Mul on käeulatuses harilik äratuskell ning seadistan selle hetkele 00.00.00

Olgu kohe alguses ära öeldud, et ma ei ole elukutselt mereröövel.
Minu CV-s ei ole uljaid või ohtlikke seiklusi nagu piraatidel tavaliselt.
Olen pigem mõtleja kui tegutsejatüüpi.
Sellest hoolimata ma usun, et ka sellise karakteritüübiga inimene võib olla piraat, kui ta käitub nagu piraat. Tavalise inimese ja piraadi vahe seisneb tegutsemises, piraatliku akti toimepanemises, kaaperdamises või muus taolises. Piraat peab jõudu kasutades omastama midagi olulist, mis kuulub kellelegi teisele ning seda mittesihipäraselt kasutama. Vastasel juhul oleks see lihtsalt alandav vargus.

Usun, et ka minul on potensiaali olla vajaduse korral piraat.
Piraatluse elemendid pole mulle tundmatud. Ma võin selle metoodika omandada matkimise teel.
Võin simuleerida ühe jala amputatsiooni ning kõndida proteesil nagu piraat.
Võin kasutada vastavat žargooni ja hääletooni ( “Aye, kapten!”, “Kirevase päralt!” “Rummi meestele!”, “Kus on kuld ja kalliskivid?”, “Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja!”)
Võin arendada isiklikku piraadisümboolikat kuni vastast halvava tähenduse tekkimiseni. Kamraadid laevalt “Showcase Beat Le Mot” on kasutanud lähivõitluse korral vastase mõistust halvava relvana väljavalitud piraati, kelle õlal istub papagoi, kelle õlal istub omakorda papagoi.

Aga nüüd selle juurde, mida ma öelda tahtsin. Vaadakem äratuskella, mille ma tiksuma seadistasin. See näitab 00.01.00. Täpselt üks minut on möödunud sellest hetkest, kui te seda peatükki lugema hakkasite. Ma olen toime pannud piraatliku akti. Kasutades oma käesolevat positsiooni ja soodsat olukorda, kaaperdasin just praegu teilt 60 sekundit aega.

60 sekundit – see tundub üsna tühisena.
Aga kujutlege korraks, et ühel päeval te surete. Loomulikult vanadusse, peale pikka ja õnnelikku elu.
Ja teie kõrval on teid teispoolsusesse saatmas see väga eriline inimene, kes on teid südamest armastanud ja keda ka teie südamest armastate. Te tahate talle öelda, kui õnnelik te olete koos temaga olnud. Aga te ei jõua, sest sellel minutil lakkab teie hingamine ja saabub surm.

Teie viimaseks pildiks sellest maailmast jään mina ja see kirjalik õppetund siin. Sest teile tuleb meelde, kuhu kadus see üks minut, mida te enne surma niiväga vajasite.

Mina röövisin sinult nii viimased 60 sekundit, kui ka sinu viimased sõnad armastatule.

Tänan lugemast.
Naeratage.
Ma pildistan kõiki oma ohvreid.

Sissekanne logiraamatusse: 17. juuni 1789. Helikopter suundub lõunasse.

(Tõlgitud Sigismund von Krahli raamatust “Merelahingud. Kaardistamine”)

Vaata ka:
A
B
C
D