Sunday, September 16, 2012

Klassihäbi

Röh-röh-röh!
Keskpäevane päike lõõmab juulikuu taevas. Ühe prominentse Eesti näitleja Viimsis asuva eramu aia taha on pargitud kollane järelhaagisega Ford Transiti buss. Haagisel on kaks ja pool tonni ausat Eestimaa mulda ja 200 noort kontpuu võsu. Ümber bussi sagivad kolm paljaste ülakehadega noort meest, vanem maikas naisterahvas ja 70. eluaastale lähenev vuntsidega vanamees. Nad istutavad kontpuuhekki, tekitavad ilu, kui nii öelda. Labidad välguvad, aiakärud sudivad edasi-tagasi ja sillerdav vesi täidab kastekanne. Käib töö ja vile koos. Nad on haljastajad.

Samal ajal, samas kohas, seisab maantee vastasküljel punastest tellistest loss. Sada aakrit punast tellist, lolle torne ja 90ndate alguse jõukust. Ja vaata, näib, et keskpäevane palavus on äratanud oma sulus suikunud sea. Jah, tõesti, tellisepalee röögatust eesuksest väljub miski, mida võiks pidada Teenage Mutant Ninja Turtles’ist tuttava Beebop’i ja hariliku Eesti nuumsea ristsugutiseks. Pealage katvad hõredad harjased, kullast kõrvarõngas ja Armani plätud. Ta on kodanlane.

Ma vaatan seda roosat, röhkivat orikat ja imestan, mis võluvägi suutis sellise rasvauppunud kere ilma varrukateta t-särgiga katta.

Siga pole end mitte niisama välja tuulutama tulnud. Raskel, tülpinud sammul vantsib loom oma värava küljes asuva postkasti juurde. Ilmselt on saabunud uus „Daily Siga“ või „Pork Times“. Töntsid sõrmed avavad massiivse messingist varbadega aiavärava ja Siga rahmab loiu liigutusega postkasti luugi järele. Ta ei saa pihta. Järgmine üritus on juba edukam, ent, oh häda! Siga on posti järele sirutudes aiavärava liialt lahti lükanud ning kaks hoovis vabalt ringi jooksnud puhtatõulist saksa lambakoera sööstavad tekkinud pilu kaudu tänavale. „Dollar! Dollar, koht! Dollar, tule siia! Edu, paigal! Edu, kus on koht?!“ , pahandab Siga. Vabadusest joovastunud Edu ja Dollar sööstavad mööda tänavat lustlikult maailma avastama ja Siga muutub punaseks. „Koht, Edu! Dollar, marss koju!“.

Sea abitud püüded sundimaks oma lemmikuid koju naasma on äratanud teisel pool teed higistavate prolede tähelepanu. Vanamees lükkab plotski hambusse, naisterahvas sülgab tänavale ja noormehed pühivad muiates laubalt higi. „Dollar, Edu, kohe koju!“. Esimesena hakkab naerma 17-aastane kidura kehaehitusega prill. Ta vanemad on müüjad. Hetk hiljem irvitab juba kogu haisev ja mullane haljastusbrigaad. Siga on punane nagu Nõukogude liidu lipp. Vana vuntsidega haljastaja laseb kuuldavale luust ja lihast läbi lõikava vile. See on Seale liig mis liig. Ta taandub oma telliskividest kindlusesse.

vrummm...vrummm...VRUMMMMMM!!!!!
Samal ajal kui Dollar ja Edu paari kilomeetri kaugusel mööduvalt liinibussilt löögi saavad, avaneb esimene punase telliskivilossi kolmest garaažiuksest. 483 hobust möirgavad nagu viimsepäeva ratsud, kui Sea juhitud kärtspunane Ferrari F430 Spider garaažiesisele sillutisele volksab. See on kodanlane.

Tunnipalga eest töötavad proled on naasnud labidate ja mullakoorma juurde. Punased hobused kisendavad, nagu aetaks neid tapale. 7000 pööret tühikäigul, fuck yeah i’m redlining! Tühikäik, 8000 pööret. Mees, sa jooksutad kohe mootori kokku! Pliis, palun jooksuta mootor kokku! Aga Siga pole loll. Sõrg tõuseb gaasipedaalilt ja pöörded vajuvad igati mõistliku 800 peale. Siga kaob taaskord oma sulgu. Kui ta mõne minuti pärast uuesti nähtavale ilmub, on tal käes äärmiselt värskendava väljanägemise ja vihmavarjukesega drinke. Suur shortsudes perse räntsatab Ferrari kapotile ja järgnevatest lurtsudest võib lugeda välja, et Siga on oma olemise mõnusaks teinud.

69-aastase Viktori kokkusurutud hammaste vahelt pääseb lendu vaikne pomin: „Pederast, ma vihkan sind nii väga, pederast...“. Viktor tuli kevadel haljastusse tööle, et aidata pojapojal SMS-laenu tagasi maksta.

Rasvase Sea tilluke haavunud hing ei anna talle asu. Idiootki mõistaks, et ta on parem, kui need haisevad pasakäkid, kes üle tee mullas songivad, aga näib, et nad on ise liiga lollid, et seda mõista. Pole viga, küll Siga juba teab, kuidas sellele rohtu leida. Jätnud Itaalia inseneride ime töötava mootoriga garaaži ette seisma, kaob Siga taas oma urgu.

mmmmm....
Mõne hetke pärast avaneb imedelossi garaaži teine uks ja Ferrari kõrval võtab koha sisse 5,3 liitrise V8 mootoriga Hummer H3. Ei, mitte mingi lame stock-versioon. Türa, ega Siga kerjus pole! Mees, see on tõsine tuuning. Kõrgklassi tuuning. Tuhandetollised veljed. Need jäävad keerlema, kui Siga kolmandat korda oma pessa kaob. Vaid vaegur vaevuks siinkohal mootori välja lülitama. Ilus ilm, las tiksub. Bens ei maksa sittagi.

Hekk on istutatud, suitsud on otsas ja vorstivõileiva jagasime viieks. Pillid kotti!

Kolmanda garaažiukse tagant ilmub nähtavale must mootorratas, Suzuki Hayabusa, mille gondleid katavad punased, summutiteni ulatuvad leegid. Siga näeb oma kuldse kiivriga selle seljas kuidagi ebaproportsionaalselt suur välja, otsekui kaoks tsikkel talle persse ära.

Proled tõmbavad otsad kokku, labidad, rehad, aiakärud ja kastekannud kaovad Transiti sisemusse. Samal ajal on Siga toonud üle tee asuva häärberi ette platsile laiekraan televiisori, kuulsa Saksa kunstniku replika  Munch’i „Karjest“ ja kullakangi.

Stardieelsest pikast konist viimast mahvi võttes heliseb mu päevinäinud Nokia 3310. See on pealik. Ta ütleb, et linnavalitsusest helistati, Mähe teel on kaks koerakorjust, visake need käru peale, hiljem viime prügisse.

Ja nii me läheme, kaks pikakarvalise saksa lambakoera  korjust koormarihmadega poole tonnise mullakoorma otsas, redlining at 4900 rpm.

Warning! Warning! Airlock breach detected...

Arks out

Ka-Ching!

5 comments:

  1. True story?!
    Eestis on indiviid, kellel on 430, Hayabusa ja H3?
    Esimene kord elus tahan kellelegi halva maitse pärast politsei kutsuda.

    ReplyDelete
  2. Modepolizei otsib seda venda juba 95. aastast saadik taga, acting under order: "terminate with extreme prejudice".

    ReplyDelete
  3. Yep sama küsimus: true story? Ülihästi kirjutatud muidu. Täitsa lust lugeda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No päriselus ei vedanud ta maja ette telekat ja kullakangi ning koerte nimed olid ilmselt Muri ja Pauka, aga enamus sellest on tõsilugu.

      Delete
  4. Ma arvan, et siin võib eeldada umbes sarnast poeetilise litsentsi kasutamist, nagu on ajaloolisel sündmusel ja sellest kirjutatud raamatul. Või väiksemat. Pigem a story true kui väljamõeldis, siis.

    ReplyDelete