Screen Shot 2015-01-12 at 17.05.42
  
Oudekki feybooki seina peal Peeter Piiriga peetud keskustelu jätk.
P. Piiri on Tartu anarhist. Illustreerib fragment Julia Noni fotost.



Peeter Piiri ütleb: valus on vaadata, kuidas muidu haritud ja intelligentsed inimesed Savisaart ülistavad. Aga mina ütlen, ma tean intelligentseid inimesi iga suurema partei valijate hulgas, nagu ma tean ka põhimõttelisi mittevalijaid. Markus Järvi, ega temagi ole rumal ega harimatu inimene. Mihhail Lotman niisamuti mitte. Selle jaoks aga, et ütelda “Ansip ja Savisaar on munnid”, selle jaoks on minimaalset intelligentsust vaja. Põhimõtteliselt saaks ka Reformierakonna diktaadi kohta samuti nii mõndagi head ütelda. Lihtsalt nende teemal tundub minutagi küllalt hästi minevat. Ja tuleb öelda, et mulle poliitiliselt kõige lähemad inimesed, nemad on KE toetajad. Teps mitte ühte liini pidi selle mõtte juurde jõudnud. Ja tänasel päeval soovivad KE võitu ka minust üsna erinevate huvide ning eelistustega inimesed.

Mis puutub moraali ja eetikasse, mille Piiri ütleb nii Savisaarel kui Kenderil puuduvat, siis minu arvates on poliitiline agentsus moraalsem kui erapooletus. Jobune skinhead on moraalsem kui kõhklev intellektuaal, yuppie, kes sirge käega Kristen Michalit valib, on moraalsem kui see mugav inimene, kes koju jääb ja võitjal võita laseb, leides, et kõik valikud on ühtmoodi halvad ja targem on oma asjadega tegelda. Kodanikujulgust nimetatakse niimoodi sellepärast, et sa minetad osa oma turvalisusest, saades seeläbi rohkem kodanikuks. See on iseenesele keeramine mingi asja nimel, millest sinule ainuüksi kaudselt ning võimalikkusena kasu on, ja see teeb selle ka hinnaliseks. Valik on alati joone tõmbamine olulise ja ebaolulise vahele. Asjade nõmedatele omadustele võib osutama jäädagi, iga objekt on lõputu, kujutlusvõime väga leidlik. Ja kahtlemata saab eraldusjooni tõmmata loendamatu hulga. Ent nende joonima jäämine võib hukatuslikuks saada, ega vaenlane ei jooni, vaenlane annab juba aastaid pihta, temas ei ole kahtlust.

Piiri ütleb: poliitiline süsteem neelab kõik gead ja oudekkid. Kõiki ta ei neela. Ta neelab paljusid. Kuid vahel tuleb mõni Thatcher või Tsipras või Chavez, kes kogu maastiku ümber künnab. Muidugi ei saa nende koha pealt kunagi ette kindel olla, kas tuleb või jääb tulemata. Maailm ei ole ette ennustatav, need, kes palju teevad, teevad ka palju vigu, millest mõni võib olla määrav. Tõelises poliitikas on alati risk. Aga kindlasti ei tee poliitilist pööret inimene, kes poliitika üldse tegemata jätab. Seda oleks ka jabur arvata, et Oudekkil hullult palju PAREMINI kõik välja tuleks, kui ta oleks hakanud nullist iseoma parteid ehitama. Seegi võtab oma aja, aja, mida meil ei pruugi olla. Inimestele on Oudekkist kuidagi kentsakas mulje jäänud, nagu ta oleks mingi regulaarne establishmenti ebamoraalsuse vastu võitlev aktivist, kes on läinud Keskerakonda selleks, et seda Headuse jõuga millekski SDE sarnasemaks reformida. Mina näen midagi absoluutselt muud, ma näen konkreetse visiooniga halastamatut ning analüütilist mõistust. Põhimõteliselt ma näen relva. Midagi, mis on potentsiaalselt ohtlik asjadele, mis talle ei meeldi. Oudekki läks Keskerakonda, sest see sobis ta vaadetega kõige paremini ning ta tahab KE-d reformida eelkõige sel moel, et see oleks efektiivsem poliitiline organisatsioon, sobivam erinevate eesmärkide ellu viimiseks. Ta läks sinna pigem insereri kui prohvetina. Sellise inimese jaoks ei ole korruptsioon moraalne, vaid tehniline probleem. Halastamatu inimene halastamatu maailma jaoks. Kui sulle selline asi ei meeldi, siis sulle ilmselt ei meeldigi muutused.

KE kasuks räägiks muude argumentide puudumisetagi see, et KE laseks venelasel rohkem inimene olla. Hallipassimeeste klassi kaotamisega tekitaks KE juurde trobikonna uusi KE valijaid. See tähendab, et kõik muud parteid peaksid niisamuti tublimaks muutuma, et keegi nende poolt hääletada viitsiks. Meie poliitilise süsteemi häda on suuresti see, et parteid on mugavad, arad, puised ja kujutlusvõimetud.

Samuti ei näe ma ühtki teist suuremat parteid Eestis, mis võiks Tsiprase antikasinuse toetamist kaaluda — KE on ainsana, vähemalt retoorika tasandil, ilmutanud märke tahtest midagi suveräänse välispoliitika laadset teha, selle asemel et käituda nagu NATO koloonia. On tõsi, et kui järgmine valitsus ebaõnnestub, oleme me parempopulismiga kimpus. Ent see ebaõnnestumine on, loomata asjana, lahtine. Poliitiline aktiivsus kasvab, veel võib häid asju juhtuda. Samuti leian ma, et Kadri Simson on ambitsioonikas inimene ja hea tehnik ning ei jäta riigi rahanduspoliitikat teps selliseks, nagu see Ligi ajal oli. Poliitikud ei taha võimu otsas pelgalt persetada, nad tahavad seda ikka kasutada ka. Poliitikas on oskustöö element täiesti olemas. Öelda, et kõik on “üks sitt puha”, see on nimelt minnalaskmise meeleolu. Kohati võib ka väikestel muudatustel suur kaal olla.

Praegu ei ole enam Ühtse Eesti Suurkogu ajastu. Praegu on poliitilise entusiasmi ajastu, kooseluseaduse, SYRIZA ja nigilista.fm-i ajastu. Head on jalad viimaks perse alt välja ajanud. Veidi lootust on. Minu süda on puhas. Ma olen viieteistkümnendast eluaastast peale rohujuure tasandil organiseeritud. Minu raha on Oudekki peal.



(Kurat, kui kopp ees mul sellest poliitikast on. Sellepärast ma ei arvagi, et mingi totaalne ning otsedemokraatia väga head mõtted oleksid. Siis oleks kõigil kogu aeg niimoodi. Nagu praegu, ainult et hullem. Poliitiline vägivald sageneks samuti… kuigi tuleb öelda, et kui ma saaks, siis ma vahetaks küll kogu koduvägivalla poliitilise vägivalla vastu. Koduvägivald on muidugi ka mingis mõttes poliitiline, aga saate aru küll, mis ma mõtlen.

In b4 Pol Pot ei lubanud abikaasadel tülitseda.

Kui nüüd mõtlema hakata, siis poliitilises vägivallas võiks kah rohkem sellist rebimise ja tõukamise teemat olla, mitte nõnda, et kohe on pisargaas ja laagrid. Noh, umbes nagu streigimurdjaid peksti. Alati tuleb tunda oma inimmaterjali, sellega arvestada. Seda tahaks ka veits, et Tarmo Jüristo valitsus tuleks, siis saaks kogu aeg ägedalt vinguda ja üksteist keppidega peksta.
Veel tuleb meelde, et havailased valisid oma juhi selle järgi, kes kõige paremini surfata oskas, ennem kui kolonistid selle teema kinni panid.)