stay high for me babe
lootusetu romantik on alati olnud
armastuse narkar
ja mitte kunagi ei tule lõppu vajadusel
saada end pilve
tõmmata end segi
hõljuda teineteisest tekkinud mürgituses
hävitada end nii kiiresti
et aeg jääb seisma
seierid pöörlevad ja
sulavad üles, plahvatavad
aegruum on kehtetu ja sõnumite mitmekesisus voolab su ümber
nagu katkine liivakell põrandale tühjaks
ning kui tuuleiil selle minema viib
alles siis oled korraks tõeliselt vaba
põrgust
mis on olme ilma usuta
töö ilma tulemuseta
hing ilma mõistmiseta
***
Täislaks
jah, ma olen nii õilis
ohverdan oma elu armastuse
Eesti kirjanduse nimel
Palun väga Kirjanike Liit
palun väga Tallinna Ülikool
palun väga sajad mõttetud humanitaarid
Kolin Tallinnasse ja tean, kus sa elad
seal samas majas, kus sa ütlesid
et sa armastad mind nagu ei kedagi teist
Viskan sulle kirjaga telliskivi aknast sisse
kuradi Puškin selline
tead küll semiootikat ju
Privileegid, millega sa sündisid
ei kõiguta mind sugugi
sest ma olen sõdalane
mitte mingi kirjanik
Sa tuleta meelde mu sõnu
meie esimesel kohtumisel:
ole väga ettevaatlik, millega sa mängid –
ma olen väljakannatamatu
Ma olen ka vastik tüüp
ütlesid sa vastu ja mul on tunne
et meil mõlemal on õigus
(täislaks, teeme pulmad)
***
märts nagu 10 aastat tagasi
mu kodulinnas tapetakse inimesi
ja ma pole saanud suureks
kuigi olen vaba
mis tupik see on
mis teid kinni hoiab
need juured teid
hoiavad elus
aga lahti ei lase?
igatsen külla
mille poed ja baarid
ära on lõhutud
ja pilte oma mälust
mis aja sisse maetud
nii surnud kui
kängu jäänud elavad
ootavad kuskil
ja minust lahti ei lase
***
10 aastat püüdsin isaarmastust
nagu laps võrguga liblikaid põllul
kuristiku lähedal
see kinnitab mu soodumust
kliinilisele hullumeelsusele
ning seetõttu otsustasin
jätta mehed maha nagu klaverimängu
10 aastat tagasi
viimane meloodia oli
liiga ilus – minoorne ja lähedane
klahvid sulasid minuga üheks
me müüsime klaveri maha
süda tilgub siiani verd
et see kõik nii läks
aga ma õpin leppima
mehed ehk armastavadki mind
kuid mina olen puutumatu nunn
nagu vanasti üksik laps
heinapõllul kuristiku lähedal
Mõtlen sinust kui kevadkiimast
mis õhku paiskub esimestel kuumadel maikuus
mõtlen sinust kui vanast targast
kes lippab ringi poisikesekehas
endal 30 kortsu ümber silmade
naerukurdudes
Mõtlen sinust kui lapsest
haprast loomapojast keset metsa
keda hoida tahan ja kasvatada
Mõtlen sinust kui temast
kellega tahan olla, et jääda