Thursday, July 19, 2012

Visandid







10 comments:

  1. Vahepeal on möödunud 10 aastat esimesest korrast kui internetis ant4di joonistusi nägin, siiamaani pole sedasi joonistama õppinud. Vahepeal tulevad teised mõjutused, teised ideaalid, Djurdjevicu lahtine joon, Wesley Burti kliiniline puhtus, Mullinsi maaliline lahmimine, Jüri Saksa delikaatne jooneiharus, Zorni kontuurideta graafika jne.

    Aga siis ikka ja jälle tuleb 14 aastane Sander peale ja otsin üles vanad kollased Antoni joonistused ja proovin sedasi ja üldse ei saa hakkama. Juba see fucking taustaviirutus! Kuidas nii tihe ja puhas! Kui ma proovin siis sinna tulevad rõvedad rasvaplekised tumedad laigud, sisse kraabitud mustad jooned, pliiatsi kaevatud kraavid.

    Fucking hell!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Viimase peal joonistused küll, aga ma arvan, et sa ei peaks liialt stressama, kui sa ei suuda täpselt samamoodi joonistada nagu keegi su lemmikutest. Joonista, nagu sa ise joonistad. :)

      Delete
  2. :)
    marita soovitas selle peale punastada.

    (blush)

    ReplyDelete
  3. Wowzy wow! Anton Vill, üks top kolmest tehnilisest joonistajast (hetkel elus ja Eestis), mu interneti koduhoovis! Nagu teeks akna lahti ja Rainer Jancis mängiks maja ees kitarri. Kõvad eskiisid on ka, hoolikalt komponeeritud, udupehme viirutusega, ilusad valged, orgaanilised ja ka abstraktsete kujunditena nunnud kehaosad. Oskamatus seda viimast ise teha oli põhjus, miks ma joonistamise ära lõpetasin. Mulle meeldivad need natuke vanaaegsete treppide käepuid või liilia õielehti meenutavad, nunnune "mumpsudega" (for the lack of a better expression) jubinad liiga palju, et neid ise mitte teha osata.

    Eriti mõnus on selle salli-kompa tüdruku poolne osa, paneb mõtlema, et ma ilmselt joonistaks endale lademetes porri, kui mul selline oskus oleks. Sõrme-porri. Tuhandeid ja miljoneid käsi. Siis läheks ja kleebiks need kohalike maalinäituste tööde kõrvale märkusega: "Paar kätt ka. R. Kurvitz."

    @Rostov: anatoomiamõnu on Villa sketšides ilmsem, aga mulle meeldib sinu viirutuse räigus tegelt rohkem. Romantiline värk. Kuigi Jüri Saksa rapiidograafiline värk oli siiski kõige kõvem.

    ReplyDelete
  4. Väga kõva pildipostitus. Hullult meeldib see, kuidas erinevad figuurid omavahel suhtlevad, on mingis seotuses, aga eksisteerivad sellegipoolest täiesti erinevates maailmades. Mõnusalt kõhedakstegev fiile on kõigel juures.

    Ja tõesti, ilmselgelt ei ole tegemist autoriga, kes väldiks käte joonistamist. Siin on lausa sellist uljalt kiuslikku lõbusust, mis näib ütlevat: "Käsi on raske teha, jah? Ei oska hästi? Aga las ma õige joonistan mõned käed teile. In fact, las ma joonistan terve pildi käsi täis. Imekauneid, keerulisi, graatsilisi käsi - ainult teie jaoks."

    ReplyDelete
  5. Neid visandeid tuleb korralikult, kaua vaadata, siis kaardub see esmapilgul nii ühetooniline hall lahti huvitavuseks, täpseteks toonivahedeks ja hullumeelseteks detailideks. Selline kliiniline stiil (a'la Vill ja Burt) ei löö sulle nii kohe näkku, kui see RK välja toodud romantiline räigus, tugevam pliiats ja kollasem paber, aga pikemalt vaadates hakkab lausa valus, millise käega katsutava materiaalsusega see käsi sellele koerapeale toetub (täpselt niimoodi toetub, täpselt SELLISELE koerapeale!) - iseenda peopesa hakkab aimduvast kompamiskogemusest kihelema.

    Ja oi, see sallikompa on nii hull, see, kuidas see on samal ajal nii tüdruku sall kui poisi jakk, oi, õeh, mulle nii meeldib selline kiusamine. Võtab neist kitšimatest optikaillusioonidest välja kõige parema, puhtama, intelligentsema - ja kasutab seda nii! Oi.

    Samuti on esimene väga kõva, ilmselt selle raamituse, käte-nägude toonierinevuse tõttu. Nägude-peade-silmade siiruviir, mis seal toimub, on palju süngem kui see, mis enamasti taolistes ühtesulamistes juhtub. Ilmselt on süüdi see sama detailsus ja anatoomilisus, mis nüüd endale vastupidiselt töötab ja objekte veelgi müstilisemaks muudab.

    Oeh, igatahes, mul on nii hea meel, et "holy shit we got anton vill" tag nüüd olemas on.

    ReplyDelete
  6. Aga räägi meile mõnusat igavat argijuttu ka - kui pehmeid pliiatseid kasutad? Ühte kindlat pehmust või ühe pildi peal erinevaid ja kas viimase puhul sulle ei käi närvidele kuidas kõvema joone peale pehmem ei taha enam jääda? Palju kustukat kasutad? Kui kaua sa ühte lehte/pilti nikerdad?

    Kas on ka järgmine näitus kavas?

    ReplyDelete
  7. Mulle meeldib A. Vill palju rohkem kui suvevaheaeg. Suvevaheaeg on kusi. Mu lemmar on see heledam tšikk sealt kolmandalt pildilt. Ja see djuud, kes somewhat ta peal on. Ja veel. Jee!

    Wilkommen!

    ReplyDelete