Thursday, July 12, 2012

Valge pidal

Mudlumi töö 
Õieti on see üks üsna ebaõnnestunud nimetus, ropp nimi ilusale asjale, nagu oligi oodata. Nad arvavad, et meie oleme pidalitõbised, kui tegelikult on pidalitõbine maailm. Ja see ei hävi mitte meie pärast, vaid muudpidi: meie ei suuda seda hävimast päästa. Ja lõpuks ei ole sellises vaateviisis, kus mikroobuseid ja genoomusi taga aetakse, suurt midagi õiget ega kena, üks ülbitsemine puha, muudkui püütakse alal hoida seda, mis Issand ära koristaks või siis jälle sootuks vastuoksa. Ja juba John Tolkien ütles Gandalfi suu läbi, et millegi juppideks võtmises, et vaadata, kuidas see töötab, pole miskit tarkust. Arvepidajalik teadus. Ei hoia laia joont. Sellist ei saa tõsiselt võtta, seda Jumal ei armasta. See käib talle närvidele.

Palju käiakse heale Issandale närvide peale. Nukraks teeb suisa. Vahel tundub, et mida aeg edasi, seda enam. Tööstuslikes kogustes situtakse Looja hinge. Anti teistele vaba tahe kätte maailma õitsvaks aiaks luua, aga nemad ehitavad enestele surmalaagri, mille seinad on keraamiliste kukepiltidega kaetud. Ja heast Issandast enesest rääkisid nii rumalat juttu, et too pidi omad prohvetid saatma, et üsna igasugune Issandast rääkimine kinni panna, aga sellest sündis ainult mahuühikute kaupa rohkem tüütust ja rumalusi. Mõttetu on mõelda, et Issandal igaviku lõpuni peaks kannatust jaguma või et ta viitsiks enam palju oma armsaid prohveteid siia kannatama saata, inimsööjate keskele misjonäritööd tegema. Seesinane inimsugu suurel määral ebaõnnestunuks lugeda, maakera maha kanda ning oma pilk sellelt pöörata, see on tõesti palju mõistlikum. Ent ennem seda veel, ennem seda võtta enda juurde need, kelle pärast ta kogu selle vaeva ette võttis.

Maailma Loojale, näe, talle meeldivad kenad jooned ja sirged ja kumerad ja faktuurid ja värv ja vorm, ja basstrumm meeldib talle, ja kindlameelsus, ja põnev süžee meeldib, talle meeldib pinge ja talle meeldivad kosmoselennud. Just sellepärast pudeneb me nahk ja liha vaikselt valgeks tolmuks saalinurkadesse ja läbi pragude välja. Va Looja lootis endasuguseid luua, mitte kahejalgseid molkusi, orje ja kupjaid, vangivalvureid ja lapiga ringitõmbajaid ja numbrikummardajaid. Meie läheme lihana taevasse, nemad aga jäävad maha oma ilguse kätte virelema. Ei ole kindel, mis neist saab, kas nad ülepea saavad meieta elatud, kas korraldab Ta neile glamuuritu kustumise või jäetakse maailm üksi ning iseeneda hooleks, nii et üks või muu jänesemokkadega finantseliit saab mahajääjatele vahva Maxima-plekist maailmalõpukombinaadi ehitada. Vähetähtis.

Juba nad näevad meid minemas, mõnigi on kurb, kes meie lahkumise pärast, kes seetõttu, et kaasa ei saanud. Selline vahetegemine, sina-ei-saa-tulla-nimekiri, see lööb neid raskelt ja otseselt. Sa kuuled mahajääjaid teineteist lohutamas, püüdmas üksteises väärtusi esile manada, ka kiivust võib näha, mis sündmust tühiseks katsub lausuda, on selge: nad jäävad maha oma paljaste igemete, lühikeste jalgade, kiilaste päänuppude, õllekõhtude, itsitamise, töntside sõrmede, halva tuju, jõuetuse, kadeduse, jäärapäisuse, kokkuhoidlikkuse ja kadedate või argade südamete pärast, ja sellepärast, et nende pidudel ei tantsitud. Ja ometi olid võimalused kõik needsamad, mis meilgi. Maailm ise on kaunis, imetegusid on sinna sisse läinud kui rosinaid, jõledaks sai ta põlvkondi kestvate raskete ning igavate ühispingutuste jõul. Me ei pea neid tegelikult parastama. Aga me võime.

Tõesti, rõõmutseda on põhjust, on põhjust teha pidu ja tantsu lüüa. Õiged ja õelad lahutatakse ära, absurdiga tegelemisel ja nonsensil on lõpp. Ja elav Jumal ise ootab meid oma peole!

12 comments:

  1. imede ja rosinate ja ühiste nurjatute jõupingutuste koht oli hea. aga küsiks siis klassikalise küsimuse, miks J siukse inimese üldse tegi, kes nõmedustesse nii innukalt investeerib.. why doesn't he know better? miks kõigil ei ole antud lahedat äratundmist, mis J'le tegelikult meeldib? miks J k'iki ei ole sedavõrd armastanud? ja see vaba tahte kontsept.. midagi selles skeemis ei funka ja annab lühist.

    ReplyDelete
  2. No-brainer. Kui meil konstrueerime maailma, mille aluskomponentideks on aeg ehk muutused, variatsioonid och erinevused ja vaba tahe, siis ei saagi see maailm mingit teistmoodi olla. Vaba tahe on tunnetava subjekti tarvilik eeldus. Aeg, muutused, erinevused, variatsioonid on tunnetamise tarvilikud eeldused, tunnetamise objektid ja tunnetamise mõttekus. Väga nunnu oleks kui selle kõige peale teeks inimlaps oma 'break on through to the other side' ja tunnetaks Suurt J'i.
    Pole mõtet vaevata pead nõmedate hulga üle - kui on ruumi ja võimalust nõme olla, siis see ökonišš ka ära täidetakse. Võimaluse annab vaba tahe, ja ühe nõmeda elukutsele kandideerib mingi 7 miljardit? Kui me kaotaksime maailmast nõmedate võimalikkuse, poleks ka lahedatel mingit mõtet ega tähendust - poleks ka lahedaid.
    Ja Suur J armastab kõiki samapalju. See et mõni on nõme, ei tähenda, et teda oleks millegist ilma jäetud armastuse puudumise tõttu. Tuletame maailma komponente meelde - erinevused tagavad selle, et lahedate kõrval on ka nõmedad; vaba tahe tagab selle, et aja jooksul on võimalik nõmedast lahedaks või vastupidi saada. Võta oma pärandus vastu ja tee oma parim; ära raiska oma ühtainust võimalust siin imekaunis maailmas.
    Millest on muidugi lihtne näha, et Suurele J'le meeldib kõige rohkem see, kui sa endale ei valeta. Ülejäänud asjad tulevad sealt juba väga kergesti järele. Ärgu keegi valetagu endale, et nad seda ei teadnud!

    ReplyDelete
  3. me ei pea mitte arvama, et monoloog tuleb otse tõe raamatust. aga main char ütleks ilmselt, et loogiline koherentsus on enamasti üks kile piuksumine.

    also, me võime märgata, et antud jutu maailma looja mõtleb küll hästi, aga välja tuleb harilikult teistviisi. ja see on maailma looja ka, sa ei küsi ta käest, miks ta mingeid asju teeb, ta tegi beheemoti ja leviatani ka, ehedad värdjad nagu, where´s the sense of it?

    ReplyDelete
  4. Nii nagu mina sellest aru saan, on tegemist pigem essee piire nihutava essseistika kui ilukirjandusega. Mis pole mõistagi halb asi, esseevorm käib ilukirjandusest alati läbi, tihtipeale on esseesse libisemise kohad kõige mahlakamad osad ilukirjandusest. (Siia võib algusesse ja lõppu raamatukaanteks kujutleda mingeid ilukirjanduslikke kohti - tegelt sellised lausa VÕIKSIDKI olla siin, tuleks see pidali asi selgeini välja.) Essee ilukirjanduses on sellepärast kõva asi, et see on vabastatud "ajalehte kirjutatud essee" autistlikust eeldusest, et essee peab peab esitama autori arvamust. See võib olla lihtsalt diadaktiline kirjatükk, mingi mõttelaadi näidis.

    Mulle tundub, et selliseid esseesid võiks kirjutada ka lehte. Minu meelest (mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas) on ruumi esseed mingiks suuremaks ja põnevamaks vormiks arendada. Ja mitte ainult - mulle tundub, et me peaksime selle endi kohustuseks võtma. Ütleme siis, et tegemist on näiteks "ebastandartse esseega". Ma julgeks pretendeerida kahe sellise autorlusele. "Sa võid minna, kui sa tahad" oma demonstreeriva esimese kolmandikuga ja see viimane, mis läks keskelt ilukirjanduslikuks panoraamiks üle ja jättis lõpuks "poindi" kokku võtmata, kuna "point" oli illustreeritud ja minu meelest töötas niimoodi paremini, lubas edastada mingit pointi, mida kivissse raiudes ei olegi võimalik edastada.

    Sellepärast tuleks ka esseevormi edasi arendada, et klassikalisel, analüüsival kujul on oma piirangud. Näiteks kui poliitikat niimoodi analüüsida, siis see kukub "seisukohavõtu" ja - veel õudsam - "kultuurisõjana" välja.

    Ma nüüd vabandan, et ma ML-i loo all nartsissistlikult enda pasast olen rääkinud, aga ma loodan, et on arusaadav, miks ma seda tegin. Mulle tundub, et see - väga hea kirjatükk - ja näiteks SN-i kirjanduse teemaline sõnavõtt Sirbis, ja veel mõned teised ka, võiks olla mingis mõttes teenäitajaks sellele, kuidas oma mõtteid väljendada ilma sohu vajumiseta. Ehk siis, nagu see viimane kord oli kuuekümnendatel, ilukirjandus ja poeesia peaksid olema argumenteerimise vahendid, võibolla isegi relvad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Lisaks: ma tahaks täpsemalt välja tuua ühe ülal niisama õhku visatud arvamuse. Minu meelest see "kultuurisõja" kontseptsioon on üks kõige lootusetult surnumaid nähtusi ÜLDSE ja ma sügavalt soovitan kõigil sõpradel hüljata viimased riismed järgmisest mõttelaadist: "If I don't LIKE something, then it will go away. If it isn't going away, enough people are not NOT LIKING it enough."

      Ameerika "southern strategy" poliittehikast nende oma "Culture War-i" ja Gramsci kultuurivõitluseni - fuck all of it.

      Delete
    2. Tulid õhtusöögilt Sinijärve ja Elkeniga? See on mingi leebe kultuuriliidu vanamehe jutt, kiretu ja mannetu. Võib-olla pole sa viimasel ajal piisavalt Immortal Techi kuulanud? Kas Nemad on su hinge kallale saanud ja sa pole jaksanud meeles pidada ja valvata: "it's not you who changes the system; it's the system that will eventually change you."?

      Ja toetudes Luiksi imperatiivile politseinikust noorsinast õlal su vanema sinu tegemisi hindamas - täpselt see on see jutt kus sa selle tšello lõplikult õlalt ära pühid.

      Ei, surmani välja pead peaga vastu seda seina jooksma, päriselus peksid vanema klassi poisid sul hamba välja aga oma südames, jumala silmis ja metafüüsilises ideede maailmas (need kohad mis Päriselt olulised on) kõik teavad, et tegelikult sina võitsid. Fight the good fight, otherwise you're old and smell terrible.

      RSTV

      Delete
    3. Walter Joseph Kovacs, man, Walter Joseph Kovacs!

      Delete
    4. ega see ei ütle mu-meelest, et üldiselt on halb omada eelistusi või leidA, ET MINGITEL ASJADEL ON HEA AEG RAMBIVALGUSEST KADUDA JA TEISTEL asemele astuda. Mu-meelest ütleb see, et minbgisugune teatud positsioon või meetod, mida selle jaoks kohati rakendatud on, on jätkusuutmatu. Ei tee midagi piisavalt palju või on valest kohast liiga jäik. See on siis selle kohta, mida Robert kultuurisõjast rääkis.

      Räige contrarian on õnnetu, romantiline kangelane nagu. selline stereotüüp. Kinda nagu commedia dell'arte'i Pierrot. Läheneb tüdrukule ja poliitikale kaotajapositsioonist.

      Delete
    5. Nüüd juba lausa sadistliku leplikkuse mõttes tahaks veel lisada, et ma tegelikult "mõistan" RSTV-i "seisukohta"; et ka see on "väärtuslik" ja "lisab diskussiooni" ja sellel on "oma koht" mu mõtlemises".

      Nämm-nämm!

      Delete
  5. Ma olen RK mõlema kommentaariga kahe käega nõus + koogutan pead ja pilgutan silmadega nagu idioot. Mitte sellepärast, et ma mõnda aega tagasi kirjutasin, et olen üldjoontes enam-vähem kõiges RK-ga nõus aga sellepärast, et tal on mõlemas kommis tuline õigus.

    Blink-blink ;) ;) ;)

    ReplyDelete