Monday, December 26, 2011

Triin Tasuja: Mida tähendab olla elus (5/6)

.
Triin Tasuja
Learn to forget

Kuna tegu on kirjandusüritusega, tuleb kohe selgitada, mis on vahe elul ja kirjandusel. Mis on nende ühised ja erinevad omadused? Kust algab üks ja lõppeb teine? Kumb on tähtsam? Kumb on reaalsem? Kumb - päris või kirjatud - reaalsus on olulisem ja kelle jaoks?
Kui küsida minult, mida tähendab minu jaoks olla elus, võiksin ma vist isegi sellest raamatu kirjutada. Kirjanduse üks köitvamaid omadusi on, et see on nii etteheitmatult subjektiivne, tänu millele ei saa mõõtmise formaat kirjutaja eluvaadet kuigi karmilt vägistada. Mõõtmise formaadi all pean silmas hinnangute kaheldavat väärtuslikkust, mida ei saaks öelda päris elu kohta. Päris elus kalkuleerivad päriselt mingid numbrid ja need on väga tihti tähtsamad kui inimene oma individuaalsuses. Ja kuigi see on kokkuvõttes kõik väga paratamatu, sest meie liik on nii arvukas, ei muuda see üksikinimese elu sisuliselt kuigi palju lihtsamaks. Kui ma mõtlen keskmise inimese peale, kes saab miinimumpalka, elab üürikorteris (kus nii maakler kui omanik teda mõlemad tõenäoliselt rahadega üle on võimelised laskma), kelle ülemus võib olla lollim kui ta enda lõpetamata kesk- või kõrgharidus, kellel pole maakohta ja võib-olla armastuses ka ei vea, siis tuleb lihtsalt nutt peale. 
Elu loomulik osa on loodus, mille eelised on näiteks võimalus end tühjaks karjuda, kui rohkemaks aega pole; maal elades võib ka rahumeeli hulluks minna, sest metsa vahel ei ohusta sa oma kalduvustega üldiselt kedagi - võib lasta mõttel orgaaniliselt kujuneda ja kõige magusam eelis on näiteks inseneridel, kes saavad süsteemile selja keerata, ehitades omale ise elektrigeneraatori ja kaevust põhjavett urgitsedes oma vajadused rahuldatud saada. Rääkimata ise toidu kasvatamisest. Ja kuigi ma olen unistaja, pole see kõik üldse täiesti utoopiline.
Enda elus olemise tähenduse ülimaks tuumaks pean momente, mil suudan unustada ebaõigluse, ülekohtu ja paratamatuse traagika, mis kõik on nii igapäevaselt nüri ja alaline olnud võib-olla inimese olemise algusest saati. Aga leida maailmas koht, kus unustada, et riik ei hooli inimesest nii palju kui ta peaks, kus üks inimene ei abista teist nii palju kui ta saab või kus ei peaks igapäevaselt silmitsi seisma faktiga, et inimene on pigem loomalik kui jumalik olevus - alles need on eeldused elus olemise tundeks, sest mina isiklikult tunnen end iga kord veidi vähem elus, kui ma näiteks regulaarselt kohaliku toidupoe juures näen ühtesi ja samu kerjajaid. Inimesele on vaja kodu, ükskõik, kas ta elab numbrite või kirjanduse maailmas ja kodu tähistab enamasti kohta, kus tunda end turvaliselt, aga arutelu turva- ja ohustatusetundest on omakorda eraldi teema, millel, nagu kõikidel tähtsatel mõistetel, on isikupõhised tähendused. Elus olemine on hingeliselt vaba olek, milles puudub vaimne pinge, mis omakorda on pinnas kõikide ideede pühendunud kordaminekuks.

//
Loe ka:
Birk Rohelend: Mida tähendab olla elus (1/6)
Edvin Aedma: Mida tähendab olla elus (2/6) 
Eia Uus: Mida tähendab olla elus (3/6) 
Mihkel Kunnus: Mida tähendab olla elus
Jim Ashilevi: Mida tähendab olla elus (4/6)

2 comments:

  1. Pikem võiks olla... Muidu mulle meeldib see take. Mulle meeldib see ka, et sa oma nime tagasi võtsid, see on hea nimi.

    ReplyDelete
  2. jah, täitsa asjalik, eriti see, mis insenerioskusi puudutab.

    ReplyDelete