Monday, October 28, 2013

Eimiskit






























tõmban tõmban sõnu
nagu sulgi padjast
ükshaaval
ilusaid kergeid pehmeid
nagu sulgi padjast
õhku loobin
puhtaid valgeid

teid vaid aevastama ajab

***

Igavene sügis
katsub läbi
me hinged

imelik sügis

kesksuine ja
mitmepealine

uputav ja
hurjutav

eks ole ju ka
nurjatu aeg.

***

Piparmünditee,
ja lumi,
ja vaikus

Üksindus,
õnn.

Nagu
jaanuarilõpu
valgus.
Lühike on,
aga vähemalt
on.

***

Nendel on teistsugune suvi.
Meri ja liiv,
muretu sinitaevas,
päikeseprillid ja rannapallid,
õlu ja limonaad.

Nendel on teistsugune suvi.

Minul on üleminek
ühest elust teise.
Ma langen, kuid ometi
ei kuku kui kivi,
vaid püüan kandvaid
õhuvoole;
ja niimoodi kukkuda
võib kaua.

See ongi lend.

***

Armastan ronge ja vanu maju.
Armastan vaikust.

Ja kaugel veerva rongi kaja.

Linnusuile lisaks
on see kõikse ilusam asi
vaikuse sees.

***

Aeg on peatunud.
Varjud on pikad.
Päike pärlendab.
Pakane pöörab
uniselt külge,
läbi une vaid
kohati köhatab

Aeg on peatunud.
Või venib
nagu pikad varjud

Ma ärkasin ammu,
kuid päev on alles pooles.

***

Miskit rasket
Eimiskit
Valgub hinge
Hangub sinna

Miskit rasket
Eimiskit
On täis
Õhk ja ilm



Foto  ja luuletuste autor on Madli Lippur
Vaata ka artiklit http://www.zaum.ee/2011/04/uks-kunstnik-muffik.html

3 comments:

  1. see jaanurilõpu valgus on päris, ehtne

    ReplyDelete
  2. Väga lahedad, puhtad

    ReplyDelete