Tuesday, January 3, 2012

Robert Randma: Mida tähendab olla elus (6/6)

..
Robert Randma
Kui ma ei kogu midagi. Ei inimesi ega asju. Ega mälestusi. Kui ma elan sel momendil ja sel momendil ainult. Armastan kõike, kuid ei kiindu liialt millessegi. Kuulatan loodust, teisi ja ennast ning maailmu. Laulan, kui hing ihkab, ja tantsin, kui jalad liikuda tahavad. Jagan kõike kaunist, mis mu sees on ja lasen kõigil olla nii nagu neil soov. Lepin endaga lõplikult ära ja luban ja tõesti luban enesel olla. Ei jää kinni konstrueeritud normidesse, kuid arvestan teistega. Leian aega enda jaoks. Oskan olla enesega nii rahus ja vaikuses kui möllus ja saginas. Tunnetan maailma enda ümber ja oskan märgata seda, mis on mulle ja meile. Olen tänulik selle eest mis on. Liigun elus kaastunde ja mitte ambitsiooni tõukel. Olen aus enese ja teiste vastu. Tunnetan rütmi ja oskan selles püsida. Kuulan oma keha. Tean, mis on TA-SA-KAAL. Püüan mõista ja mitte anda hinnanguid. Austan armastust, vaba tahet ja kõike enda ümber. Oskan tunda pühadust ja aktsepteerin teiste inimeste ja enese hetki. Tahan elust ja teistelt õppida. Otsin sarnasusi ja mitte erinevusi inimeste vahel ja ei püüa end vastandada vaid lepin. Kulgen ja ei tõtta enesest ette. Tunnen siirast rõõmu enda ja teiste üle. Püüan elada vägivallatut elu. Ei suru ennast kellelegi peale, kuid lasen inimesi endale ligi. Julgen olla avatud ja öelda ilusaid asju. Julgen pidada seda kõne teie ees ja mis kõige olulisem – teha seda kõike loomulikult ja end sundimata.

Ja kui ma eelpoolmainitule kordagi ei mõtle vaid lihtsalt seda pingutamata olen, siis ja just siis olen ma täiesti elus.

//
THE FULL MONTY (Deluxe Collector's Edition)
Birk Rohelend: Mida tähendab olla elus (1/6)
Edvin Aedma: Mida tähendab olla elus (2/6) 
Eia Uus: Mida tähendab olla elus (3/6) 
Mihkel Kunnus: Mida tähendab olla elus
Jim Ashilevi: Mida tähendab olla elus (4/6)
Triin Tasuja: Mida tähendab olla elus (5/6)
Lehto Pajola: Mida tähendab olla elus

9 comments:

  1. Odüsseia on lõppenud. It's been emotional. Suur tänu selle eest autoritele ja Jimile vahendamast. Mul on igasugusest arvamisest mõneks ajaks siiralt kõrini, sellest ka vähene kommentaar siis. Saate aru, mulle lihtsalt meeldib, kui tehakse midagi.

    Annan Lehtole parima tegemise auhinna, kuigi nõustun Siimu kommentaariga seal all.

    Vot tak. Ja tahaks Jimi ja Kristo pilti näha, hihihihi...

    ReplyDelete
  2. "Aaaa, kus on roosas trikoos tüdruk??!"
    "Ta jäi konstrueeritud normidesse kinni kui TA-SA-KAAL tast üle veeres..."



    Palun vabandust! Mo destruktiivne loomus lõi jälle välja :(

    ReplyDelete
  3. Ma annaks pigem parima tegemise auhinna ikkagi Shakespeare'le.

    "She should have died hereafter;
    There would have been a time for such a word.
    To-morrow, and to-morrow, and to-morrow,
    Creeps in this petty pace from day to day,
    To the last syllable of recorded time;
    And all our yesterdays have lighted fools
    The way to dusty death. Out, out, brief candle!
    Life's but a walking shadow, a poor player
    That struts and frets his hour upon the stage
    And then is heard no more. It is a tale
    Told by an idiot, full of sound and fury
    Signifying nothing." Macbeth

    ReplyDelete
  4. Elada on olla pidusöögil,
    olla palumata võõras jumalate lauas.
    Lasta ennast pererahval nuumata ja joota,
    naerda piduliste üle häbematult koos
    ainsaga, kes sinuga midagi ei karda,
    ja kelle kõrval hetked
    on soojad uned elust,

    mida elada on olla kevadel, maamesilane,
    väike ilus paks,
    kuldne tugev kuri;

    mida elada on käia hommikul mustsõstraõites,
    noortes, tugevates kobarates, täna avanend;

    mida elada on päevaharja ümber
    käia sumisemas kirsiõites,
    homme mahapudenevas vari-valguses,
    mis lõhnab nagu õied ja nagu küpsed kirsid,
    sügis, kirsijuured, külmad, talv,
    talve üleelamine, ellujäämine;

    mida elada on kohe jätta tühjad õied,
    kohe tiirutada täite õite poole,
    mitte lasta ennast viivitada valest karikast;

    mida elada on kuumal kuival päeval
    küllastunult lendu tõusta nõmmedelt,
    põriseda vastu tulist sinist õhku,
    purjus nektaritest, sõge taeva neelust,
    pöörisest;

    mida elada on olla varastanud, taevas, mida pole ,
    pärjast jumalate juustes

    ja mida elada on olnud jätta
    oma astel, oma väike särav mürk
    kätte, mis su tappis.

    ReplyDelete
  5. Mõnikord mulle käib lausa närvidele kui hea see türastanud Šeiks on. Siellistel puhkudel ma kaotan kontrolli ega tunneta enam konteksti, plaasterdan kuutõbise kombel seda teksti, mis originaali ja tõlke vahel esindab minu kalli Ifamaa keele küpset täiust:

    Ta pilgus pole jälge päikselaadist,
    ta huulte punast punasem korall.
    Kui juus on traat, on juus tal mustast traadist,
    kui lumi valge, rind siis ruske tal.

    On roose musti, valgeid, verevaid,
    kuid tema näos neid roose küll ei paista.
    Saab elus tunda lõhnu hoopis hõrgemaid,
    kui tema huultelt tõusvat hingust haista.

    Ta kõnet kuulen meeleldi, kuid ammu
    teab meel, et meelsam muusika ekstaas.
    Ta pole jälgind jumalanna sammu
    ja jalg tal püsib kindlalt käies maas.

    ReplyDelete
  6. Aga tavai, tehke jaanuarist luulekuu. Kallid zaumnikud, kommentaaridega või ilma, luulepostid endalt või armastatud autorilt!

    ReplyDelete
  7. Kui juba varem Õnnepalu lisati, siis...Oo Baudelaire oma ilgete lõbunaistega! Kahjuks ei leia kodust eestikeelset tõlget:

    Je t'adore à l'égal de la voûte nocturne,
    Ô vase de tristesse, ô grande taciturne,
    Et t'aime d'autant plus, belle, que tu me fuis,
    Et que tu me parais, ornement de mes nuits,
    Plus ironiquement accumuler les lieues
    Qui séparent mes bras des immensités bleues.

    Je m'avance à l'attaque, et je grimpe aux assauts,
    Comme après un cadavre un choeur de vermisseaux,
    Et je chéris, ô bête implacable et cruelle!
    Jusqu'à cette froideur par où tu m'es plus belle!

    I adore you as much as the nocturnal vault,
    O vase of sadness, most taciturn one,
    I love you all the more because you flee from me,
    And because you appear, ornament of my nights,
    More ironically to multiply the leagues
    That separate my arms from the blue infinite.

    I advance to attack, and I climb to assault,
    Like a swarm of maggots after a cadaver,
    And I cherish, implacable and cruel beast,
    Even that coldness which makes you more beautiful!

    ReplyDelete
  8. Hoiame sensuaalsena. Arvi Siig väänab Armastuse ja Külluse keelt nagu Steve Vai kitarri.


    ÖISEL LAINEL


    Kõik kadus hetkes kuumavas ja iidses,
    aeg haihtus kurti, ajatusse unne...
    Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel
    ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen.


    On vaikus.

    Hämarus.

    Ja igatsetud viiv, mis


    Maailmas ainsana on igatsustest tühi.
    Me nagu sõnad soojas süliriimis,
    kaks sõna, kellel

    kõigiga on ühist.


    Kušeti peatsis “Vaiva” skaala kumab.
    On öises eetris mitukümmend saatjat.
    Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt,
    meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab.

    ReplyDelete
  9. Viimasest neljast reast õhkab Ultramelanhooli lõhna.

    ReplyDelete