Tuesday, February 26, 2013

Kaur Kender. Raamatust.

Entusiasmi on jagunud e-raamatule piisavalt. Alright. Tal on ka eeliseid. Tuld ei pea toas põlema panema. Ekraan helendab (va special Kindle). Ja lugedes ei väsi mu silmad. See ilmselt on hirmus individuaalne, mõni ei talu helendavat ekraani üldse. Riiulis ei pea sobrama. Liigutad tüünelt sõrme. E-raamatud üldiselt ei kao. Kui neid just vägisi ei kaotata, sellest allpool. Ja neid on ülimugav osta. Tõesti. Ma olen parematel öödel ostnud raamat minutis. Ja mitte ainult endale. Käsi püsti, sõbrad, kes on mult vähemalt ühe raamatu (aga paljud ka 5 kuni 10 raamatut) kingiks saanud. Eriti mugav on see Amazon.com kaudu. Buy with one-click or Give as Gift. Just see kinkimine on pannud mind mõtlema päris raamatutest. Ja mõni asi veel.

Game changer
Aga veel edasi e-raamatute eelistest. Nad on lõpmatult kerged, eks. Read.amazon.com abil ei pea isegi seadet kaasa võtma. Saad suvalisest internetiga arvutist kogu oma raamatukogu lugeda. Kuigi ma päris hästi ei kujuta ette kedagi, kes ei võta kaasa ei iPhone’i ega iPadi ega iPad Mini või Macbook Airi. Mis tal siis üldse kaasas on? Alright, Samsung on ka väga OK. Aga ikkagi. Kui isegi seda pole kaasas? Tundub kuidagi mõeldamatu. Aga olgu. E-raamatud on kerged ja neid on mugav osta, kaasas kanda ja lugeda. Ometi, eestis e-raamatuid peaaegu ei müüda. E-raamatute müügi kasv on küll in double digits. Aga palju siis ikka mina ja veel mõned mu sõbrad-tuttavad osta jaksavad. Kõigist müüdud raamatutest on e-raamatud vaevu mõni protsent. Paremal juhul.

Eraldi teema on e-ajakirjad, mis on eestis hämmastvalt hästi toimima läinud. TMK, Looming, Vikerkaar, Akadeemia ja Loomingu Raamatukogu. Ja mitte ainult värsked numbrid. Jõudumööda kõik ilmunud aastakäigud. Really, neid pigem ei tahaks endale koju meetrite kaupa riiulitesse tekitada, aga lugeda on neid miskipärast kogu aeg vaja, kui eesti keel üldse korda läheb. Ja lugeda on neid neetult mõnus. Just iPadist.

Sellele vaatamata, et keegi teine eriti e-raamatuid ei osta, olen mina isiklikult põrutanud otse tagasi murdeikka. Ma loen hullumeelselt palju. Sadu raamatuid. Ma unustan end lugema keset kõige kummalisemaid hetki. Kinos. Telekat vaadates. Ma istun ööstiti üleval ja loen, ma loen kohvikus, ma sõidan bussiga Tartusse – et saaks tee peal lugeda. Ma lähen külla... ja istun diivaninurka ja loen. Ma loen kümmet, vahel kahtekümmet raamatut korraga, paralleelselt. Ma loen teadust, ma loen populaarteadust, ma loen majandust, põnevikke, poliitikat, pornot – kõike. Lõppu lisan väikse nimekirja mõnest paremast raamatust, mis viimase paari aastaga loetud. Just paari aastaga. Sellest ajast, kui tuli iPad.

Muidugi, ma loen põhiliselt inglise keeles. Teisi keeli ma eriti ei oska. Ja eesti keeles mind huvitavad uued raamatud e-raamatutena eriti välja ei tule. Need mis tulevad, on sageli paberil juba loetud. Seega ma ei oska veel Keskraamatukogu e-laenutussüsteemist Ellu’st suurt midagi arvata. Kuid inglise keeles lugemine on mugavam kui eales varem – vajutad näpuga sõnale ja dictionary ütleb sulle sõna tähenduse. Easy.

Aga.

Mida enam e-raamatuid, seda selgem on, et päris raamatul on ikka veel mõningasi strateegilisi eeliseid. Mõned neist on tasandumas, või lausa kadumas, kuid midagi on siiski veel alles. Näiteks saab päris raamatut kinkida. Mitte nii, et ostad uue ja kingid ära nagu on e-raamatuga ainus variant. Ikka nii, et ostad, loed läbi ja siis annad tasuta sõbrale. Nagu alati on tehtud. Sulle jääb mälestus loetust, sõbrale raamat. Kui ka tema loeb, on ühine teema, millest rääkida. Kasutatud raamatu kinkimisega sarnaselt toimib päris raamatute laenamine. Loed läbi, laenad, ja on jällle ühine teema rääkida – millal tagasi tood? Keegi tegelikult kunagi ei too.Aga ikkagi teema.

Amazon.com on nüüd tegemas second-hand raamatute turgu. Kus saad oma raamatu ära müüa, nii et see kustub sinu süsteemist ja saab uue omaniku omaks. Juba praegu on valitud raamatutel laenutamis-funktsioon. Jah, seda on vähestel. Aga mõnel siiski on. Siis laenad raamatu sõbrale ja sel ajal ise lugeda ei saa. E-raamatu eelis on, et loetud päevadega saad igal juhul raamatu tagasi. Pole just väike asi, eks. Üldiselt ongi e-raamatuid jagada ja laenata mugav inimestele, kellega koos raha teenid. Kellega vaja operatiivselt infot jagada, et kohe rohkem raha teenida. Sest e-raamatust lõikude või info jagamine on majoorne valu istmiku piirkonnas. Copyright rulez teevad kõik vähegi meaningful katsed peale print screeni totraks ja kasutuks. Anoh, elame-näeme, kuidas see asi areneb.

Generaator VISA 9 kVA P9B. 8900 eur. 
Pikendab su e-raamatukogu eluiga nädalaid, või kuid. Kuniks kütust.
Nüüd mõnest veel tähtsamast asjast.

 Aku.

 Ma ei oska hinnata, kui tõenäoline on mingi päikesepurse või mõni muu global disruptive event. Aga ma tean, et iPadi aku peab pideva kasutamise jooksul vastu u 10 tundi. Ja see paneb mõtlema. Juhul, kui peaks midagi juhtuma elektriga on sul kogu su elektroonilist raamatukogu 10 tunniks lugemiseks. OK, ootereziimil nädalaks, aga siis see tähendab, et sa eriti ei loe. Ainult ootad. Rääkimata sellest, et sul on siis tõesti ainult need raamatud, mis oled seadmesse laadinud. Mitte need, mis on Cloudis. Jah, Kindle’il veidi kauem. Aga mitte aastaid.

Kui fantaseerida – ja see on üks ägedamaid fantaasiaid, kas pole – et saabub apokalüps, ja sa oled üks ellujäänutest, kel tuleb hakata tsivilisatsiooni üles ehitama, siis on väga raske näha, et sul e-raamatutest liiga palju kasu saab olema. Kui elekter on napp, siis ma kardan, et teised ellujäänud naeravad su paremal juhul välja, või mis tõenäolisem, koksavad su ära, kui sa linna viimase diiselgeneraatori juurde oma iPadi laadijaga koperdama tuled.

Muidugi on tsivilisatsiooni lõpp vähetõenäoline kuum unelm. Aga kindlasti mitte võimatu. NASA ütleb - ja kui NASA ütleb, siis targemad kuulavad - et 1x200 aasta Solar Superstorm võib tulla millal iganes. Viimane oli 1859. Ja suuri asju on veel.

Suur vend.

Amazon.com tegi mõned aastad tagasi sellise apsaka, et kustutas kasutajate seadmetest George Orwelli “1984”. Kuna kirjastajal polnud õigusi seda müüa. Rahva raev tõusis taevani ja iroonia oli piiritu. Mõelda, just selline raamat.Aga see panigi mõtlema. Väga nutika arvamusloo on kirjutanud Piret Bristol, kes sama teemat puudutab. Muuhulgas ütleb ta: “Mõni aasta tagasi avaldasin Tallinna keskraamatukogus umbusku e-raamatu vastu. Vastupidi paberraamatule on see paremini kontrollitav, tsenseeritav ja ka hävitatav. Selle lugemise instrument on ebamugav luksuskaup.” Amazon.com, apple.com ja kõik teised e-raamatute müüjad omavad tehnilisi vahendeid, kuidas raamat lugejast hävitada, või seda muuta. See on fakt. Paraku.

I'm on fire!
Loe siit, kuidas Amazon.co.uk kustutas aastal 2012 ühe norra naise Kindle konto ja kõik ostetud e-raamatud ühe liigutusega ära. Ja mitte midagi ei selgitanud. Kui midagi 20.sajandist õppida siis ehk seda, et mitte ühtegi ettevõtet ei peaks lõpuni ja pimesi usaldama, ja et ükski poliitline süsteem pole liiga stabiilne, eks.

Täpselt seda ka Piret Bristol edasi ütleb: “E-raamatu – pean silmas eelkõige teksti, mida on võimalik digitaalsel kujul lugeda ja levitada – suur pluss on see, et samas saab ta olla täpselt eelväidetu vastand: tsenseerimata ja kontrollimata kirjasõna.” Ja ka see on tõde. Elame me ju planeedil, kus suurim riik ja rahvas on internetimaailmast eraldatut suure tulemüüriga. Aga just praegu on ka väike Island suure Venemaa sabas arutamas seadust, kus laste ja naiste kaitseks hakatakse sisse seadma analoogset tulemüüri. Esialgu räägitakse porno piiramisest. Marquis de Sade – värise. Sina oled essa. Tessa. 1984. All over the place. Pigem ikka SolarSuperstorm. Booom! Elering? Võrgutasud? Hahaa. Ärge ajage naerma. Desert Eagle ja Piibel.

Kuigi apokalüptika ajab ikka väga kõvaks ja äge on kujutleda end mingi säilinud hõimu juhina 7 naise ja 500 raamatu ja väga võimsa tulirelvakollektsiooniga, on paberraamatul ka siis teatud eeliseid, kui tsivilisatsioon kahjuks ei lõppe ja elekter ei katke ning kui isegi mikrostalinid ja megakorporatsioonid new wave türanniaga hakkama ei saa. Ühtegi eelnimetatutest ei tohi alahinnata. Samas neile kindel olla ka ei maksa. Rumal näed välja.

Mihkel Mutt kirjutas väga muhedalt lahti paberraamatu taktiilse olemuse meeldivuse. Mutt eeldab, ja pigem õigesti, et suures plaanis muutub järgmise saja aastaga koduses elamiskeskkonnas sama palju revolutsioonilist, kui möödunud saja aasta jooksul muutus autoga. St suurt mitte midagi, lisati vaid CD player.
Ja jätkuvalt saab kodus kõik olema just nimelt nii, nagu Mihkel Mutt tabavalt märgib: oma raamaturiiulit lased külalisel silmitseda uhkusega. Aga kui keegi juhtub võtma laualt su iPadi ja luba küsimata sobrama hakkab: hei! Seal pole ju ainult raamatud! Seal on sextid, chatid, pildid, kirjad ja kõik muu. Inimestelt, kellega sa isegi ei tohi aimata, et ma niimoodi suhtlen, ok?! See on väga awkward moment, kui tuleb end tuttava kõrvale istuma seada ja pingsalt jägida, et ta vaataks ainult sinu e-raamatukogu.

Ja päris lõpetuseks toon välja raamatu ühe fundamentaalse omaduse, mis eristab teda kõigist teistest inimkultuuri artefaktidest.

Raamat on kõige demokraatlikum võimalus kinkida teisele inimesele terve uus maailm. Jah, kunst suudab sama. Mõni maal või skulptuur. Aga need taiesed, mis sisaldavad endas tervet uut maailma, on ekstreemselt ebademokraatlikud, sest nad on seda väärtuslikumad, mida unikaalsemad nad on. Raamat aga omab sageli väärtust, mis on isegi positiivses suhtes tema tiražeeritusega. Muidugi mitte alati ja muidugi mitte kõigile (jätame kõrvale bibliorastid, kes koguvad ainult vanu ja unikaalseid teoseid). Aga sageli siiski. Uus raamat, päris uhiuus paberist raamat, on üks väheseid võimalusi teha väärikas kingitus inimesele, kellel on kõik olemas. Isegi kui sul endal pea mitte midagi ei ole. Marquez, Vonnegut, Pelevin, Ellis, Taleb, Viivi Luik, Õnnepalu. Nimekiri on tegelikult uskumatult pikk. Igaüks tunneb põnevust, huvi ja lugupidamist vähemalt mõne sellise titaani loodud maailma vastu. Ja päris kindalt suudad sa valida midagi sellist, mis absoluutselt vaatamata su vaesusele annab edasi seda, mida sa pead maailmas tegelikult tähtsaks ja väärtuslikuks. Just seda suudavad ainult päris raamatud.

Seepärast ongi raamatust saanud viimane väärikas kink igale inimesele. Sest raamatut kinkides kingid sa terve maailma, ja maailma kinkides on kõik võrdsed. Ükski muu asi seda ei suuda. Mitte niipea. Võibolla mitte kunagi. Ja ei ükski e-raamat. Vähemalt mitte seni, kuni inimesed füüsiliselt üksteisel veel külas käivad. Päriselt kätt suruvad. Päriselt embavad. Päriselt suudlevad.
Ja siia lõppu siis 7 raamatut, mida viimasel paaril aastal olen e-raamatuna väga hinnanud.

1. Antifragile: How to Live in a World We Don't Understand
2. Imperial Bedrooms
3. Out of Eden: The Peopling of the World
4. The Dictator's Handbook: Why Bad Behavior is Almost Always Good Politics
5. The Trouble With Physics: The Rise of String Theory, The Fall of a Science, and What Comes Next 
6. Symmetry and the Monster : One of the greatest quests of mathematics 
7. The DIRTY Big Book of SEX Quotes: Plus Sexy Biographies from Woody Allen, Madonna, Marilyn Monroe, Jenna Jameson, Mae West, Oscar Wilde, Bill Maher and More!

13 comments:

  1. Võib-olla on see liiga teknonerd värk, aga e-kirjandusega saab ka nii, et kõik ei ole su amazoni konto DRM süsteemides kinni. Igava läikiva gradient buy nupu vajutamise asemel võid ka särgi varrukaid üles käärides oma tahvli failihalduses tuhnida ja normaalse lugemisprogrammiga pira-epube lugeda. Ja tasuta kirjandusklassika epube: http://www.gutenberg.org/ "gut" for gut shit.

    Lõika, kopi, meili neid ringi palju tahad. Gutenbergist seda küll veel ei leia, aga ära muretse - piratebay riiulitelt ei kao "1984" mitte kunagi ära.

    Ja e-kultuuritootest rääkides ei maksa ära unustada ka, et peale igavate raamatute on tahvlilt hea koomikseid lugeda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. TPB AFK: The Pirate Bay Away From Keyboard http://www.youtube.com/watch?v=eTOKXCEwo_8

      Delete
    2. AR: Koomiksi ja romaani vahele eraldusjooni tõmmata pole progressiivne. Tasub oma nohkarluses progressiivne olla, progenohkar on planeedi alfa-kultuuritarbija. The once and future king of culture yo.

      KKe: TPB AFK on esimene asi, mille ma ära vaatan, kui pulgast parema neti saan, praegu tuleb 90te kiirusega. Järgmine oleks "Truth in numbers, everything according to Wikipedia".

      Delete
  2. Oi, aga raamatupira on üks kõvemaid asju. See on see koht, kus ma tõesti vahel harva tunnen, et raamatud on (peaaegu) sama äge ja elav valdkond kui hetkel vidjamängud. Mulle endale tundub, et e-lugerid on lõpuks ometi diskussiooni kirjandusajakirjade ainuomandist ka netifoorumitesse viinud, aga võib-olla olen ma liiga optimistlik. Kuid unistusmõte, et ehk keegi kunagi mu raamatuid torrentiga alla tõmbab (koos viie kommentaariga: "thanks! only one seems to be missing, but otherwise good work!"), ajab ikka jalust nõrgaks küll. Huh-uh-huu.

    Vaata ka: funny memes about literature. They do exist.

    ReplyDelete
    Replies
    1. raamatupira on kõva asi jah. ja nagu kogu pira on ta suuresti võimalik tänu google'le, kes on deklareerinud 'do no evil'. kujutad ette, kui google oleks samasugune anti-rebel nagu amazon, apple ja teised, kui google search 'ei leiaks' pirate bay jms asju. ma miskipärast usun, et google on selline nagu ta on suuresti tänu sergei brini cccp kogemusele.

      Delete
    2. Oma raamatu torrent on üks seksikamaid kujutlusi maailmas. Lähen nüüd ja komponeerin kolm eri torrenti nime, mida ma enda kohta sooviksin tulevikus näha.

      Delete
  3. AR: Aitäh Gutenbergi lingi eest. Teine seksikas arhiiv on http://aaaaarg.org/ - seal peab endale isegi konto tegema, nii et saab tunda end nii nohiku kui salaagendina. Mind tutvustas aaaaargiga üks norra underground kunstiblogija. Ta ütles, et aeg-ajalt läheb aadress ühe "a" võrra pikemaks, et jälgi segada. Damn the man and fuck the police.

    KK: Aitäh. Vana ütlus, et raamat on parim kink täitus uuesti sisuga.

    Kobost või Kindle'st lugemisega kaasneb ikkagi ka mingi uutlaadi kompamis- ja nägemisnauding, mida ei oska enne ette kujutada, kui pole proovinud. Mind kütkestas kohe, kui esimest korda Kindle't käes sain hoida.

    Ühtlasi soovin kõigile kirjanikele edu PirateBays. Ma mõistan teie elevust. Robert Kurvitz, ma hakkan nüüd iga päev "Püha ja õudset lõhna" otsima. Ja kui leian, siis I will be on that shit like white on rice.

    ReplyDelete
  4. JA: tänud.

    mänguasju tuleb juurde: http://www.disneyresearch.com/project/hideout/

    ReplyDelete
  5. Akust rääkides kannatavad enamus e-ink põhiseid aparaate suurusjärgus 5000-10000 lehekülge ühe laadimisega ning laadimiseks pole üleliiga keerukas kasvõi kondiauruga generaatorit teha. "Päris" tahvlitega oleks post-apokalüptilises maailmas muidugi keerukam hakkama saada :)

    ReplyDelete
  6. akulaadimine ei ole mure, tahvel/luger ei taha palju saada. ma mäletan mõneaastatagust AK lugu Pakrile tagasikolinud rootsieestlasest, mobiili laadimiseks oli tehtud kolme 2L plastpudeli kaelast ja nõelprinteri sammmootorist generaator. laadis ära küll.

    ReplyDelete
  7. Paber. Ainuüksi see hetk kui tunned lõhna, on siis riiulilt tolmu alt leitud või tutikas otse letilt. Libistad näpuga üle paberi. Istud metsas puu all ja isegi kui lugeda hetkel ei oska, ütled puule, näed su vend on tarkust täis kuigi lehte ei läe. Ükskõik mida, kuid paber on ehe.
    lihtsalt kirjanik peab enne mõtlema, kui pole nagu sittagi erilist öelda ja lihtsalt on ammu teada tuntud kirjapandud luulud, kas nende reprodutseerimine paberil on nii väga vajalik. Pea blogi. Seda saab ipadida ja linkida ja copida. Pole vaja maksta ka. Kirjanik ei pea rikas olema. KUi pankuril on miskit öelda, siis ta palkab kirjaniku. Kirjanik peabki midagi tegema, et elus püsida. MItte lihtsalt võtma paberi nagu föderaalreservi juht ja sellest raha trükkima.

    ReplyDelete
    Replies
    1. What do you mean bring back their bodies? What do you mean?

      Delete