Thursday, October 25, 2012

Fallout

Ühe õige vasakule kalduva alternatiiv-blogi kohta on siin senini olnud justkui pisut puudu märsside lohistamisest ja rohelisest ökojutust. Saagu see viga parandatud!

Umbes lõuna ajal, kui taksojuht meid Portugali mägedes üksiku, keset suurt mitte midagi asuva maarestorani O Monte Velho kõrval maha pani, ei olnud taevas ühtegi pilve. Kontrast oli märgatav, paar tundi varem rannikul olid olnud inimesed, liikumine, lärm ja elu, aga kui takso koos tolmupilvega silmist kadus oli siin ainult kollane kruusatee, kuiv liikumatu loodus ja täielik vaikus.

Tripp pärapõrgusse sai teoks peamiselt tänu sellele, et maailmas on toimumas palju huvitavat, millest Tallinna tänavatel halligi märgata ei ole. Kogu aeg on soojem kui enne, enne-nägematud põuad, vihmad, tuuled, tormid, ujutused, Kõik Jää Sulab Korraga Ära – planeet on palavikus ja ta annab meile sellest teada.

Niipalju kui mina olen aru saanud, võib meil oma soisel Viro-poolsaarel sellest lähiajal suhteliselt savi olla, niikaua kuni Golfi hoovus ikka edasi voolab, aga paljudes kohtades see nii ei ole. Lõuna-Portugal on üks nendest kohtadest, siin oli enne juba kuiv ja palav ning viimasel ajal ainult hullemaks läheb.

Et sellises kohas ellu jääda, peab organism vastama mitmetele tingimustele. Peamised neist on, et ta suudaks vastu panna kuude kaupa non-stop päikesepaistele ja 30+ temperatuuridele, kuivale õhule, ja sellele, et juua saab väga-väga harva. Üldjuhul ainult paar nädalat järjest ja talvel. Ma ei ole küll bioloog, aga peamine meetod, kuidas seda tundub, et saavutatakse, on "ole paigal, hästi tasa ja tee ennast väikseks." Ja seda saavutavad võib-olla kokku paarkümmend liiki, kellel on sattunud staminaga hästi olema, ning kui planeedi keevitamine samas tempos jätkub, tiksub nende liikide arv kogu aeg väiksemaks.

Et sellises kandis midagi jätkusuutliku inimasustuse moodi aretada, läheb ilmselgelt vaja mingit vormi erilisemat lähenemist põllumajandusele. Meie käisime uudistamas, kuidas üks tädi seda permaculture'i põhimõtteid kasutades teha üritab, mitte väga edukalt muuseas. Massidele relevantsem on see, et ilmselt tuleb sarnasele ökosemale lähenemisele üle minna terves maailmas, kuna muld ja veevarud lõppevad praeguse lähenemise korral varsti otsa ja ega seda keemiat, mis praeguse lähenemise kese on, nagunii varsti enam millestki odavalt toota ei ole. See on muidugi kõik üks teine ja hoopis pikem jutt.

Aga tagasi Ibeeriasse.

Minu esimene emotsioon, kui ma seda farmindust seal vaatasin oli: "Shady Shands - see on päriselt olemas!" Kes ei tea, siis "Shady Shands" oli legendaarses 1998. aasta videomängus "Fallout" esimene deprene küla keset kõrbe, kus kasvatati paari õnnetut kapsast ja jahiti hiiglaslikke radioaktiivseid skorpione. Mulle tundus see alati kuidagi ebareaalne, et miks ainult paar kapsast ja niimoodi kilede all, ei tundunud väga efektiivne lahendus, aga nagu näha lisatud piltidelt tuli see ebareaalsuse tunne minu valest taustsüsteemist.

Et kohe lõppjäreldused ära rääkida, siis lahendus, kuidas sellises kohas toitu kasvatada, on üldjoontes:

- Ümbruskonnas tavalised puud, mis kannatavad palju kuuma ja ei taha üldse juua, ent pakuvad varju kõigile teistele taimedele ja on head mullale ja üldisele kliimale.

- Viljapuud, mis kannatavad palju kuuma ja ei taha palju juua. Ilmselt tahavad nad siiski mingil määral iga päev kastmist, kuna millestki peavad need viljad ju tulema. Aga nii 5 liitrit päevas oleks maksimum. Kavala paigutuse korral saavad need viljapuud varju üksteistest, looduslikest geograafilistest moodustistest, nendest suurtest tavalistest puudest ning varjavad keskpäevase päikese eest kõike muud.

- Valitud juurikad ja aedviljad, mis ilmselgelt tahavad suht palju juua ja mille probleem on see, et kui nad päev otsa puude või millegi muu varjus ei ole siis nad surevad ära, samapalju veepuudusest kui lihtsalt päikesepõletusest ehk kõrbemisest.

- Ühtlasi tuleb ilmselt palju vaeva näha insenertehniliste lahendusega nagu: kuidas organiseerida veevool, kuidas säilitada talvel sadavat vett, kuidas filtreerida ja kasutada jooksvalt kuluvat olmevett ja muid vedelikke, kuidas ja mille sisse taimed istutada nii, et nende kastmise korral läheks kõik vesi kultuurtaimele ja minimaalselt ümbritsevale suvaloodusele, kuidas ja millest toota komposti jne.

Mis on teoorias lihtne, aga nagu Shady Shandsis nii ka meie Quintas on juba esimene samm, ehk halja viljapuudesalu rajamine, mis teeks võimalikuks iseenda püsimajäämise ja seejärel kõik muu, raske ülesanne ja suhteliselt pikk, tüütu ja tolmune töö. Ja ei tundu päris elus võimalik olevat, kuna vett ei ole piisavalt, et puud ellu jääks. Vesi on nagu näete korduv teema... aeg sisse juhatada tänane esimene imevigur ehk Veepuri või, kui soovite, Õhukaev.

Tuleb välja, et ookeanilähedastes kuivades kohtades on vett tegelikult palju – aurustunud kujul. Ja seda polegi sealt kuigi keeruline kätte saada, kui olla hea füüsikas ja tööõpetuses ja omada mõningaid plastiktorusid ja natuke teipi (smailik). Teoorias, see tähendab, kõik sõltub meistrimehe kvaliteedist. Vett saab imeda nii tuulest kui kastest, elektri abil ja ilma ja suhteliselt suurejoonelistes kogustes.

Erinevaid kaadervärgid.

Kuna tädil paarikümmend tuhandet taala ei olnud, siis sai lihtsamalt ette võetud (vt pilt), kas tööle hakkab näeb järgmisel kevadel. Paarkümmend viljapuud võib arvutuste järgi võimalikuks teha küll.

Ühesõnaga, raske ja aeganõudev on sealkandis ökofarmer olla, küll saab see mitmeti premeeritud - kui temperatuur õhtul üks 5-10 kraadi langeb, on hämaruses vana maamaja terrassil õhtust süüa puhas nauding, saateks võib vaadata punast lõunamaa päikeseloojangut ja hiljem säravat tähekuplit, koos aeglaselt üle taeva liikuva majesteetliku linnuteega.

23 comments:

  1. Hea lugu!

    Siinkohal ei saa jätta mainimata fakti, et veidi aega tagasi ilmus maakeeles antud temaatikast väga hõlmav ülevaade (boonuseks kohalikud sisselõiked nt põlevkivienergeetika perspektiivitus jms):
    http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/globaalpohmelus/923663

    Sealt ka väike reklaamklipike "õige vasakule kalduvale alternatiiv-blogile";)

    "Miljardid inimesed said eostatud ja sünnitatud, et oma elu elamise asemel astuda kellegi makstud tööjõuks olemise rolli. Aina lisanduva tööjõu liitmine maapõues konserveerunud päikeseenergiaga andis tulemuseks majanduse kasvu. See laastas meie tähtsamad energiaallikad vaid mõne hetkega, võrreldes loendamatute aastatega, mis kulus nende tekkimiseks. Justkui kingitusena maast purskuv energia sai kasvule rajatud maailmakäsitluse maagiliseks aluseks. Just maagiliseks, kuna suutis nii hästi varjata oma mõju reaalsusele, et ei kapitalismi ega ka anti-kapitalismi teooriad pole sellele viidanud, seletades viimase 200 aasta inimheaolu kasvu ja majandussüsteemide muutusi. Gaia tasuta lõunate energia muutis majanduse kasvujõuliseks, kuid ühtlasi muutis moodsa teoreetilise majanduskäsitluse pimedaks, märkamaks Gaia energia põhirolli majanduses. Tõsi küll, mõningad marksistlikud suuravantüristid on energia tähtsusele osutanud. Nii näiteks kuulub terrorist Uljanov-Leninile tuntud moto: „Sotsialism, see on nõukogude võim, pluss kogu maa elektrifitseerimine!“. Organiseerides streike, naftafirmade rahade rööve Bakuu pankadest ja blokeerimisi Kaspia naftaväljade töös, alustas oma karjääri Dzugaśhvili-Stalin. Kuid kardetavasti ei teinud ta seda mitte murest fossiilkütuste liigse ammutamise üle. Neist oluliselt erinev ja teadvustatud energiateema käsitlus tekkis aga nn „Kuuba Eriperioodi“ käigus Fidel Castro´l. Külma sõja lõpu, NSVL ja sotsmaade kokkulangemise ning kümnendeid kestnud USA juhitud kaubandusembargo järel on Castro esinenud siiani kõige
    prominentsema poliit-filosoofilise mõtteavaldusega energia rollist majanduses. Intervjueerituna Ignacio Ramonet´i poolt omaenese autobiograafia tarbeks, märkis ta muuseas: “...Marx arvas, et piirangud jõukuse kasvus on seotud sotsiaalse süsteemiga, mitte loodusressurssidega, nagu me tänaseks teame...“. Kuuba oli peale NSVL-i naftatoetuse kadumist pidanud peaaegu (ainult pea-aegu!) naftavabalt läbi ajama ning tagajärjed on sotsialistliku „Vabaduse Saare“ majandusele meie mõistes hävitavad olnud."


    ReplyDelete
    Replies
    1. "ei kapitalismi ega ka anti-kapitalismi teooriad pole sellele viidanud, seletades viimase 200 aasta inimheaolu kasvu"

      Samas ei saa jätta ka küsimata, millises universumis see väide paika peab? :)
      Et majandussisendid on loodusressursid, töö ja kapital kirjutas puuderdatud parukaga juba Adam Smith ning vähemalt sama kaua, kui vältab keskealise rokisauruse muundumine naftaks on see asjaolu kuulunud ka iga mikroökonoomika õpiku esimesse peatükki. Energia ja põllumajandus ei ole mitte väheuuritud teema ning vastavatele probleemidele ei ole tähelepanu juhitud samuti mitte vähe. Näiteks enam mainstreamimaks kui FAO (gangnam-stylee) vist minna ei saa http://www.fao.org/docrep/003/X8054E/X8054E00.HTM

      Delete
    2. mnmnmnmn... suudad leida mõne Eesti ajakirjanduses avaldatud arikli, kus see on aluseks? Kaupo Vipi artiklid "Sirbis" ei loe :)
      muide, mõne ilmeka reaktsiooni kirjutasin pärast neid ka välja, meie majandusarvamusliidritelt: http://mihkelkunnus.blogspot.com/2010/10/kinnitatud.html
      "Vikerkaar" 2009 nr12 oli alapealkirjaga "Kuidas majandusteadlased küll nii puusse panid"? sealt samanimeline Krugmani artikkel: http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5022
      Nobelist Krugman toob esile praeguse majandusteaduse põhikoolkonnad (eristustega mainstream!) ja ükski neist pole biofüüsikalise baasiga.

      Kui Lanchester kritiseerib Marxi, siis ka ütleb, et Marx ei arvestanud, et Maa on lõplik ja ressursid võivad otsa saada. Ometi PeakOil ei tähenda otsasaamist, vaid praegusele ühiskonnatüübile kui komplekssüsteemile ülalhoidmiseks vajaliku energiatõhususe langemist alla miinimumi (arvestuslikult on pool või üle poole naftast veel maapõues, aga praegune tööstustsivilisatsioon on kohe-kohe kollapseerumas (madalamale komplekssusastmele)).
      Lanchester on ka netis: http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5443

      Delete
    3. Kaupo Vipp pole mõistagi Geenius, vaid on lihtsalt teinud suure kokkuvõtliku töö, refereerinud hunniku teadusartikleid ja kirjandust ning boonusena on juures kohalik temaatika, põlevkivi jms

      Delete
    4. Mihkel, ma ei ole kahjuks kursis ei kodumaise ega ingliskeelse majandus-(intellektuaalse)-ajakirjandusega ega ka -koolkondadega. Jälgin kõigest mõnikord harva natuke arenguid turgudel, kusjuures huvitavad kõige enam just toorained. Tuleb mingisugune uudis, näiteks mõne autoriteetse institutsiooni raport, teade prognoositavast põuast või just oodatust suuremast saagist või mingi poliitiline muutus ja selle peale toimub hinnaliikumine. Ma vaatan hinnaliikumist ja katsun kiirelt pihta saada, mis selle põhjustas ning kui ulatuslik võib olla mõju. Olles sellega mõned aastad tegelenud, tean, et faktoreid ja nende tõlgendusi on tohutult ning et väga suur hulk väga informeeritud ja suhteliselt mõjukaid inimesi tegeleb igapäevaselt küsimustega nagu "kuhu on teel energia", "kuhu põllumajandus" jne ning publitseerivad ka tulemusi summa summarum igapäevaselt. Viidatud raport ei ole üks põhjapanev dokument hüüdja häälena kõrbes vaid näide sellest, et eelpoolkirjeldatud publitseerimine eelpoolkirjeldatud viisil tõepoolest toimub. Ma ei olnud seda enne lugenud (avaldatud enne minu ajaarvamist) aga kui Sa siin teema tõstatasid, oli lihtsalt momentaalselt selge, kust sel teemal midagi asjalikku leida.

      Antud teemadel on väga erinevaid hästi põhjendatud arvamusi ja ma ise ei pea ennast piisavalt kompetentseks omamaks lõplikku seisukohta küsimustes nagu peak oil. Üldiselt räägime me väga keerukatest süsteemidest, milles primitiivseid, üheplaanilisi küsimusi ja lahendusi ei ole. Kõige selle taustal toimuvate inglise- ja ka eestikeelsete huvitavate ja väga hästi argumenteeritud (sageli ka epistemoloogias lõpetavate) diskussioonidega olen ma tõesti piisavalt kursis mõistmaks, et Sinu viidatud lõikudes olev käsitlus on pealiskaudne, kohati lihtsalt eksitav ja ideoloogiliselt kaldus (mis täpsemalt on need kapitalismiteooriad ja kuidas krt saab informeeritud inimene öelda, et maailm energeetika küsimustest mööda vaatab?)
      Kui asjad oleksid nii lihtsad nagu pinnapealselt mulje jääb, ei tipiks ma praegu seda kommentaari vaid tiirutaksin elutöö-raamatut kirjutades isikliku Cessnaga ümber maailma, taskud tooraineturgudelt teenitud rahast pungis:)

      Eelnevat arvestades ei soovi ma võimalusel siiski maailmavaatelistesse konflikidesse sattuda, et neis enda vaateid kehtestama hakata. Pigem huvitavad põhjendatud, potentsiaalselt uusi ideid tekitavad arvamused. Näiteks Siim Nurklikuga keeldun ma ideoloogilistesse diskussioonidesse laskumast, sest lahkarvamused oleksid arvatavasti ületamatud. Sellegipoolest on Siim lihtsalt nii fantastiliselt äge inimene, et ma respekteerin suurima heameelega tema seisukohti. Kas Kaupo Vipp samuti inimesena fantastiliselt äge on, ma ei tea, aga võtan Sinu sõna selle pähe.

      Minu bottom line (mis iseenesest ei sisalda midagi uut) nendel teemade juures on:
      - maailm muutub
      - maailm on koguaeg muutunud
      - tõusvad energia- ja toiduhinnad maailmas on reaalsus
      - maailmas toimub jõujoonte muutus ja elatustasemete konvergents, millega kaasneb tõenäoliselt inimlikult ebameeldivaid nähtusi nagu sõjad ja muu

      Delete
    5. Vipp:
      "Matemaatiliselt korrektsemalt suutsid füüsikud termodünaamika ja elekromagnetismi reeglid formuleerida juba 19. sajandi lõpuks. Ökonomistid jäid aga kangekaelselt Helmholtzilt laenatud vanade, ebakohaste võrrandite juurde. Pealekauba vahetati neis võrrandeis füüsikalised väärtused välja poliitökonoomika terminite vastu, kuigi paljud tuntud matemaatikud ning füüsikud osutasid, et sellised asendamised on teadusliku rakendatavuse mõttes täiesti absurdsed (näiteks TD võrrandeis rahalise kasumi asetamine energia kohale). Kurioosumina on aga peavoolu majanduskoolkonnad kõigi oma kontseptsioonide matemaatilisel modelleerimisel tänaseni kasutamas sama matemaatilist aparatuuri, mis rajaneb Jevonsi poolt algatatud õigesuunalisel, kuid teaduslikus mõttes täiesti läbikukkunud ettevõtmisel. Nii ei suudagi uusklassikaline majandusteadus olla ei matemaatiliselt korrektne ega füüsika ja termodünaamika-seadustega kooskõlas. Ühtlasi on vältimatu peavoolu ökonomistide võimetus
      majandusprotsesside reaalseks modelleerimiseks ja prognoosimiseks ning on üsna arusaadav distsipliini alaline piirdumine pelgalt korrelatiivse loogikaga – nö tagantjärgi tarkusega. Vastavaid etteheiteid püütakse pareerida, väites, et majandus tegeleb hoopis
      inimkäitumise väärtusfilosoofiliste aspektidega ning jääb seetõttu pigem sotsiaal- kui täppisteaduseks."

      GF, näited, mis tõid, käivad ju ka korrelatiivse loogika ehk tagantjärele tarkuse alla. FB-s mainisid von Misest, eks. Misesel on õigus kuni, ütleme, loodusvarade hinna määramiseni. Kuidas paneb turg loodusvara hinna paika? Loodusvara hind on selle maast üles korjamise hind (kes kõige odavamalt nõustub korjama, see võidab hankekonkursi, eks).
      Allegoorilisemalt: võimalik, et Lihavõttesaare viimane puu raiuti päris odava hinna eest.

      Vipp päris kindlasti ei vaata energeetikaküsimustest mööda, asi on selles, et energeetika (turu)hind on ühiskonnatüübi kollapsi seisukohalt täiesti teisejärguline. Kasvule üles ehitatud majandussüsteem on kollapseerub madalamale komplekssusastmele kui energia ammutamise kiirus ei suuda enam tõusta (ja see ongi Peak Oil, mitte nafta otsa lõppemine vms).Ka Bill Gates ei suudaks oma viimase faasi vähile ravi osta.

      Ma mitte ainult ei tippinud seda kommentaari, vaid kirjutan sellest lähinädalatel ühe oma põhjalikuma essee "Sirpi" (ette valmistun juba mõnda aega, hetkel loen vana Marxu "Kapitali").

      Muide, Kalevi Kull kirjutas mulle nii (küsisin talt kommentaari) :
      "Kaupo Vippi raamat on väga hea.
      Aga nagu näitab "majandusajakirjanik" Tõnis Oja artikkel eilses
      Postimehes, kus kuulutatakse naftavarude jätkuvat kauaaegset kasvu :-)),
      ilma Vippile viitamata aga ilmselgelt tema raamatule suunatuna, on
      sellealane arutelu tugevasti ideologiseeritud ja rahulikuna vaevalt
      võimalik..
      S.t. Vipp kirjutab hästi, ent ta radikaalsus, kuigi põhjendatud, tekitab
      ka tugeva tõrjereaktsiooni, ma oletan.
      Vajalik arutelu nullkasvumajanduse võimalikkusest ja mehhanismidest oleks
      ülemalt tarvilik, aga nagu mu üritused eesti majandusteadlastega sel
      teemal näitavad, pole nende hulgas eriti kedagi, kes seda suudaks.
      [...]"

      Delete
    6. P.S.
      Mõned KV artiklid on ka "Sirbis" ripakil:
      "Piiramatu kasvu piiridel"
      http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11423:piiramatu-kasvu-piiridel&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3318
      "Masu süüdlaseks on ... loodusseadused!"
      http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10577:masu-sueuedlasteks-on--loodusseadused-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3296
      "Põlevikiviautoga Titanicu pardal"
      http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12695:polevkiviautoga-titanicu-pardal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3351
      "Raha paneb rattad käima?"
      http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12982:raha-paneb-rattad-kaeima&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3359
      "Nomos versus logos"
      http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11673:nomos-versus-logos-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3324

      Delete
    7. "Vipp päris kindlasti ei vaata energeetikaküsimustest mööda"
      brh
      "Vipp päris kindlasti ei arva, et vaadatakse energeetikaküsimusest mööda"

      Delete
    8. Otse vastupidi, turud vaatavad ette. Ma hetkel ei jõua eesti keeles rohkem üles otsida aga soovitaks lugeda ka siit edasi. Marxi lugedes - Sirpi kirjutades juhin puhtheatahtlikult ka tähelepanu asjaolule, et Marx tegutses kullastandardi tingimustes ajal, mil sekundaarsektor oli the cutting edge of economy, mis ilmselgelt on midagi muud kui tänane fiat-raha tingimustes (see on absoluutselt fundamentaalne vahe) tegutsev globaliseerunud infoühiskond. Risk on piltlikult öeldes tuua tänapäevase meditsiini võrdlusesse sisse Hippokratese kehamahlade teooria (must ja kollane sapp, veri ja lima). Mis esteetiliselt oleks vaieldamatult cool, sisuliselt aga pigem küsitav.

      Delete
    9. brh, kõik samas paradigmas. nad ei vaata ette, nad otsivad eelnenust mustreid, ekstrapoleerivad jms.
      Nii fiat-raha kui kullastandard on kaks biofüüsikapimedat pinnalsurfamist, teisisõnu, see "fundamentaalne vahe" on biofüüsikalise majandusteooria seisukohalt nüanss, mis ei vääri isegi tähelepanu.
      Kui kulla asemel oleks standardiks nafta(või üldisemalt energa-)ammutamise kiirendus(!) seotuna selle Maal eksisteeriva hulgaga, siis oleks juba veidi asjal iva

      Delete
    10. Ma pean siinkohal panema pähe sellesama Clint Eastwoodi kaabu ja tõdema, et sheriff, you're out of your jurisdiction.
      Aga oleme siiski kõik sõbrad edasi!

      Delete
    11. Väike ülevaade Vipilt endalt:
      http://www.saartehaal.ee/2012/10/31/kuidas-reageerida-nihilismile/

      Ja olemegi kõik siiski sõbrad edasi!

      Delete
    12. MK, kes on üldse Kaupo Vipp?

      Ma lugesin kevadel temalt hoopis muul teemal Sirbis "Olematu kasumlikkus", ja tõesti oli väga hea referaat-artikkel. Sellest ka minu huvi.

      Kaspar

      Delete
    13. Ma olen Sinuga sõber iga kell! :)
      Ja isikuna kõike muud kui nihilist. Kindlasti ei lenda PO-le mingisuguse küünilise ideoloogiaga peale - nagu enne ütlesin, pole lihtsalt kompetentne ses osas lõplikku seisukohta võtma. Ma ei tea, millised on täpselt adekvaatsed maailma naftavarude prognoosid, kas PO saabub enne population peaki, mis on seotud ka muude faktoritega jne. Kui palju täpselt on tarbimise poole pealt optimeerimisruumi (igatahes sitaks, sest riigis, mis moodustab vist ligi 30% naftatarbimisest sisuliselt puudub efektiivne transpordisüsteem), mis seisus on mingid muud tehnoloogiad jne.
      Point on selles, et selleks, et midagi nii mastaapset põhimõtteliselt muuta, tuleb seda enne väga hästi mõista. Kui räägid fiat-raha asemel rahapakkumise sidumisest energia soetamise kiirusega, siis minu (puhtdiletantlikule) kõrvale kõlab see ettepanek nagu tahaks keegi loomuliku keele asendada... ütleme mingisuguse viipekeelepõhise lahendusega. Tal võib ju mingi point olla aga fakt on see, et ta ei hooma sel juhul põhjuseid, miks keel on just selline nagu ta on.
      Igatahes, sel teemal on (mõlemalt poolt) väga palju ideoloogiliste fantoomide tekitamist ja siis kergelt hüsteerilist nendevastast võitlust:)

      Delete
    14. Postulaat, millega Sinu viidatud artikkel algab:

      Neoliberaalne majanduskäsitlus eeldab, et meie majandusareng sõltub rahavoogudest ja tarbimisvõimest, mitte energiavoogudest ja tootmisvõimest.

      Ei vasta samuti tõele. Nähtamatu käe moodustavad lugematud erineva profiiliga turuosalised, kes on huvitatud müstilise tegelase Nutsurull Nutsu tagaajamisest. Nutsurull Nuts veereb aga hülgepoegade küttimise kõrvalt õuele samahästi ka alternatiivenergia, tarbimise optimeerimise jm suundadelt. See ei tähenda, et korruptsiooni ja küünilist jama süsteemis arvestatavates kogustes ei oleks. Mis aga omakorda ei tähenda, et süsteem on ebafunktsionaalne ja läbini korrumpeerunud. Üldiselt leian, et praktilise kokkupuuteta lihtsustajad alahindavad väga tugevalt turgude ettenägemis- ja õppimisvõimet ja informeeritust.

      Delete
    15. Kaspar,
      Kaupo Vipp praegu ametikult väikeettevõtja (raamatu andis välja oma rahade eest enda 50. sünnipäevaks), haridustee on kirju pedagoogika, finantsanalüüs, teadusfilosoofia, semiootika...
      Elab Saaremaal ja ajab kohalikku kogukonnaasja ka, kapitalistlikust süsteemist nii vaba kui võimalik :)

      Delete
  2. Düünid tulid ka kohe meelde... Väga hea jutt ja hea, et keegi saab maailmas liikuda, me ei saa iseenda voodistki vahel välja, rääkimata oma mõteteringist. Aga parandage mind, kui ma eksin, kas sellesama nafta aktiivne kasutuselevõtt ei põhjustanudki rohkem kui kaudselt rahvastiku plahvatuslikku kasvamist? Lihtsalt mingi punkt ajaloos, kus tekib selline kollapsieelne meeletu paisumine? Ja kui nad oskasid, siis nad tegid aga nad ei teadnud, mida nad teevad ja nii see on aiva läinud ja läinud. Kõige seotust kõigega on raske näha, kui su arhimälu seob sind ikka ainult väga kitsa sõõriga.Kunnusele - kes on süüdi? Kes on süüdi et inimene näeb ainult oma nina ette ja et lolluse hulk maailmas on mõõtmatu?

    Muuseas, pidin pool suve ilma veeta ja peldikuta läbi ajama, aga nüüd on kõik kombes jälle, võin elada tsiviliseeritult.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pole Jumalat, pole süüd (on vaid nälg ja kiim). Õigupoolest häda ongi pigem selles, et inimene käitub täpselt nagu iga teine liik st piisavate limiteerivate teguriteta kurnab keskkonna välja ja populatsiooni tabab kollaps. Inimliik näeb oma ninast kõige kaugemale, aga mitte piisavalt kvalitatiivseks hüppeks.

      Rahvastiku plahvatus on aga fossiilsete kütuste kasutuselevõtuga otses seoses.


      "Tegelikult peaks tänast põllumajandust nimetama allsüsteemiks, mis põllumulda vaid abivahendina kasutades muundab naftat ja gaasi toiduaineteks. RR jooksul, aastatel 1950–1984, kasvas maailmas põllumaade pindala vaid ca 20%, sest rohkem viljakat maad ei olnud kuskilt võtta. Teraviljade saagikus kasvas keskmiselt 2,5 korda ja loomsete produktide tootlikus poole võrra. Kuid selle saavutamiseks on palju enam kasvanud naftakeemiast sõltuvate kemikaalide tarve. Nii on põllumaade lämmastikusisend kasvanud 8 korda, kaaliumkarbonaadi ja fosfaatide sisend ca 30 korda, kõikvõimalike mürkide kasutamine ca 33 korda ja põllumajanduse tarbeks kasutatav kütuste energiasisend piirkonnast sõltuvalt 20 kuni 100 korda. Näiteks suutis
      1984. aastal USA-s üks farmer harida vegetatsiooniperioodi jooksul algusest lõpuni keskmiselt 64 hektarit põldu. Samal ajal Hiinas, kus Rohelise Revolutsiooni ajal tegeleti Kultuurirevolutsiooniga, oli see näitaja ca 0,2 hektarit. Vahe tuli sellest, et isegi pisikese traktori sisepõlemismootor suudab meile ühe galloni (ca 3,8 liitrit) bensiini muundada 8,8 kWh füüsiliseks tööks, mis võrdub ühe inimese kolme töönädalaga. Võrreldes Irokeeside traditsioonilise maisikasvatusega on USA-s põlluharimise tööviljakus maisi kasvatamisel kasvanud ca 350 korda. Sellise tööviljakuse juures kulutab keskmine farmer nüüd keskmise ameeriklase päevase toidukulu tootmiseks (3300 kcal ≈ 14 MJ ehk > 2 maailma keskmist!) vaid 20 minutit tööaega. Aga lahutades sellest võrrandist fossiilkütused, vajaks taoline hiiglaslik dieet igalt ameeriklaselt, imikuist raukadeni, iga päev 111 tundi traditsiooniliste käsitöövõtetega füüsilist tööd! Loomulikult oleks
      see täiesti võimatu. Algelisel maaharimisel kulutasid Irokeesid maisi kasvatamisel ühe osa oma endosomaatilist (tööjõu) energiat ca 4 osa eksosomaatilise (päikese) energia kohta. Fosiilkütuste arvelt on eksosomaatilise energia osakaal nüüd kasvanud ligi 100 osani ühe tööjõuosa kohta. Briti põllumajanduse analüüsist järeldus, et kuigi nafta ametlik statistiline otsesisend põllumajandusse moodustab vaid ca 3% kogu riigi naftasisendist ning otsene toiduainetega seotud energiasisend 17% kogu energiatarbest, siis inimeste toitumisega on ühel või teisel moel seotud ikkagi enam kui 40% kogu ühiskonna energiasisendist. Pole siis ime, et hiiglaslikes kogustes hangitavate
      Tasuta Lõunate abil on inimliigi arvukus vaid 60 aastaga peale Rohelist Revolutsiooni algust kasvanud 2,5 miljardilt 7 miljardini."


      Delete
    2. Ma nüüd võib-olla astun kahtlase satiirilise sammu, aga millised on MK tunded seoses jägneva videoga? (Soovitan algusest lõpuni vaadata, ja eriti kuulata - mess on tähtis! - hoolimata sellest, et muusikaliselt võib raskeks osutuda.)
      TRed Alerti cutscene kohtub brostepi ja termodünaamilise plääguleeguga

      Mina, kes ma olen mõistagi jäädavalt Pol Poti ja marksism-leninism-maoism-guzmanismi mõjuvälja kinni jäänud, ei saa siiski isegi sellelt paleontoloogiliselt horisondilt täheldamata jätta... teatud persest tõmmatud kvaliteeti selle teema juures. Et siis: kas antud muusikavideo kattub "Globaalpohmeluse" lähenemisega või on sarnasus kõigest esteetilist laadi ja ma failisin facebooki kutse raamatut laikida asjata samasse kausta, mis "YOU GOTTA SEE THIS!!!" lingi Zeitgeisti dokumentaalile?

      Aitäh!

      Delete
    3. Eh, Robert, ma olen nii abitu sellise meediumi ees (tantsida ei taha ja argumenteerimiseks vilkuv-rütmistatud asi ei kõlba :/)
      Selgust, rohkem mõtteselgust, väljendusselgust... apolloonilisele jäägu apollooniline ja dionüüsilisele dionüüsiline

      Delete
  3. Sa võiks sagedamini kirjutada. Jube hea meel on alati lugeda neid.

    ReplyDelete
  4. Auxilliary forces! Back-up has arrived! Paras hingebalsam on see KK asine stiil, väike kirjelduslik moment koos stiilsete vihjetega PC-gamingu halcyon days hittidele. Blogipidamine on alaline tulekahju kustutamine - tegelt on seda vist igas perioodikaväljaandes töötamine: you're only as good as your last number - ja seda konkreetset veesahmakat oleks tihemini vaja. Muchos gracias.

    Ökoteemast: muidugi The Qun aktiveerus butch and manly resource depletion-i peale,"Düün" ja oma telgi kilest vett kondenseeriva purje ehitamine on as butch as it gets. Ma saan aru, et põhimõtteliselt läheb see siis niimoodi - tulevikus saab olema: butch or die! Mother Earth gives the Man's Man a hand! Core values will be more important than ever when it all goes to shit, in the post-apocalyptic wasteland of Mad Max 2: The Road Warrior.

    Clint Eastwoodi filmides on ka ümbritsev maailm alalisels ökoloogilises ja moraalses postapokalüptikas, kus suur püss ei ole enam mingi vaidluse küsimus, see on vajalik ellujäämiseks.

    Seda muidugi niimoodi sõbraliku nöökena ja karikatuuri mõttes.

    ReplyDelete
  5. Tr'ullult ilus valgus. Ise tegid või? Mis machina sul on?

    ReplyDelete