Sunday, July 8, 2012

Lennusadama muuseum

Juba enne remonti oli lagi nii šeff
Kõva Anton Vill, kõvad machinariumised seinamaalid, ainult, et kõvemad veelgi. Kõvad sõjamasinakoletised, pead mutreid ja tehnikat täis. Kõva angaar, luitund-voolava hallvalge laega, kõva pahaendelisus, hõõguvad sinilambid. Kõva põrand, Linnusitasaar ja Lombimaa. Kõva tuleviku IT, kõva kaardisüsteem, saada see fucking no-one-ever-reads info endale meilile. Kõvad mängud: kõva lennusimulaator raputava propellerlennukiga, kõva skisofreeniline tulistamismäng, lase päris kuulipildujaga lennukeid maha. Kõva Kilmi-ja-veel-kellegi film - what the fuck, nad tahtsid allveelaeva nina taeva poole keerata ja sellest majakatorni teha? Kõvad kaugjuhtimisega mudellaevad. Kõva torpeedomäng, on kõva olla torpedist.. Kõva laste jääpurjekas OPTIMIST! Kõva gamification.

Kõvad isekesi hängivad poidegrupid. Kõva pahaendeline pooltund, tuled pimenevad ja üle lae liuglevad lennukivarjud, saksa sõjamürin taga. Kõva salatundmatu kamber, kuhu ei saanudki minna, sest rohkem kui viieteist inimesega lämbub seal ära. Okeid paberlennukid, mõnus klassika. Kõvad navigatsiooniseadmed, okei rannakaitse. Kõva tank! Kõva, kõike saab katsuda, igale poole ronida. Kõva allveelaevandus. Kõva kujundus, kõva impactine font ja kõva radarilogo. Nõme, aga omas klassis päris okei söögikoht, koos imeliku kivitaldriku ja fancy kristallsoolaga. Muuseumipoes müüakse viisnurga, sirbi ja vasaraga mereteemalisi rinnamärke - holy shit, kas tõesti hakatakse üle saama?

Antoni maalid ritta rivistatult
Kõva väliala. Kõva laste mänguplatsika muudetud kalalaev Räim 3, kõva ja päris. Kõva pisimajakas. Kõvad angaariküljed - huvitav, kas need käivad täienisti, maast laeni lahti? Kõva pätitunne, varasta lambipostide küljest pileteid! (aga päriselt on see väärt maksmist küll, nii et kui sul vähegi raha on, siis do it) Kõvad laevad. Kõva juugendsisustusega salong, piilu kambüüsi (kui hull sõna see on?!) ja klaustrofoobilistesse pisikajutitesse. Kõva mitmekorruseline masinaruum! Kõva steampunk, kõvad erivärvi masinad, kollased, sinised, punased. Kõva, et ikka veel kõike katsuda saab. Kõvad massiivsed õlipõletid firmalt "White". Kõva torurägastik, peidetud sopid, kõvad hiigelsuured mutrivõtmed. Kõva, et salaja saab ronida redelteedele, mis sind masinaruumi laehämarusse viivad ja sealsest mootorirägastikust läbi keerutavad. Kõva, et seeliku alla piiluda saab.

Kõva, et kolm laeva on rippsilla abil muuseumieksponaadiks ühendatud. Kõva, et ühel väiksemal laeval, mille küljel on šokolaaditähtedes "Tallinn", istuvad kolm tunkedes meremeest ja kopsivad-värvivad-parandavad, kuiv vanamehenahk tuule ja vee käes pruuniks parkunud. Kõva, et siin-seal on tunda veel värvilõhna, et näpud saavad tahmaseks ja nurka on peidetud tööriistakott. Kõva, et päriselt on ka kõige kõvem meremuuseum lähiümbruses, kõva-kõva-kõva-kõva kõvem, kui see fucking kõige kõvem metall, volfram.

3 comments:

  1. Igatahes fucking kõva oli, käige ära.

    ReplyDelete
  2. Ma ei saa aru, mis kõvatamine teil siin käib....

    ReplyDelete
  3. Suvi. Artiklite kvaliteet tõuseb, kommentaaride kvaliteed langeb.

    ReplyDelete