ei

    21 tundi tagasiMartin Luiga
    ja mõlematpidi võib uppi lennata

    21 tundi tagasiMade Luiga
    aga mida CK tahab?

    21 tundi tagasiMartin Luiga
    küsi

    21 tundi tagasiMade Luiga
    ma ei julge
    küsimus ise oleks umbes selline, kui marksistid-kommunistid-sotsialistid tahavad, et majanduslik ebavõrdsus väheneks ja inimestel oleks parem elu, siis mida tahad sina, CK?
    kas sa tahad sama, ainult näed kardinaalselt teistsuguseid vahendeid selle saavutamiseks?

    21 tundi tagasiMartin Luiga
    ck arvab ilmselt, et majanduslik ebavõrdsus väheneb aja jooksul ise

    21 tundi tagasiMade Luiga
    aga ei vähene
    kasvab
    puhver-kesklass kaob

    21 tundi tagasiMartin Luiga
    ma'i tea mida ta tahab. ta arvab, et see ei ole otseselt mingi õige vaidlus. et maailm, sellisena, nagu ta on superstruktuurilt, töötab üsna piisavalt kenasti.
    a küsi ikka

    21 tundi tagasiMade Luiga
    ma saan vasta päid ja jalgu
    ennem juba öeldi et ära sega kui mehed räägivad
    ja minu meelest pole rikkus see, kui sul on rohkem asju vaid see, kui sul on vähem muresid, vähem tööd, kõht täis ja meel hea

    20 tundi tagasiMartin Luiga
    see on selline väärtushinnang, eks ole, aga ma ei tea, kuidas seda üleüldiseks teha.
    maailm ei saa eriti aru, et nii on

    20 tundi tagasiMade Luiga
    isiksuse tasandil saab enamik sellest aru


    Kuna Martin Luiga pani minu eravestluse Kunnuse blogisse, on aeg talle tagasi teha.

    ReplyDelete
  62. 'Hard data' neoklassikaliste ökonomistide jaoks on: vaadata graafikut, tõdeda, et in toto see ja see sektor on vähenenud ja - loo lõpp. Võivad olla mingid järeldused, kuid needki on mehhanistlikud. Välditakse igasuguste struktuuride ja protsesside käsitlemist (mis võiksid järeldusi rikastada või neid ümber lükata), sest hei, see on ju 'hard data', see on empiiriika, ja lõpuks - see on tavamõistus, isegi talupojamõistus, millele vastuvaidlemine oleks absurdne!

    See on skemaatiline näide, kuidas valitsevad klassid loovad hegemooniat.

    (Muuseas vabandan, ma ei mõelnud Sind isiklikult solvata).

    ReplyDelete
  63. Mudlum: "ennem juba öeldi et ära sega kui mehed räägivad".

    See on kahetsusväärne, kui Sa nii tunned. Pean kohe märkima, et tunnen isiklikku, vistseraalset vastikust patriarhaarse korra suhtes.

    ReplyDelete
  64. Eks see ole elementaarne viisakus, mitte segada vahele teiste inimeste vestlusesse ja seal ei ole sool mingit tähtsust. Olen rohkem selle poolt et ka rumalatel inimestel on õigus oma (rumalaid) mõtteid väljendada aga valigu nad selleks aega ja kohta.

    ReplyDelete
  65. Mina pole küll teinud kellelegi vihjeid soo, vaimsete võimete ega kõnelemisõiguse osas.
    Mudlum, võta seda kui minu ja R vahelist skype-vestlust. Kellegil ei ole kohustust kaasa elada, samas kõik võivad igal ajal sekkuda. Mina viitsin R-ga suhelda põhjusel, et tegemist on tavapärasest huvitavama oponendiga. Loodan, et sarnane motivatsioon on vastaspoolel.

    ReplyDelete
  66. Üldse, miks mina nüüd selle not this shit again täägi külge saan? Martin ju kirjutas selle artikli.

    ReplyDelete
  67. Kõik elavad kaasa, usu mind:) Ma loodan kunagi saada vastust sellele küsimusele, mida ma esitada ei julgenud. Aga hästi-hästi lihtsat, et ma aru saaks.

    ReplyDelete
  68. Et mida ma tõestada üritan? Ma ei ürita midagi tõestada. Mul ei ole koherentset ideoloogiat. Mingi asi on aga see on pidevas muutuses. Artikkel, mis avaneb paremal ribal minu nimele klikkides võtab midagi nagu kokku, samas on osaliselt juba aegunud. Mehhanismid, mida siin on käsitletud, on minu silmis objektiivsed majanduslikud realiteedid, mis on ideoloogiliselt täiesti neutraalsed.

    ReplyDelete
  69. Minu põhilised väited on:

    1. Materiaalsed parameetrid on inimsuse seisukohast väheolulised. Sa saad oma maised kannatused igal juhul kätte, ükskõik mis kujul. Inimeseks olemine on lüüasaamine nagu Kundera ütles.
    2. Inimlik õiglus on nali iseenda kulul.
    3. Enda eetika teistele laiendamine on ebaeetiline.

    ReplyDelete
  70. Kapitalistlikus maailmas 'ideoloogiliselt täiesti neutraalsetele majanduslikele realiteetite' käsitlemine on jama, silmakirjalikkus, suitsukate valitseva korra otseseks või varjatud õigustamiseks.
    Samasuguste 'neutraalsete realiteetidega' tegelevad ka Eesti kapitali kupjad Jürgen Ligi ja Andres Arrak, kelle 'neutraalsuse' ja 'objektiivsuse', kelle suured neoliberaalsed plaanid rikuvad alati ära 'laisad lõuna-eurooplased' või mõni muu 'ettenägematu tegur'. See, kas nad ise ka usuvad oma õigustusi, või on lihtsalt küünilised, on tähtsusetu. Nad on efektiivselt kapitalismi teenrid.

    ReplyDelete
  71. Laiskade lõuna-eurooplaste osas kleebin enda seisukoha ühest teisest vestlusest: mina olen küll kreeklastega samas paadis! seal on kaugelt kõige madalam enesetappude arv per capita OECD-s. eestis on kõige kõrgem. inimlikul tasandil on seal elusad inimesed ja ajaloolises plaanis läheb kreeka kultuur ilmselt olulisema panusena kirja kui see, et eestis oli ajahetkel N avaliku sektori võlg väike ja jooksevkonto 3.5% plussis.

    Ogilvi-dogilvi, ma nüüd mõneks ajaks eemale.

    ReplyDelete
  72. Aitäh sõbrad hea meelelahutuse eest. Sellist asja on palju meeldivam kommentaariumist lugeda, kui peol nurgas podisemas kuulda, tekib vähem kahtlast kihelust kaasa lüüa ja tunnet, et kurat, nüüd on sünnipäev rikutud. Ka vajab kiitust viisakas toon ja üritus teineteisest mitte mööda rääkida, mida võiks ka antud vestluse positiivseks tulemuseks pidada - tavaliselt ju mingigi tulemus ülepea puudub.

    Endal mul kahjuks pole järjekindlust oma (siinsetega võrreldes üpris väheseid: http://za-um.blogspot.com/2011/05/as-uncaring-as-universe-itself.html) arvamusi nende erinevates permutatsioonides esile tuua. Meelelahutus meelelahutuseks ja ka üpris stiilne ortodoksne marksism - siin sootuks markantsemalt hoopis Meelise kui CK vastu avaldumas - väheke jääb ikka kripeldama, et oleksime inimkooslusena võimsamad, kui suudaksime veerandasada kommentaari täis kirjutada ka iseenda valupunktide ja nende ümber tiirlevate argumentidega. Vastupidiselt siinsetega, mis isegi nii obskuurse venna kui CK panevab alaliselt võõraid mõtteid taasesitama.

    Et oleksime originaalsemad ühesõnaga. Blog Normal Superior. Mis ei tähenda, et ma hea töö tegijaid hea töö eest tänamata jätaksin, lihtsalt panen südamele, et veerrandsada kommentaari ja elu lõhn olgu järgmise paari kuu jooksul ka mõne sellise teema all välja käidud, kus peab ise arvamusi genereerima. Kus koolis õpitust ei piisa. Kus teema pole vähemalt pealtnäha niivõrd universalne, ent peidab endas siiski lubadust millegist laiemast. Seda sealt välja nuhkida oleks meist tugev.

    ReplyDelete
  73. Word. Igati kena oleks, kui Saag ei läheks käima *ainult* majandusõuduse all.

    ReplyDelete
  74. Tänan seda blogi - teid - võimaluse eest oma vahepeal nürinenud sulge teritada.

    ReplyDelete
  75. Põhimõtteliselt kõigega nõus, väljaarvatud eelviimase lõigu viimane lause.

    ReplyDelete
  76. Eelviimasel lõigul ei ole viimast lauset. Iseghi purjus Robert sdsavb putsi ma ei viitisi kirtjutada sellest aru

    ReplyDelete
  77. 2 late 2 apologize aga jah, viimane lõik ARTIKLIST, saan aru, okeido

    ReplyDelete