Thursday, January 19, 2012

You could totaly see her shoulders man

  
Megaigav palee
Minu Kodukandi Poistele R-Boy’le ja Mad Dog Martinile.

No maeivõi. Sao – drunk and laaazy, kogu see kirjeldus vastas suht täpselt siinsetele kohalikeke. Siin Indias ei ole eriti sellist töö kultust. Töö ei ole au sees. Lebotamine on. Kell pool seitse tõuseb päike, kella 10.-ks veetakse ennast uksest väja ja hakkab mingi liikumine toimuma. Mis iganes ametiga tegemist ei ole, suitsupausid käivad iga 10 minuti tagant. Iga poole tunni tagant võetakse „niisama perse peal istumise paus“ ja molutatakse see maha. Valgel ajal tänavatel käies, maanteed mööda sõites ja yldse liigeldes, märkad sa, et kõik kohad on täis inimesi, kes ei tee mitte midagi...nad lihtsalt lebotavad mingi yhe või teise asja otsas. Ja iga tyybi kohta, kes midagi teeb (hoiab näiteks kõblast käes) on alati 4-5 tyypi, kes poolkaares ta ymber jauravad, suitsetavad ja VEDELEVAD niisama. Nad on oma lebo muide täielikult käima saanud. Päike kypsetab, iga nurga peal on „lebotid (statsionaarsed välivoodid)“, mingid räpasemad vaibad, mini-lõkked ja piibud pysti lykatud ja mingi suurem vedelemine on lahti. Ma kipun vaikselt arvama, et hindude vaesus on suuresti nende enda syy, sest et terve see rahvus näeb umbes sama palju vaeva kui meie Robiga filtritehases. Sellega seoses: Räme koduigatsus on peal.

Eile jõudsime me Jodaipur’i, käisime korraks mingis megaigavas palees ja vedelesime terve ylejäänud päeva (ja öö) hotellitoas, tegime kanepit, kuulasime Vanu pleiliste, vaatasime pilte kaugest kodumaast ja nostalgitsesime. Ma jõin ennast lõpuks rummist lõviks ja me laamendasime oma hotellitoas. Muidu on rahulik ja Idamaine...ei maksaks arvata, et me ei hinda siinse rikkaliku kultuuripärandi erinevaid nyansse.

Oi yks asi millega veel halvasti on. Alandlikkus. See hakkab nii närvidele käima ja tekitab kohutavat klassihäbi. Iga viimane kui lause lõpeb „sir“.-iga. Sellel rahval on orjameelus nagu nii veres. Sellest võiks iseenesest veel kuidagi yle vaadata aga sinna kõrvale on nad veel ka kohutavad sullerid ja hangeldajad. Ma toon teile kaasa 4 minutise audioklipi sellest, kuidas me sahvkaga jalutame mööda tänavat, saateks  (võiks vabalt olla Warcraft’i peoni’i poolt kuuldavale toodud) „Hello sir“. Seda tuleb mitmekymmnest kõrist, järgijätmatult. Selest saab nagu selline absurdne määgiv mantra. Meil on praeguseks tekkinud juba teatav immuunsus tänaval tyytajate vastu, me ei jää enam seisma vaid jalutame läbi aga alguses oli kyll nii, et iga 10 sammu tagant hypab keegi ligi, tahab teada, mis riigist sa oled ja siis sul nahka yle kõrvade tõmmata. Mõned yksikud tahavad ka niisama tuttavaks saada, need on alati poisid ja nad kysivad sult lõpuks Väikest Kingitust. Me läheme poistele peale...nad arvavad alguses, et ma olen tydruk ja siis vaimustuvad mõttest, et poisil võiksid olla HELEDAD ja PIKAD juuksed. Siin ei ole yhtegi heledajuukselist, ei meeste ega naiste seas ja pikad juuksed on tavaliselt vanadel munkadel.  Kui me maikades käime hyytakse meile vahetevahel: „sir. You have a really nice body...sexy body sir!“.

Naised. Naised on siinses yhiskonnast täielikult represseeritud and everyone is a wifebeater. Hetkest kui nad abielluvad on nad aheldatud pliidi taha ja sängi. Kui naine on abiellunud ei ole tal enam majast välja asja. Ta kantseldab lapsi, teeb syya ja hoiab oma suu kinni ja jalad harali. Jyrile meeldiks.

Ma tean, et kohalikud poisid on täielikud tyytused (hoolimata vanusest), tydrukutest ei tea ma midagi kuna me ei ole siin yhegi naisolevusega sõnagi vahetanud. Kuna KÕIKI ameteid peavad mehed, siis ei puutu me nendega igapäeva toimetustes kokku. Jah, aga olid nad kojn? Ei, ei olnud. Nad ei olnud kojn. Ma olen möödunud kaheksa päeva jooksul näinud kolme ilusat tydrukut, kaks neist olid pilusilmsed turistid ja see ainukene indialanna oli lootusetult westerniseerunud, ta käis riides nagu pässa beib ja tal oli Oi!Pod. Ida-Saksa kohtunik vangutab vaid pead.
Ma tahaksin ka Hip’n’hop’i aga all I got is this old Manic Street Preachers. Manicud lendavad indias eriti hästi. Ja meie draiverile hakkab ka vaikselt meeldima.

Meil hakkab oma juhiga tegelikult vittu minema. Alguses oli kõik jyrma. Esimesed 3-4 päeva harjusime yksteisega, siis hakkasime sõbrunema. Ta vaimustus mõttest, et ma abiellun ja peaaegu ei tahtnud Maria pilti tagasi anda. Me tegime koos maru, ta rääkis roppe india nalju (indias pole seksuaalrevolutsiooni veel toimunud, nii, et seksuaalset represseeritust immitseb kõikjalt) ja jõi ennast rummist kännissä. Yhesõnaga kõik oli normaalne. Oli Respect. Viimastel päevadel on ta kuidagi tyrbliks muutunud, mossitab ja vigiseb midagi oma ette. Kuigi ma arvan, et me inimestena  meeldime talle, ei ole me kindlasti just unistuste turistid. Me raiskame vähe raha, ei loobi talle tip’i ja ei ole talle veel läpakast pornot näidanud. Ta kysib vahetevahel porno järele. Kuid seistes kõlbelisuse eest ja moraalilodevuse vastu, oleme me seda talle keelanud.

Sahvka käib peale, et me jääksime kolmeks kuuks Kerala, et ära õpida traditsiooniline india võitlukunst kalyjiyaliya’ta. Kolm kuud surnud mustreid ja sa oskad saabli ja kilbiga vaenlaseid tappa. Ma ei usu, et see juhtuma saab.

Mulle meeldib väga, et Kontinent A kaart ära tehtud on. Mu Elyysiumi research läheb ka hästi.

Ja see oli Robist julge ning mehine, et ta viis päeva lumises mõisas veetis. Sahvka vangutab heakskiitvalt pead ja autojuht ei tea, mis on lumi.

Millest oleks olnud jutustus, „jesper“?

Väga mõnus oli teist kuulda.

Elame – Näeme, on vist selline rännumehine asi, mida siia lõpu öelda.

Igatahes Elagu Dynamiit, Elyysium, Kommunism ja Suured Filosoofid.

Massid Kastide Vastu

Arks & Sahvka. Jaipur. Rajasthani Osariik. 14.01.08

End Transmission sir?

10 comments:

  1. Järjest paremaks läheb. Kas saab veel paremaks minna?

    ReplyDelete
  2. Näe, told you, now the pace is picking up. Lõpus läheb eriti rajuks ära!

    ReplyDelete
  3. "Sellel rahval on orjameelus nagu nii veres." - Võtab asja kokku. Kahetsusväärne orientalism, mis juhtub siis, kui pidada kinni turismifirmade graafikust. Teadke, et Indias on ka geriljasid, kes ei ütle 'söör'. Loodetavasti järgmine kord eksite džunglisse ja kohtate naksaliite, mauistlikke sõdalasi! Jällegi - parem juba esitleda mingisuguse inglise lurjuse (vahest isegi tiigriküti) memuaare. Kvalitatiivselt sama: põlgus 'pärismaalase' vastu, mida muudab mürgisemaks eurooplasele harjumatu olustik ja täielik mittemõistmine kohast, kuhu oled sattunud.

    ReplyDelete
  4. Pässa beib, see minust saabki. Hiirenahkse kasukaga
    http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=23757027&bid_id=25551162

    ReplyDelete
  5. kaabli ja silbiga vaenlaseid tappa! oi!

    ReplyDelete
  6. Seemnekarva foierilaksJanuary 20, 2012 at 12:35 AM

    Parim kommentaarium yet!

    ReplyDelete