Thursday, September 20, 2012

Üks kunstnik - Maria Sidljarevitš

Seda inimest-kunstnikku tutvustavat artiklit olen kandnud meeles juba tükimat aega. Martiniga olen sellest mitmel korral rääkinud, kõigepealt pidi hoopis tulema kunstniku näituserevüü, aga loomulikult ma näitusele ei jõudnud. Tüüpiline kunstile ja kunstnikule ja kunstiarmastajale. Ei jõudnud näitusele! Vaim oli küll valmis aga liha nõrk. Marial on olnud päris mitmeid näitusi ja ma küsisin tema käest, mida ta neilt/meilt vaatajatelt ootab. Tagasisidet. Ja konstruktiivset kriitikat. Kas oled seda saanud, küsisin mina? Ei ole saanud, vastas tema.

Seekord ma ületasin oma liha ja läksin inimese juurde koju, ilma diktofonita, lihtsalt juttu rääkima, lihtsalt pilte vaatama. Miks ma ütlen, et see lugu on ajale jalgu jäänud - jah, kunagi oli Maria mu kursusekaaslane, kes tuli kooli ja kui pliiatsi paberile pani, siis ära mahtus pea ja võibolla ka niuded, aga jalad jäid kohe kindlasti välja. Ei olnud tal aimu proportsioonidest, anatoomiast, ei mingist nõndanimetatud õigest joonistamisest. Ta püüdis,  võttis lisatunde eraõpetajatelt, ja ma mäletan, et juba esimesel kursusel olid sellised tööd, mida ma endale lunisin - need olid igava küttneri igava lapinipõhise kompatunni joonistused, mõistagi ei kõlvanud need kompasse, sest need julgesid midagi meenutada, sa said neid vaadates oma rikutuse astmest lähtuvalt ette kujutada kas mägiseid maastikke või kurvikat naisekeha. Oleks mul mu vana arvuti, ma leiaks nendest fotod üles.

Soulout, õli lõuendil 71x80
Tänaseks on Maria maalimagistris sees. Maalimagistrisse igaühte ei võeta. Õieti ei võeta sinna peaaegu mitte kedagi.

Nagu paar artiklit tagasi väljaöeldud tõdemus väitis:  kui sa oled andekas, siis sa oled andekas igal alal, ja Maria on selle elav tõend. Ta on 10 aastat tegelenud muusikaga ning sellest kümnest viis olnud laulja ansamblis NoNames, kus laulutekstid on enamuses tema kirjutatud, muusika looja on aga Aleksei Sidljarevitš, kellest on nüüdseks saanud tema abikaasa ja lapse isa. Need on meeldivad, kaunid ballaadid ja me pakume neid teile ka kuulata. Oli ju jutt, kunstnikud, tehke rohkem muusikat! Ka proovis ta sisse saada Vene Teatri näitestuudiosse, seal aga öeldi, et ta on rohkem siiski laulja kui näitleja, kuid Maria pole sugugi jätnud mõtet, et ta võiks ka teatrilaval või kinolinal olla. Olla na vidu, nagu ta ise ütleb, kuidas me seda eesti keelde tõlgiksime - püüne peal? Ta muretses veidi selle pärast, kas selline soov on isekas ja peaks kaduma. Ma arvan, et mitte sugugi. See on sügav sisemine vajadus oma maailma teistega jagada, olgu meedium milline tahes. Ei tohi arvata, et sa ei oska ja sa ei või, oma koolitunnis tehtud animeeritud video tegi ta sellise šedöövri, et seda nähes ütles minu pidurdamatu suu - "kohe Art Channelisse, seal ainult selliseid näidataksegi!" ja Maria läks samal õhtul koju, otsis Art Channeli kodulehe üles, laadis oma video üles ja saatis teele. Paari päeva pärast tuli vastus:

Dear Maria Sidljarevich,
Congratulations for your excellent video!
Your video "The way of complication" has been selected for broadcasting and presentation on Art TV.

Melampo light, õli papil 40x66
Niimoodi siis.

Maalijana on Maria mingilaadi omapärane segu naivismist ja ekspressionismist, kuid pidevas arengus. Ega ma ei taha sildistada. Ma usun, et siin on ka tugev taust vene 20ndate kontseptualismist ja üldse üsna hea kaasaegse kunsti tundmine. Ühtlasi on ta võimeline vaimustma teiste loojate töödest, mis on äärmiselt tänuväärne oskus. Kui ma palusin talt luba näidata siin tema töid, mis meenutavad minule natuke Chagalli, siis ta ütles - ei, ma olen neist nii tüdinud juba, praegu ma maalin teistmoodi ja teisi asju. Ta püüab oma maalides lahendada meie elu peaülesandeid, elu, surma, armastuse ja kannatuse lõpmatuid allüüre. Kes oled sina siin maailmas? Kus on su koht, mida sa pead tegema, kuhu minema, kelleks saama või jääma? Kus on jumal? Mis on üksindus? Ei mingit valehäbi suurte teemade ees, ei mingit sotsiaalset kunsti. Ta räägib maalides oma pildiga, puudutab seda, ja vahel on tunne, et mitte tema ei maali maali, vaid maal maalib teda ja iseennast, muutub, kasvab välja iseenese seest.

Valesti minna ei saa midagi, sest tähtis pole mitte tulemus, vaid teekond, millel pole lõppu. Ka rääkisime me, et iga looja üritab tabada midagi, mille me nimetasime ülimaks tõeks, midagi, mis seisab nähtamatuna kõige taga, ja me ei tea, mis see on, aga vahel, vahel ta näitab ennast õige tugevasti, paistes nagu selge valgus üle meie hämara elutee.

Self-portrait with blood, õli papil 50x60
Maria isa on juut, ema venelane ning ta ema töötas  sellises galeriis, kus müüdi vennasrahvaste kunstnike töid. Raamatupidajana. Seal ta oli lapsena temaga palju tööl kaasas kaasas  ja muudkui vaatas neid pilte. Kodus olid alailma külalisteks kunstnikud Gruusiast, Armeeniast, Moskvast ja mujalt laiast ilmast. Seega minu arvamine, et kunst kui silmaga vaadatav asi peab sul lapsena silma all olema, et sa suurest peast kasvõi natukenegi selle vastu huvi tunneksid, peab ilmselt paika. Ka ema maalis, aga polnud kunagi isegi unistanud kunstnikuks saamisest, ja kes mäletab, siis kunagi oli EKA peaaegu nagu Olümpose mägi, ega sinna ei saanudki lihtsurelikud. Ema akvarelle vaadates tundis Maria selgelt ja valusasti, et ta tahaks ka osata samamoodi ja palus, et ema õpetaks teda  samuti maalima. Aga emal ei jagunud selleks aega. Ning vanemad arvasid, et laps peaks õppima midagi praktilist ja peale keskkooli läks ta vanemate suunamisel Moskva Industriaalülikooli logistikat õppima. Industriaalülikool kõlab niipalju toredamalt kui tehnikaülikool! Pärast seda katsumust elas Maria kaheksa kuud Londonis, squattis, pani pidu ja kohtus erinevate marginaalsete tüüpidega, kellega suhtlemine andis talle uue jõu ja tõuke teha elus seda, mida ta ise tahab, kuhu hing kisub. Tuli Eestisse tagasi ja vaatas üle kõigi ülikoolide õppekavad ning ainuke mis tundus normaalne, oli Vabad Kunstid. Sest need on nii vabad!
Me ei hakka siin selles artiklis virisema AA vabaduse üle, sest tark leiab igaltpoolt tera. Aga seda ta ütles küll, et nüüd kus ta on "päris", on suhtumine hoopis teine, neid hoitakse hirmsasti ja neile pakutakse igasuguseid programme, projekte, võimalusi õppida välismaadel, kamalu, kapa ja sülega. Ainult oska valida!
(Ma tahaksin siin lihtsalt ära mainida, et Maria õde õpib Saksamaal, kust ta peale lõpetamist saab kolm kõrgharidust - kunstiteadlase, egüptoloogi ja veel millegi oma, mis Mariale hetkel meelde ei tulnud. Mu meelest see on nii huvitav, et meil on selliseid inimesi siin Eestimaal!  Ja kui ma oma majja hakkasin ahju ehitama, siis Maria isa nõustas mind pikalt ja põhjalikult kaminatüüpide, hindade ja igasugu tehniliste lahenduste osas, aitäh talle selle eest.)


Maria arengus toimus vabanemine, kui ta tutvus Georg Baselitzi loomingu ja visioonidega. Ta kaotas hirmu oma oskuste puudulikkuse pärast, sest maal ise on reaalsus, mitte koopia olemasolevast. Ja seda märkasid kõik, meie, õppejõud ja kunstipublik, sest ma arvan, ta on müünud päris märkimisväärse koguse teoseid. Ma soovitaksin neid soetada enne, kui need hinnalt kättesaamatuks muutuvad.  See on järjekindluse, tahte, usu ja arukuse triumf. Mulle meeldib, et ta ei ole lootusetu, ei publiku, ei kunsti, ei iseenda suhtes. See on ikka seesama asi, mis on minu motoks, kui sa teed midagi piisavalt hästi, siis varem või hiljem seda märgatakse ja tunnustatakse. Ja kunstnik peab olema tark. Iga kunstnik. Sageli on nende kibestumise põhjuseks isiklik rumalus.

Ühtlasi soovitan kõigil Zaumnikel ja muudel headel inimestel vahelduse mõttes ka natuke maalida.


Link kodulehele
http://mariasidljarevich.weebly.com/
ja muusika juurde
http://nonames.planet.ee/


muusikalingid, mis ta ise välja valis artiklis edastamiseks:
http://nonames.planet.ee/01_Shar.mp3
http://nonames.planet.ee/02_Pushinki.mp3
http://nonames.planet.ee/06_Pocelovalis.mp3

Laulusõnade näide
Карандашы

Легки на помине мысли наши
Как карандаши
Уту-уту нити плетут
На камзолы из золота
Из золотого волоса
Косы у Розы
И карандаши в кармане
Наши карандашы в кармане у Розы
А в волосах розы
2006

Комната завалена тюльпанами
И шарами золотыми и блестящими
Говорящими головами и руками холодными
Теплыми ногами, немного потными
Здесь была любовь, она сидела на этом стуле
Она сейчас где-то на кухне. Курит.
2005

2 comments:

  1. "Sageli on nende kibestumise põhjuseks isiklik rumalus."

    Intrigeeriv.

    Aga:

    "Sageli on nende tarkuse põhjuseks isiklik rumalus."

    "Sageli on nende tarkuse põhjuseks isiklik kibestumus."

    "Sageli on nende rumaluse põhjuseks isiklik tarkus."

    "Sageli on nende rumaluse põhjuseks isiklik kibestumus."

    "Sageli on nende rumaluse põhjuseks isikliku kibestumuse puudumine."

    "Sageli on nende kibestumise põhjuseks isiklik tarkus."

    "Sageli on nende kibestumise põhjuseks ebaisiklik tarkus."

    "Sageli on nende rumaluse põhjuseks ebaisiklik tarkus."

    "Sageli on nende põhjuseks kibestumus."

    ReplyDelete
  2. tahtsin isikliku rumaluse tärniga märkida, isiklik rumalus - vähene lugemus, kitsas maailmanägemine, vihane mittetahtmine teada, mis toimub muudes eluvaldkondades, kildkondlikkus jne jne jne.

    ReplyDelete