Friday, November 16, 2012

Väikesed linnapildikriitikad

Ruudu Ulase foto
 Davai, tüübid, nüüd mängime et ma olen kuradi kolumnist.

Tallinn on kaunis ning suurejooneline linn. Ma olen suutmatu seda kirjeldama. See ei ole minu ala, rääkida paar sõna või üks lõik selle kohta, kui lai on Lasnamäe kanal ja selle kallastel kasvav tulevikulinn, või väikesest Pikakari rannast, kus venelased suure kivi pealt vette hüppavad ja metsaveerel liha grillivad, kus läheb kohemaid sügavaks ja kohati mööduv laev tekitab hiidlaine, mis on oma viis korda kõrgem kui harilik laine. Ega sellest, kuidas Majaka ja Lubja vaheline trammiteelõik on Tallinna San Francisco, kuna koosneb suurel määral mäkketõusust või mäestlangusest. Seda peaksid kirjutama hoopis teised inimesed. Kas teile on juba toonitatud, et te peate kirjutama? See on ZA/UMi ametlik poliitiline joon. Sa pead kirjutama. See on sulle enesele kasuks. Kirjutada saab: armastuskirja, poliitikute kõnesid, laulutekste, seadusi, kriitikat, üleskutset, pöördumist ja ilukirjandust. Kui sa ei kirjuta, siis sa oled sitemas seisus kui need, kes kirjutavad. Kirja pandud mõte "on kuskil", see ei ole enam ühe või paari pea sees. Also, see aitab sul omaenese mõtet struktureerida. Kui sa suudad mõtelda ja tead alfabeeti, sa suudad kirjutada. See läheb aja jooksul paremaks, kui sa seda praktiseerid, vähemalt mingi punktini.

Mina aga täna, mina tulin väiklaselt krigisema, see on ammu teha tahtnud. Minu esimeseks mureks on need uued lipuvardad, mis hoiavad lipul justkui kratist kinni, pingutavad teda, ilmsesti selle jaoks, et lipp ei mässiks ennast ümber oma varda, et inimene ei peaks minema seda õigeks panema. Peab ütlema, et ma ei ole kohutavalt suur lipusõber ja ei kuulu Eesti Lipu Sõprade Seltsi, ma ei tunne "kohustust oma esivanemate ees", need on nii mõneski mõttes üks paras kolonialistlik sümbol, ent. See näeb nõme välja ja on solvav lipu ideele, et see ei saa vabalt lehvida. Parem oleks minu meelest üldse mitte hoida juba seal. Pange parem see lõvidega vapp seina peale, või see retroplönn, mis ütleb: WEL COME TO EST ONIA. Seda pole viimasel ajal justkui suuremat näha olnud? Miks te seda eesti euromündi tahaküljele ei pannud?

Samuti mind huvitab, kelle süü sääraste varraste levik on. Ma pakkusin alguses, et see on Euroopa Liidu süü, kuna paistab, et too hoolitseb igati selle eest, et nende imagoloogia võimalikult ebainspireeriv oleks, selleks, et ei oleks kuidagi natsinõukogude. Aga Nurklik ütles mulle selle peale: "Ära ole eurovastane." Well, tunnistan, see võib sama hästi meie oma inimeste süü ka olla. Kui me hästi tahame, siis me võime selles nukras loos nende varrastega poliitilist allegooriat näha.

Teine pind minu silmas on Autobussijaama bussipeatuse reklaamipinna raiskamine. Seal, nimelt, ilutseb juba tublisti üle aasta kaks plakatit, mis ütlevad "KUDUMISGRAFFITI LIIGUTAB LINNA". All- või ülalnurgas on väiksemalt kiri "Tallinn - kultuuripealinn 2011".

Taeva nimel, milline hiiliv brežnevlus! Meil on varsti aasta 2013 juba! Möödundaastane plakat täiesti suvalisest ettevõtmisest, mis manifesteerus paari märkamatu räbalana kesklinna-aluste bussikoobaste tugisammaste ümber, see EI OLE DUBSTEP! See õnnetu pind saaks majandust genereerida või öelda inimestele mingit lustlikku sotsiaalset asja, nagu et loe ennem kümneni, kui pereliikmele virutad või et väikesel inimesel on kaval finantsküsimuses konservatiivne olla. Iseenesest leiaks ka palju vahvamat suvalist kultuuri, mida promoda, kui mingi gosplan on määranud bussijaama juures asuva reklaampinna igavesest ajast igavesti marginaalsete kultuurinähtustega tegelema. (Veel üks asi, mis ei ole sugugi dubstep ega kanna hoodie'sid on meie valitsus. Nad kuulavad Raadio Eevat, käivad OK jututoas ja neil on Hoti postkast. Sellepärast keegi neid ei salligi. See on tegelikult enam tõsi, kui esmapilgul paista võiks: nende suurimaks veaks on suutmatus olla tänapäevane. Also, ükski elus inimene ei käi riides, nagu need pihkurid. Ja kõige rohkem vihkan ma seda kiisulipsuga õli.)

Vähem, kuid siiski sovhooslik ja närvidelekäiv on see, kui sa tuiad kusagil jäätmaal ringi ja leiad mingi riikliku või linliku ehitise... seal juures on plakat, tellija, tootja, valmimiskuupäev - valmimiskuupäev on möödas! Tohoh tonti! Ehituse peal ei paista ka kedagi olevat. Võiks vähemalt, ma ei tea, võltsida neid oma silte või mingi vabanduse juurde kirjutada, niigi on alatihti üsna masendav kõige selle pärast, mida ei tehta ega mõeldagi teha, paha on vaadata, kui sellegagi hakkama ei saada, mis päriselt plaanis oli. Vaat Saksamaal, see on kehv koht ja seda poleks pidanud taasühendama, aga seal ma nägin ühes väikelinnas tõsiselt efektiivset ehitamist. Kuus töölist sillutas tänavat, kõik tegid parasjagu midagi , paari minutiga oli rohkem sillutist maas. Then again, võib-olla nad said selle eest palka, mida nad tegid.

Siia lõppu kirjutaks veel ühe autobussietüüdi ka, tundub somewhat sarnane teema olevat. See on tegelt Ruudu etüüd, aga ega too ei tea, mis talle hea on, ma parem kirjutan ta ise üles, et kaotsi ei läheks. Sõidab Ruuduke bussis või trollis, ilmselt läheb ujuma. Selline aeg on, et veel on valge. Seisatab ta kõrval vanem härrasmees, vabu kohti ei ole. Ruudu pakub istet. Tema kohale lendab väikene poisike. Vanem mees haarab poisil kratist kinni ja paiskab ta peaaegu teise bussi otsa, sõnadega: "See ei ole istumise koht!" Ruudu on mõneti jahmunud, mees jääb seisma. "No istuge siis ometi," pakub Ruudu. Mees raputab vaid peab. Tegevusse sekkub tädi, kes surub poisikese bussiistmesse, sõnadega: "Istu siia maha!", ning hakkab seejärel meest viletsa käitumise eest noomima. Mees vaatab vaid kaugusesse. Lõpuks ütleb tädi poisile "Pane müts pähe!"

Sellele loole, erinevalt eelmistest autobussietüüdidest, on raske ühest moraali leida. Muud kui et ei tahaks selle väikse poisi nahas olla. Ma mäletan küll, kuidas oli noor olla, sa eeldad loogikat ja põhjusi maailmas orienteerumiseks ja eeldad, et täiskasvanud inimesed õigustavad oma staatust mingil moel, kui nad end sellistena positsioneerivad, noor mõistus ei lepi juhuslikkuse ja kaosega. Note to self and others, tuleb teha konstruktiivset kriitikat maailmavalitseva põlvkonna kohta koduvabariigis.

Ja see siin oli tujutu vingumine. Enjoy! Tuleval aastal juhime seda riiki juba blogidest.

6 comments:

  1. :D :D :D

    Oi luiks, see on ZA/UMi kuldajastu ja see, kui kõik kohad ei olnud veel ilukirjanduse surmaagooniat täis. See ja kolm Margaret Thatcherit järjest, igavene vaaraonaeratus huulil.

    Järgmiseks ootan ma ikka veel Aleksandri karikatuure teemal Apollon ja ZA/UM. Võib-olla peaks igaüks valima ka oma zaumniku, kelle auks mõelda küljeribale välja väike kreeka jumalate teemaline vinjetike? Et korraks (ruined) inheritance millionary ja normal guy asemele.

    ReplyDelete
  2. http://blog.erm.ee/?p=873 featured link! science! contains scientific proof about the president and a mention of your humble servant! truly she is a genius of talent, blessed be her name.

    ReplyDelete
  3. BLA/UM. Pane kodukolle huugama, mees, mul on seda sitta vaja nagu hapnikku.

    (Kohe loen ka, pidin rõkkama lihtsalt enne)

    RK

    ReplyDelete
  4. EI. EI OLE DUBSTEP.

    Huuh, hinge kosutas kohe. Aitäh, hea poiss, et kirjutasid mulle selle! Aitäh, et WEL COME TO EST ONIA nurgas haisvale marrasele ka ühe tubli matsu kõhtu virutasid. Vanadele aegadele!

    ReplyDelete
  5. Fraulein Rossi artikkel on ülituus ja on ebaseltsimehelik, et ta meile selle sündikeerimata jättis.

    Kuulete, neiu?! Ebaseltsimehelik! Ebaseltsimehelik ei ole dubstep.

    ReplyDelete
  6. Ruudu annab teada, et tema lugu on esitatud valesti ning halvasti. On mingi šanss, et ma apdeidin selle kunagi paremaks.

    ReplyDelete