Monster-High-Frankie-Stein-Adult-Wig--Rubies-Costumes-BSRU-803481-One-Size-Black_White-31Hea Sigismund,
Valmistume siin LG kultuurimajas jõuluetenduseks. Seekord võitsin castingul printsessi rolli mina. Põhjusel, et tegemist pole riigieelarvelise teatriga, peavad näitlejad kõik dekoratsoonid ja kostüümid ise omast taskust kinni maksma. Lühinägelik nagu ma olen, ostsin Rimist kogemata printsessi kostüümi asemel hoopis Monster High kostüümi. Nüüd vaevlengi rollilahendusega – kas kehastuda printsessiks aga olla väliselt Monster High; või kuidagi vastupidi, et mitte minna vastuollu lavastaja nõudmistega. Ning lisaks, kuidas antud juhul sisse tuua samadhi ja kõrvaltegelane – My Little Pony? Palun aidake konstruktiivsete lahendustega.

Nobody

Tere, Nobody!

Rõõm kuulda, et Linnutee Galaktikas asjad toimuvad. Ise ma jõule küll ei pea, pean oluliseks pigem talvise pööripäeva väärikat tähistamist. Usun pimedusse ja valgusesse ning austan nende vastasmõjusid. Aga see selleks.

Palju õnne Printsessi rolli saamise puhul! Ma tunnen vaistuliselt ära, et valik langes õigele inimesele. Märkimisväärne on juba see, et sa hakkasid kohe oma rolliga tegelema ja seda üles ehitama. Kutsumusest inspireeritud näitleja just nii teebki – hakkab mittemillestki looma elusolendit – tegelaskuju. Mina nimetan seda “elu sisse puhumiseks”. Just täpselt nii see käib. Astud õhtul Rimisse toidukorvi täitma, lased end inspiratsioonil juhtida ja pauh – Monster High! Kui vaist ütleb “Monster High!” siis Monster High! Ega inspiratsioonile vastu hakata pole mõtet ega põhjustki.

Sellises olukorras on see, et oma kostüümi eest ise tasuma pead, suur eelis. Sellisest isiklikust intuitiivsest tunnetusest lähtuv ja reaalsele eneseohverdusele ehitatud tegelaskuju on palju isikupärasem ja väljendusrikkam, kui see, mille koostisosad on etteantud või tulevad ilma pingutuseta kätte. Rahalisele ohvrile ja mõttepingutusele võib liita veel ka näiteks käsitöö ning “elu sisse puhumiseks” on peaagu kõik olemas. See on suurepärane platvorm õnnestunud rollisoorituseks. Tänu väikesele impulsiivsele valearvestusele oled sa hoopiski võitnud põneva hingeeluga karakteri.

Sellise võidu annabki näitlejale samadhi kasutamine. Sa sooritad rolliloome alguses intuitsioonist kantud ja juhusest juhitud teo. Kas füüsilise või psüühilise. Näiteks nagu sina – ostad Monster High kostüümi Printsessi osatäitjale. Usaldades inspiratsiooni ja kasutades samadhi‘t, ei ehmu sa näilisest vastuolust, vaid keskendud Printsessi ja Monster High võimalikele seostele. Kõik on lubatud, miski pole tõeline. Niiviisi mediteerides leiad õige pea, et Printsess võib kanda seljas ükskõik mida, sest ta on Printsess! Kui Printsessile meeldib jõulupeol kanda Monster High kostüümi, siis on sinu ülesanne seda talle võimaldada. Nii lihtne see ongi. Sinu tegelaskuju on Printsess, kellele meeldivad Monster High’d. Kui tekib küsimus, kuidas teised aru saavad, et sa Printsess oled, siis selleks on mitu lahendust. Näiteks võid teha endale ise paberist printsessikrooni, kuhu on peale kirjutatud “Printsess”. Teiseks võid sa paluda lavastajalt endale lisada repliigi: Olen Printsess, kellele meeldib Monster High. Mind tõi siia minu salajane teejuht My Little Pony. Tahan ta suureks kasvatada!”
Loomulikult on need lihtsalt tagasihoidlikud nõuanded, mitte reeglid. Tõin need lihtsalt kujundlikuks näiteks.
PS. Oled lahkesti palutud Von Krahli Teatrisse “Barbarella’t” vaatama, seal on just selliseid lahendusi päris palju, millest jõulupeoks eeskuju võtta.

Lugupidamisega,
Sigismund